The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
«Mõnikord on kunstiteosega kohtumine, olgu selleks siis film, maal või raamat, nii hea, et ei oskagi midagi öelda ja lahti seletamine pigem lõhub teose lummuse. Need on vägagi filmilikud jutud. Eriti see esimene – pilt jookseb silma ees: loed ja vaatad... Kirjeldused ja võrdlused on elavad, värvikad ja mahlakad. Need lood rulluvad silma ees lahti ja voolavad vabalt nagu kohisev mägijõgi, nii et omaenda mõtteid enam ei kuulegi, vaid lased end jutust lummata. Loodetavasti on neid lugusid veelgi varuks, sest ega autor elul igavaks minna vist ei lase. Ja see, kes niimoodi avali maailma avastama läheb, eemal turismimarsruutidest ja turvalistest konditsioneeritud bussidest, sel juhtub ikka midagi põnevat. Vahest isegi kodutänava nurgal, kui oskad lasta juhtuda ja tähele panna.» Heiki Ernits filmilavastaja, karikaturist-illustraator
«Mis on kunsti, filmi, teatri ja muusika puhul kõige tähtsam? See, et ta puudutaks, kõnetaks, raputaks, paneks mõtlema... Lauri raamat teeb seda kõike, aga seal on midagi veel. Midagi, mis...» Margus Jaanovits näitleja
Miks ma rändan?
Sellepärast, et maailm on üks imeline paik täis imelisi inimesi, kel igaühel rääkida oma lugu. Ma kogun neid lugusid ning mälestusi, mitte asju. Kerge kandamiga teel olles kaob asjade järele vajadus. Oluliseks muutub ainult hetk, milles viibin.
Teel olles kaob pidev ihalus näiliselt helgema ja kergema homse järele. Mõtlemine millelegi, mida ei ole, on kõige salakavalam ajavaras, keda elu jooksul üldse kohtame.
Ma rändan ka seepärast, et otsin maailma teist serva, kus asuvad kõik need tõotatud maad, millest raamatutest lugenud olen. Aga alati, kui kohale jõuan, taipan, et olen iseenda varju jahtinud. Mõistan, et minu eldoraado asub seal, kuhu kuulub mu süda ja hing. Seal, kus on minu inimesed, minu maailm, mu hingesugulane. Minu tõotatud maa on kodu.
Ometi kisub mind ikka ja alati uuesti teele. Tean, et peagi lähen jälle uusi lugusid ja õnnemaad jahtima. Tean, et igal rännakul ma selle imetabase paiga ka leian. Teekonna lõpust. Sealt, kus kõik alguse sai – kodust.
Autor
Lauri Räpi sulest on varem ilmunud «See ei ole minu Kuuba» ja «Linn on minu. Tartu tahavaatepeeglis».
«Mõnikord on kunstiteosega kohtumine, olgu selleks siis film, maal või raamat, nii hea, et ei oskagi midagi öelda ja lahti seletamine pigem lõhub teose lummuse. Need on vägagi filmilikud jutud. Eriti see esimene – pilt jookseb silma ees: loed ja vaatad... Kirjeldused ja võrdlused on elavad, värvikad ja mahlakad. Need lood rulluvad silma ees lahti ja voolavad vabalt nagu kohisev mägijõgi, nii et omaenda mõtteid enam ei kuulegi, vaid lased end jutust lummata. Loodetavasti on neid lugusid veelgi varuks, sest ega autor elul igavaks minna vist ei lase. Ja see, kes niimoodi avali maailma avastama läheb, eemal turismimarsruutidest ja turvalistest konditsioneeritud bussidest, sel juhtub ikka midagi põnevat. Vahest isegi kodutänava nurgal, kui oskad lasta juhtuda ja tähele panna.» Heiki Ernits filmilavastaja, karikaturist-illustraator
«Mis on kunsti, filmi, teatri ja muusika puhul kõige tähtsam? See, et ta puudutaks, kõnetaks, raputaks, paneks mõtlema... Lauri raamat teeb seda kõike, aga seal on midagi veel. Midagi, mis...» Margus Jaanovits näitleja
Miks ma rändan?
Sellepärast, et maailm on üks imeline paik täis imelisi inimesi, kel igaühel rääkida oma lugu. Ma kogun neid lugusid ning mälestusi, mitte asju. Kerge kandamiga teel olles kaob asjade järele vajadus. Oluliseks muutub ainult hetk, milles viibin.
Teel olles kaob pidev ihalus näiliselt helgema ja kergema homse järele. Mõtlemine millelegi, mida ei ole, on kõige salakavalam ajavaras, keda elu jooksul üldse kohtame.
Ma rändan ka seepärast, et otsin maailma teist serva, kus asuvad kõik need tõotatud maad, millest raamatutest lugenud olen. Aga alati, kui kohale jõuan, taipan, et olen iseenda varju jahtinud. Mõistan, et minu eldoraado asub seal, kuhu kuulub mu süda ja hing. Seal, kus on minu inimesed, minu maailm, mu hingesugulane. Minu tõotatud maa on kodu.
Ometi kisub mind ikka ja alati uuesti teele. Tean, et peagi lähen jälle uusi lugusid ja õnnemaad jahtima. Tean, et igal rännakul ma selle imetabase paiga ka leian. Teekonna lõpust. Sealt, kus kõik alguse sai – kodust.
Autor
Lauri Räpi sulest on varem ilmunud «See ei ole minu Kuuba» ja «Linn on minu. Tartu tahavaatepeeglis».
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/maailma-lõpus-on-kohvik202921Maailma lõpus on kohvikhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/m/a/maailma-lopus-on-kohvik.jpg00EUROutOfStock/reisikirjad10212«Mõnikord on kunstiteosega kohtumine, olgu selleks siis film, maal või raamat, nii hea, et ei oskagi midagi öelda ja lahti seletamine pigem lõhub teose lummuse. Need on vägagi filmilikud jutud. Eriti see esimene – pilt jookseb silma ees: loed ja vaatad... Kirjeldused ja võrdlused on elavad, värvikad ja mahlakad. Need lood rulluvad silma ees lahti ja voolavad vabalt nagu kohisev mägijõgi, nii et omaenda mõtteid enam ei kuulegi, vaid lased end jutust lummata. Loodetavasti on neid lugusid veelgi varuks, sest ega autor elul igavaks minna vist ei lase. Ja see, kes niimoodi avali maailma avastama läheb, eemal turismimarsruutidest ja turvalistest konditsioneeritud bussidest, sel juhtub ikka midagi põnevat. Vahest isegi kodutänava nurgal, kui oskad lasta juhtuda ja tähele panna.»<br />Heiki Ernits <br />filmilavastaja, karikaturist-illustraator<br /><br />«Mis on kunsti, filmi, teatri ja muusika puhul kõige tähtsam? See, et ta puudutaks, kõnetaks, raputaks, paneks mõtlema... Lauri raamat teeb seda kõike, aga seal on midagi veel. Midagi, mis...»<br />Margus Jaanovits<br />näitleja<br /><br /><br />Miks ma rändan?<br /><br />Sellepärast, et maailm on üks imeline paik täis imelisi inimesi, kel igaühel rääkida oma lugu. Ma kogun neid lugusid ning mälestusi, mitte asju. Kerge kandamiga teel olles kaob asjade järele vajadus. Oluliseks muutub ainult hetk, milles viibin.<br /><br />Teel olles kaob pidev ihalus näiliselt helgema ja kergema homse järele. Mõtlemine millelegi, mida ei ole, on kõige salakavalam ajavaras, keda elu jooksul üldse kohtame.<br /><br />Ma rändan ka seepärast, et otsin maailma teist serva, kus asuvad kõik need tõotatud maad, millest raamatutest lugenud olen. Aga alati, kui kohale jõuan, taipan, et olen iseenda varju jahtinud. Mõistan, et minu eldoraado asub seal, kuhu kuulub mu süda ja hing. Seal, kus on minu inimesed, minu maailm, mu hingesugulane. Minu tõotatud maa on kodu.<br /><br />Ometi kisub mind ikka ja alati uuesti teele. Tean, et peagi lähen jälle uusi lugusid ja õnnemaad jahtima. Tean, et igal rännakul ma selle imetabase paiga ka leian. Teekonna lõpust. Sealt, kus kõik alguse sai – kodust.<br /><br />Autor<br /><br /><br />Lauri Räpi sulest on varem ilmunud «See ei ole minu Kuuba» ja «Linn on minu. Tartu tahavaatepeeglis». «Mõnikord on kunstiteosega kohtumine, olgu selleks siis film, maal või raamat, nii hea, et ei oskagi midagi öelda ja lahti seletamine pigem lõhub teose lummuse. Need on vägagi filmilikud jutud. Eriti see esimene – pilt jookseb silma ees: loed ja vaatad... Kirjeldused ja võrdlused on elavad, värvikad ja mahlakad. Need lood rulluvad silma ees lahti ja voolavad vabalt nagu kohisev mägijõgi, nii et omaenda mõtteid enam ei kuulegi, vaid lased end jutust lummata. Loodetavasti on neid lugusid veelgi varuks, sest ega autor elul igavaks minna vist ei lase. Ja see, kes niimoodi avali maailma avastama läheb, eemal turismimarsruutidest ja turvalistest konditsioneeritud bussidest, sel juhtub ikka midagi põnevat. Vahest isegi kodutänava nurgal, kui oskad lasta juhtuda ja tähele panna.»<br />Heiki Ernits <br />filmilavastaja, karikaturist-illustraator<br /><br />«Mis on kunsti, filmi, teatri ja muusika puhul kõige tähtsam? See, et ta puudutaks, kõnetaks, raputaks, paneks mõtlema... Lauri raamat teeb seda kõike, aga seal on midagi veel. Midagi, mis...»<br />Margus Jaanovits<br />näitleja<br /><br /><br />Miks ma rändan?<br /><br />Sellepärast, et maailm on üks imeline paik täis imelisi inimesi, kel igaühel rääkida oma lugu. Ma kogun neid lugusid ning mälestusi, mitte asju. Kerge kandamiga teel olles kaob asjade järele vajadus. Oluliseks muutub ainult hetk, milles viibin.<br /><br />Teel olles kaob pidev ihalus näiliselt helgema ja kergema homse järele. Mõtlemine millelegi, mida ei ole, on kõige salakavalam ajavaras, keda elu jooksul üldse kohtame.<br /><br />Ma rändan ka seepärast, et otsin maailma teist serva, kus asuvad kõik need tõotatud maad, millest raamatutest lugenud olen. Aga alati, kui kohale jõuan, taipan, et olen iseenda varju jahtinud. Mõistan, et minu eldoraado asub seal, kuhu kuulub mu süda ja hing. Seal, kus on minu inimesed, minu maailm, mu hingesugulane. Minu tõotatud maa on kodu.<br /><br />Ometi kisub mind ikka ja alati uuesti teele. Tean, et peagi lähen jälle uusi lugusid ja õnnemaad jahtima. Tean, et igal rännakul ma selle imetabase paiga ka leian. Teekonna lõpust. Sealt, kus kõik alguse sai – kodust.<br /><br />Autor<br /><br /><br />Lauri Räpi sulest on varem ilmunud «See ei ole minu Kuuba» ja «Linn on minu. Tartu tahavaatepeeglis».