The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Methise kaksiknumber on pühendatud võrdlevale kirjandusteadusele Eestis. Numbri artiklid jagunevad tinglikult kolme ossa.
Esimene visandab maailmakirjanduse ja võrdleva kirjandusteaduse institutsionaalseid ja intellektuaalseid trajektoore ning eriala kujunemislugu Eestis (Jüri Talvet, Liina Lukas).
Teine lähtub 11. detsembril 2015 toimunud Jüri Talveti juubelikonverentsist: luubi all on Talveti «filoloogiline teekond» (Rein Veidemann) nii maailmakirjanduse tõlkija ja tõlgendajana (Lauri Pilter, Klaarika Kaldjärv) kui ka eesti kirjanduse vahendajana maailmale (Tanar Kirs, Marin Laak).
Kolmas osa demonstreerib Eesti võrdleva kirjandusteaduse praktikat: eesti kirjandust maailmakirjanduslikus paradigmas (Epp Annus, Leena Kurvet-Käosaar, Kadri Naanu, Cornelius Hasselblatt) ja maailmakirjanduse kodustamist Eestis (Tiina Ann Kirss). Teooriavahenduse rubriigis tutvustatakse Vahur Aabramsi tõlkes Erich Auerbachi 1952. aastal ilmunud artiklit «Maailmakirjanduse filoloogia», mis küsib filoloogia ülesande ja meetodi järele.
Arhiivileiu rubriigis ilmub Juri Lotmani retsensioon Vjatšeslav Ivanovi artiklile «Poeetika», arhiivileidu tutvustavad Igor Pilshchikov ja Maria-Kristiina Lotman. Interlitteraria 20-aastasele arenguloole heidavad Rein Veidemanni abil intervjuu rubriigis valgust peatoimetaja Jüri Talvet ja tegevtoimetaja Katre Talviste. Varia rubriigis vaatab Inga Sapunjan tagasi augustis 2016 toimunud Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni aastakongressile Viinis.
Methise kaksiknumber on pühendatud võrdlevale kirjandusteadusele Eestis. Numbri artiklid jagunevad tinglikult kolme ossa.
Esimene visandab maailmakirjanduse ja võrdleva kirjandusteaduse institutsionaalseid ja intellektuaalseid trajektoore ning eriala kujunemislugu Eestis (Jüri Talvet, Liina Lukas).
Teine lähtub 11. detsembril 2015 toimunud Jüri Talveti juubelikonverentsist: luubi all on Talveti «filoloogiline teekond» (Rein Veidemann) nii maailmakirjanduse tõlkija ja tõlgendajana (Lauri Pilter, Klaarika Kaldjärv) kui ka eesti kirjanduse vahendajana maailmale (Tanar Kirs, Marin Laak).
Kolmas osa demonstreerib Eesti võrdleva kirjandusteaduse praktikat: eesti kirjandust maailmakirjanduslikus paradigmas (Epp Annus, Leena Kurvet-Käosaar, Kadri Naanu, Cornelius Hasselblatt) ja maailmakirjanduse kodustamist Eestis (Tiina Ann Kirss). Teooriavahenduse rubriigis tutvustatakse Vahur Aabramsi tõlkes Erich Auerbachi 1952. aastal ilmunud artiklit «Maailmakirjanduse filoloogia», mis küsib filoloogia ülesande ja meetodi järele.
Arhiivileiu rubriigis ilmub Juri Lotmani retsensioon Vjatšeslav Ivanovi artiklile «Poeetika», arhiivileidu tutvustavad Igor Pilshchikov ja Maria-Kristiina Lotman. Interlitteraria 20-aastasele arenguloole heidavad Rein Veidemanni abil intervjuu rubriigis valgust peatoimetaja Jüri Talvet ja tegevtoimetaja Katre Talviste. Varia rubriigis vaatab Inga Sapunjan tagasi augustis 2016 toimunud Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni aastakongressile Viinis.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/methis-studia-humaniora-estonica-2016-17-18193339Methis. Studia humaniora Estonica 2016/17-18https://raamatukoi.ee/media/catalog/product/m/e/methis-studia-humaniora-estonica-2016-17-18.jpg6.546.54EURInStock/elulood ja mälestused/eesti/Kõik teemad/Eesti eile ja täna/Kõik teemad/humaniora, socialia/kirjandusteadus ja -kriitika3512287123412585Methise kaksiknumber on pühendatud võrdlevale kirjandusteadusele Eestis. Numbri artiklid jagunevad tinglikult kolme ossa. <br /> <br />Esimene visandab maailmakirjanduse ja võrdleva kirjandusteaduse institutsionaalseid ja intellektuaalseid trajektoore ning eriala kujunemislugu Eestis (Jüri Talvet, Liina Lukas). <br /> <br />Teine lähtub 11. detsembril 2015 toimunud Jüri Talveti juubelikonverentsist: luubi all on Talveti «filoloogiline teekond» (Rein Veidemann) nii maailmakirjanduse tõlkija ja tõlgendajana (Lauri Pilter, Klaarika Kaldjärv) kui ka eesti kirjanduse vahendajana maailmale (Tanar Kirs, Marin Laak). <br /> <br />Kolmas osa demonstreerib Eesti võrdleva kirjandusteaduse praktikat: eesti kirjandust maailmakirjanduslikus paradigmas (Epp Annus, Leena Kurvet-Käosaar, Kadri Naanu, Cornelius Hasselblatt) ja maailmakirjanduse kodustamist Eestis (Tiina Ann Kirss). Teooriavahenduse rubriigis tutvustatakse Vahur Aabramsi tõlkes Erich Auerbachi 1952. aastal ilmunud artiklit «Maailmakirjanduse filoloogia», mis küsib filoloogia ülesande ja meetodi järele. <br /> <br />Arhiivileiu rubriigis ilmub Juri Lotmani retsensioon Vjatšeslav Ivanovi artiklile «Poeetika», arhiivileidu tutvustavad Igor Pilshchikov ja Maria-Kristiina Lotman. Interlitteraria 20-aastasele arenguloole heidavad Rein Veidemanni abil intervjuu rubriigis valgust peatoimetaja Jüri Talvet ja tegevtoimetaja Katre Talviste. Varia rubriigis vaatab Inga Sapunjan tagasi augustis 2016 toimunud Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni aastakongressile Viinis. Methise kaksiknumber on pühendatud võrdlevale kirjandusteadusele Eestis. Numbri artiklid jagunevad tinglikult kolme ossa. <br /> <br />Esimene visandab maailmakirjanduse ja võrdleva kirjandusteaduse institutsionaalseid ja intellektuaalseid trajektoore ning eriala kujunemislugu Eestis (Jüri Talvet, Liina Lukas). <br /> <br />Teine lähtub 11. detsembril 2015 toimunud Jüri Talveti juubelikonverentsist: luubi all on Talveti «filoloogiline teekond» (Rein Veidemann) nii maailmakirjanduse tõlkija ja tõlgendajana (Lauri Pilter, Klaarika Kaldjärv) kui ka eesti kirjanduse vahendajana maailmale (Tanar Kirs, Marin Laak). <br /> <br />Kolmas osa demonstreerib Eesti võrdleva kirjandusteaduse praktikat: eesti kirjandust maailmakirjanduslikus paradigmas (Epp Annus, Leena Kurvet-Käosaar, Kadri Naanu, Cornelius Hasselblatt) ja maailmakirjanduse kodustamist Eestis (Tiina Ann Kirss). Teooriavahenduse rubriigis tutvustatakse Vahur Aabramsi tõlkes Erich Auerbachi 1952. aastal ilmunud artiklit «Maailmakirjanduse filoloogia», mis küsib filoloogia ülesande ja meetodi järele. <br /> <br />Arhiivileiu rubriigis ilmub Juri Lotmani retsensioon Vjatšeslav Ivanovi artiklile «Poeetika», arhiivileidu tutvustavad Igor Pilshchikov ja Maria-Kristiina Lotman. Interlitteraria 20-aastasele arenguloole heidavad Rein Veidemanni abil intervjuu rubriigis valgust peatoimetaja Jüri Talvet ja tegevtoimetaja Katre Talviste. Varia rubriigis vaatab Inga Sapunjan tagasi augustis 2016 toimunud Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni aastakongressile Viinis.