Lapse kasvukeskkond Eestis ja Soomes 3. osa
267-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites teadusartiklite kogumik 3. osa
Tallinna Ülikool 2005
Kogumik on Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika ja algõpetuse õppetooli esimene ning Helsingi Ülikooli õpetajakoolituse osakonna kolmas ühisväljaanne Tallinna Ülikoolis. Osa artikleid pärinevad kahe ülikooli ühisprojektist “Koolimineva lapse õppimine ja areng”, milles analüüsitakse koolivalmiduse lähtealuseid ning riiklikke regulatsioone Soomes ja Eestis (J. Hytönen, L. Talts). H. Sikka annab ülevaate lasteaiaõpetajate hinnangutest kooliminevate laste saavutustele, võttes aluseks õppekavas esitatud olulisemad õpivaldkonnad. M. Vikat võrdleb Tallinnas töötavate eesti ja vene lasteaiaõpetajate kasvatushoiakuid ning õppimiskäsitusi. E. Mägi vaeb hariduslike erivajadustega laste osakaalu ettevalmistusrühmades ja nende toimetuleku võimalusi tänapäevases Eesti haridussüsteemis. M. Ojala analüüsib kultuuridevahelisi erinevusi varase lapseea hariduses ning võrdleb neid Soomes levinud lähenemistega. E. Onnismaa uurimuse lähtealuseks on P. Bourdieu sotsioloogiline diskursus. Mitu artiklit käsitlevad lapse intelligentsuse ja loovuse arendamist. M. Veissoni ja K. Nugini uurimus kajastab seoseid lapse intelligentsuse, keelelise arengu, loovuse ning lapse kasvukeskkonna vahel. K. Lukk kirjutab perekonna ja kooli partnerlusest ning selle mõjust lapse intelligentsuse arendamisele. I. Ruokoneni ja M. Vikati huviobjektiks on andekas laps Eestis ja Soomes ning kuidas määratleda andekust. M. Tuisu ning K. Vinteri artiklites on juttu lapse käitumisraskustest ja tõrjutusest. Mitmed autorid kirjutavad, milline on lapse enese osa kasvukeskkonna mõjutamisel. T. Õun huvitub, kuidas lapsed ise hindavad oma lasteasutuse kvaliteeti. J. Reunamo kirjutab, kuidas suudavad lasteaiarühmas end kehtestada erineva staatusega lapsed ja mille alusel valivad lapsed endale mängukaaslasi. T. Vennineni, A. Brotheruse ja K. Kopisto artiklid keskenduvad õpetaja võimalustele arendada endas juurdlejavõimet. Õppimise ja õpetamisega seonduvaid küsimusi kajastavad oma artiklites E. Vahter (kunstiõpetus), A. Ugaste ja Ü. Krabo (varane eesti keele õpetamine vene lastele) ning Maia Muldma (muusikaalane õppekirjandus).
Ainult %1 järel
Kogumik on Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika ja algõpetuse õppetooli esimene ning Helsingi Ülikooli õpetajakoolituse osakonna kolmas ühisväljaanne Tallinna Ülikoolis. Osa artikleid pärinevad kahe ülikooli ühisprojektist “Koolimineva lapse õppimine ja areng”, milles analüüsitakse koolivalmiduse lähtealuseid ning riiklikke regulatsioone Soomes ja Eestis (J. Hytönen, L. Talts). H. Sikka annab ülevaate lasteaiaõpetajate hinnangutest kooliminevate laste saavutustele, võttes aluseks õppekavas esitatud olulisemad õpivaldkonnad. M. Vikat võrdleb Tallinnas töötavate eesti ja vene lasteaiaõpetajate kasvatushoiakuid ning õppimiskäsitusi. E. Mägi vaeb hariduslike erivajadustega laste osakaalu ettevalmistusrühmades ja nende toimetuleku võimalusi tänapäevases Eesti haridussüsteemis. M. Ojala analüüsib kultuuridevahelisi erinevusi varase lapseea hariduses ning võrdleb neid Soomes levinud lähenemistega. E. Onnismaa uurimuse lähtealuseks on P. Bourdieu sotsioloogiline diskursus. Mitu artiklit käsitlevad lapse intelligentsuse ja loovuse arendamist. M. Veissoni ja K. Nugini uurimus kajastab seoseid lapse intelligentsuse, keelelise arengu, loovuse ning lapse kasvukeskkonna vahel. K. Lukk kirjutab perekonna ja kooli partnerlusest ning selle mõjust lapse intelligentsuse arendamisele. I. Ruokoneni ja M. Vikati huviobjektiks on andekas laps Eestis ja Soomes ning kuidas määratleda andekust. M. Tuisu ning K. Vinteri artiklites on juttu lapse käitumisraskustest ja tõrjutusest. Mitmed autorid kirjutavad, milline on lapse enese osa kasvukeskkonna mõjutamisel. T. Õun huvitub, kuidas lapsed ise hindavad oma lasteasutuse kvaliteeti. J. Reunamo kirjutab, kuidas suudavad lasteaiarühmas end kehtestada erineva staatusega lapsed ja mille alusel valivad lapsed endale mängukaaslasi. T. Vennineni, A. Brotheruse ja K. Kopisto artiklid keskenduvad õpetaja võimalustele arendada endas juurdlejavõimet. Õppimise ja õpetamisega seonduvaid küsimusi kajastavad oma artiklites E. Vahter (kunstiõpetus), A. Ugaste ja Ü. Krabo (varane eesti keele õpetamine vene lastele) ning Maia Muldma (muusikaalane õppekirjandus).
| Tootekood | R0023039 |
|---|---|
| Aasta | 2005 |
| Osa | 3 |
| Kirjastus | Tallinna Ülikool |
| Kujundaja | Karl-Kristjan Videvik |
| Koostaja | Maie Vikat, Leida Talts |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 267 |
| EAN | 9789985583715 |
| Ümbris | ei |
| ISBN | 998558371x |
| Kaas | Karl-Kristjan Videvik |
| Keel | eesti |
| Teema | esseistika, dokumentalistika, pedagoogika, kasvatus |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.