The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Nõukogude ajal anti välja ainult kolm mu luulekogu. Enamik mu loomingust osutus toimetajate meelest kas pessimistlikuks või kitsalt isiklikuks. Üks siseretsensioon nimetas mind mina-keskseks. Püüdsin küll seletada, et kui minu mina kattub lugeja minaga, siis pole see enam kitsalt isiklik. See ei mõjunud. Siis hakkasin otsima teisi väljundeid. Juba 1960-ndate lõpus teadsin, et tulevik on suuline. Hakkasin oma uusi luuletusi kus aga juhtus ette lugema. Peamiselt kohvikutes ja baarides.
Kord lugesin «Pegasuses» oma kõrtsilaule: ikka valju häälega, et kõik kuuleksid. Kuulajate hulgas juhtus olema ka Arvo Valton. Ta astus mu juurde ja ütles (ilmselt hetkeks unustades, mis aeg oli) saatusliku lause: «Tead, need sinu kõrtsilaulud on nii kihvtid, et need peaks lausa eraldi raamatuna välja andma.» Nüüd saab see teoks. Ei läinud viitkümmet aastatki.
Nõukogude ajal anti välja ainult kolm mu luulekogu. Enamik mu loomingust osutus toimetajate meelest kas pessimistlikuks või kitsalt isiklikuks. Üks siseretsensioon nimetas mind mina-keskseks. Püüdsin küll seletada, et kui minu mina kattub lugeja minaga, siis pole see enam kitsalt isiklik. See ei mõjunud. Siis hakkasin otsima teisi väljundeid. Juba 1960-ndate lõpus teadsin, et tulevik on suuline. Hakkasin oma uusi luuletusi kus aga juhtus ette lugema. Peamiselt kohvikutes ja baarides.
Kord lugesin «Pegasuses» oma kõrtsilaule: ikka valju häälega, et kõik kuuleksid. Kuulajate hulgas juhtus olema ka Arvo Valton. Ta astus mu juurde ja ütles (ilmselt hetkeks unustades, mis aeg oli) saatusliku lause: «Tead, need sinu kõrtsilaulud on nii kihvtid, et need peaks lausa eraldi raamatuna välja andma.» Nüüd saab see teoks. Ei läinud viitkümmet aastatki.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/kõrtsilaulud202808Kõrtsilauludhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/k/o/kortsilaulud.jpg00EUROutOfStock/ilukirjandus/eesti luule471210Nõukogude ajal anti välja ainult kolm mu luulekogu. Enamik mu loomingust osutus toimetajate meelest kas pessimistlikuks või kitsalt isiklikuks. Üks siseretsensioon nimetas mind mina-keskseks. Püüdsin küll seletada, et kui minu mina kattub lugeja minaga, siis pole see enam kitsalt isiklik. See ei mõjunud. Siis hakkasin otsima teisi väljundeid. Juba 1960-ndate lõpus teadsin, et tulevik on suuline. Hakkasin oma uusi luuletusi kus aga juhtus ette lugema. Peamiselt kohvikutes ja baarides. <br /> <br />Kord lugesin «Pegasuses» oma kõrtsilaule: ikka valju häälega, et kõik kuuleksid. Kuulajate hulgas juhtus olema ka Arvo Valton. Ta astus mu juurde ja ütles (ilmselt hetkeks unustades, mis aeg oli) saatusliku lause: «Tead, need sinu kõrtsilaulud on nii kihvtid, et need peaks lausa eraldi raamatuna välja andma.» <br />Nüüd saab see teoks. <br />Ei läinud viitkümmet aastatki. Nõukogude ajal anti välja ainult kolm mu luulekogu. Enamik mu loomingust osutus toimetajate meelest kas pessimistlikuks või kitsalt isiklikuks. Üks siseretsensioon nimetas mind mina-keskseks. Püüdsin küll seletada, et kui minu mina kattub lugeja minaga, siis pole see enam kitsalt isiklik. See ei mõjunud. Siis hakkasin otsima teisi väljundeid. Juba 1960-ndate lõpus teadsin, et tulevik on suuline. Hakkasin oma uusi luuletusi kus aga juhtus ette lugema. Peamiselt kohvikutes ja baarides. <br /> <br />Kord lugesin «Pegasuses» oma kõrtsilaule: ikka valju häälega, et kõik kuuleksid. Kuulajate hulgas juhtus olema ka Arvo Valton. Ta astus mu juurde ja ütles (ilmselt hetkeks unustades, mis aeg oli) saatusliku lause: «Tead, need sinu kõrtsilaulud on nii kihvtid, et need peaks lausa eraldi raamatuna välja andma.» <br />Nüüd saab see teoks. <br />Ei läinud viitkümmet aastatki.
