The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Tänapäeval võib pidada tõestatuks, et tutvumiseks ühe või teise loodusteaduse haruga ei piisa loengute kuulamisest ega raamatute lugemisest. Ainult praktilise kursuse läbitöötamisega, ainult samm-sammult korrates, kuigi mitte ulatuslikku, kuid oma ulatuses terviklikku osa teaduse poolt juba tehtud tööst, võib läheneda sellele, et saada loodusteadlaseks. Ainult sel teel õpitakse leidma vastust ühele või teisele küsimusele mitte raamatulistelt autoriteetidelt, vaid looduselt eneselt. Ainult sel teel õpitakse kriitiliselt tunnetama loodusenähtusi, aga koos sellega selgub ka kõige selle väärtus, mis on kogutud ja esitatud raamatuis, sest et tuntakse teed, mida kasutasid teaduslikul alal töötajad.
Kursus jaguneb kolme suurde ossa: õpetus elementidest, õpetus tüve organitest ja õpetus lehe organitest. Esimene osa on läbivõetav ilma habemenoa abita, kõik selle osa preparaadid nõuavad valmistamiseks väga vähe aega ja peamine tähelepanu võib olla järelikult pööratud mikroskoobi käsitsuse oskusele ja tutvumisele harilikult lihtsa faktilise materjaliga. Omandades vilumuse mikroskoobi käsitsemises ja tutvudes taime organismi üksikute oluliste osadega, jõuab töötaja keeruliste preparaatide valmistamisele ja uurimisele ning analüüsib neid temale juba tuntud elementideks. Ma peatusin varre juures eriti üksikasjaliselt ja muutsin õpetuse sellest oma kursuse peamiseks ülesandeks, kuna see on kõige lõplikumalt uuritud ja kõige ühtlasemalt käsitletud peatükk taimeanatoomias üldse. V. Komarov
Sisukord: Eessõna Sissejuhatus (mikroskoobi ehitus ja tema kasutamine) I osa TAIMEORGANISMI ELEMENDID I peatükk. Rakk ja kude II peatükk. Kromoplastid ja antotsüaan III peatükk. Raku ehitus IV peatükk. Tärklis ja kristallid V peatükk. Taimeorganismi diferentseerunud rakud. Mehhaanilise ja juhtkoe elemendid. A. Mehhaanilise koe elemendid B. Juhtkoe elemendid VI peatükk. Epidermis ehk marrasknahk taimekoe näitena
II osa VARRE JA JUURE TELJEORGANITE EHITUS I peatükk. Juhtkimpude tüübid II peatükk. Rohttaimede varte ehitus III peatükk. Puittaimede varte paksenemine ja puidu moodustumine IV peatükk. Põõsastaimede varred V peatükk. Puude tüvede tüüpiline ehitus VI peatükk. Okaspuude varre ehitus VII peatükk. Üheiduleheliste taimede varreorganite ehitus VIII peatükk. Varreorganite ehitus sõnajalalistel taimedel IX peatükk. Soo- ja veetaimede varreorganid X peatükk. Juure ehitus XI peatükk. Juur ja tema muutumine sümbioosi ja parasitismi nähtuste juures XII peatükk. Piimasooned (-torud)
III osa LEHT JA TEMA TULETISED I peatükk. Kasvukuhik ja lehtede moodustumine kasvukuhikus II peatükk. Lehe tüüpiline ehitus III peatükk. Iseärasused lehtede ehituses, mis on tingitud auramise reguleerimisest ja põua toimest IV peatükk. Putukasööjate taimede lehed V peatükk. Kroonlehtede ja tolmukate ehitus VI peatükk. Sigimiku ehitus VII peatükk. Viljade ja seemnete ehitus VIII peatükk. Säilitusained seemnete kudedes
Täiendus I. Lühendatud kursuse skeem Täiendus II. Tähtsamad reaktiivid ja püsipreparaatide valmistamine Täiendus III. Kirjanduse loetelu. Täiendus IV. Tabelid taimeliste saaduste määramiseks Jooniste nimestik Taimede ladinakeelsed nimetused Aineregister
Tänapäeval võib pidada tõestatuks, et tutvumiseks ühe või teise loodusteaduse haruga ei piisa loengute kuulamisest ega raamatute lugemisest. Ainult praktilise kursuse läbitöötamisega, ainult samm-sammult korrates, kuigi mitte ulatuslikku, kuid oma ulatuses terviklikku osa teaduse poolt juba tehtud tööst, võib läheneda sellele, et saada loodusteadlaseks. Ainult sel teel õpitakse leidma vastust ühele või teisele küsimusele mitte raamatulistelt autoriteetidelt, vaid looduselt eneselt. Ainult sel teel õpitakse kriitiliselt tunnetama loodusenähtusi, aga koos sellega selgub ka kõige selle väärtus, mis on kogutud ja esitatud raamatuis, sest et tuntakse teed, mida kasutasid teaduslikul alal töötajad.
Kursus jaguneb kolme suurde ossa: õpetus elementidest, õpetus tüve organitest ja õpetus lehe organitest. Esimene osa on läbivõetav ilma habemenoa abita, kõik selle osa preparaadid nõuavad valmistamiseks väga vähe aega ja peamine tähelepanu võib olla järelikult pööratud mikroskoobi käsitsuse oskusele ja tutvumisele harilikult lihtsa faktilise materjaliga. Omandades vilumuse mikroskoobi käsitsemises ja tutvudes taime organismi üksikute oluliste osadega, jõuab töötaja keeruliste preparaatide valmistamisele ja uurimisele ning analüüsib neid temale juba tuntud elementideks. Ma peatusin varre juures eriti üksikasjaliselt ja muutsin õpetuse sellest oma kursuse peamiseks ülesandeks, kuna see on kõige lõplikumalt uuritud ja kõige ühtlasemalt käsitletud peatükk taimeanatoomias üldse. V. Komarov
Sisukord: Eessõna Sissejuhatus (mikroskoobi ehitus ja tema kasutamine) I osa TAIMEORGANISMI ELEMENDID I peatükk. Rakk ja kude II peatükk. Kromoplastid ja antotsüaan III peatükk. Raku ehitus IV peatükk. Tärklis ja kristallid V peatükk. Taimeorganismi diferentseerunud rakud. Mehhaanilise ja juhtkoe elemendid. A. Mehhaanilise koe elemendid B. Juhtkoe elemendid VI peatükk. Epidermis ehk marrasknahk taimekoe näitena
II osa VARRE JA JUURE TELJEORGANITE EHITUS I peatükk. Juhtkimpude tüübid II peatükk. Rohttaimede varte ehitus III peatükk. Puittaimede varte paksenemine ja puidu moodustumine IV peatükk. Põõsastaimede varred V peatükk. Puude tüvede tüüpiline ehitus VI peatükk. Okaspuude varre ehitus VII peatükk. Üheiduleheliste taimede varreorganite ehitus VIII peatükk. Varreorganite ehitus sõnajalalistel taimedel IX peatükk. Soo- ja veetaimede varreorganid X peatükk. Juure ehitus XI peatükk. Juur ja tema muutumine sümbioosi ja parasitismi nähtuste juures XII peatükk. Piimasooned (-torud)
III osa LEHT JA TEMA TULETISED I peatükk. Kasvukuhik ja lehtede moodustumine kasvukuhikus II peatükk. Lehe tüüpiline ehitus III peatükk. Iseärasused lehtede ehituses, mis on tingitud auramise reguleerimisest ja põua toimest IV peatükk. Putukasööjate taimede lehed V peatükk. Kroonlehtede ja tolmukate ehitus VI peatükk. Sigimiku ehitus VII peatükk. Viljade ja seemnete ehitus VIII peatükk. Säilitusained seemnete kudedes
Täiendus I. Lühendatud kursuse skeem Täiendus II. Tähtsamad reaktiivid ja püsipreparaatide valmistamine Täiendus III. Kirjanduse loetelu. Täiendus IV. Tabelid taimeliste saaduste määramiseks Jooniste nimestik Taimede ladinakeelsed nimetused Aineregister
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/praktiline-taimeanatoomia103749Praktiline taimeanatoomiahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/p/r/praktiline-taimeanatoomia.jpg00EUROutOfStock/Kõik teemad/reaalteadused/loodus/Kõik teemad/inimene ja loodus/Kõik teemad/õpikud75991171212513Tänapäeval võib pidada tõestatuks, et tutvumiseks ühe või teise loodusteaduse haruga ei piisa loengute kuulamisest ega raamatute lugemisest. <br />Ainult praktilise kursuse läbitöötamisega, ainult samm-sammult korrates, kuigi mitte ulatuslikku, kuid oma ulatuses terviklikku osa teaduse poolt juba tehtud tööst, võib läheneda sellele, et saada loodusteadlaseks. Ainult sel teel õpitakse leidma vastust ühele või teisele küsimusele mitte raamatulistelt autoriteetidelt, vaid looduselt eneselt. Ainult sel teel õpitakse kriitiliselt tunnetama loodusenähtusi, aga koos sellega selgub ka kõige selle väärtus, mis on kogutud ja esitatud raamatuis, sest et tuntakse teed, mida kasutasid teaduslikul alal töötajad. <br /> <br />Kursus jaguneb kolme suurde ossa: õpetus elementidest, õpetus tüve organitest ja õpetus lehe organitest. Esimene osa on läbivõetav ilma habemenoa abita, kõik selle osa preparaadid nõuavad valmistamiseks väga vähe aega ja peamine tähelepanu võib olla järelikult pööratud mikroskoobi käsitsuse oskusele ja tutvumisele harilikult lihtsa faktilise materjaliga. Omandades vilumuse mikroskoobi käsitsemises ja tutvudes taime organismi üksikute oluliste osadega, jõuab töötaja keeruliste preparaatide valmistamisele ja uurimisele ning analüüsib neid temale juba tuntud elementideks. Ma peatusin varre juures eriti üksikasjaliselt ja muutsin õpetuse sellest oma kursuse peamiseks ülesandeks, kuna see on kõige lõplikumalt uuritud ja kõige ühtlasemalt käsitletud peatükk taimeanatoomias üldse. <br />V. Komarov <br /> <br />Sisukord: <br />Eessõna <br />Sissejuhatus (mikroskoobi ehitus ja tema kasutamine) <br />I osa <br /><b> TAIMEORGANISMI ELEMENDID </b> <br /><li /> I peatükk. Rakk ja kude <br /><li /> II peatükk. Kromoplastid ja antotsüaan <br /><li /> III peatükk. Raku ehitus <br /><li /> IV peatükk. Tärklis ja kristallid <br /><li /> V peatükk. Taimeorganismi diferentseerunud rakud. Mehhaanilise ja juhtkoe elemendid. <br />A. Mehhaanilise koe elemendid <br />B. Juhtkoe elemendid <br /><li /> VI peatükk. Epidermis ehk marrasknahk taimekoe näitena <br /> <br />II osa <br /><b> VARRE JA JUURE TELJEORGANITE EHITUS </b> <br /><li /> I peatükk. Juhtkimpude tüübid <br /><li /> II peatükk. Rohttaimede varte ehitus <br /><li /> III peatükk. Puittaimede varte paksenemine ja puidu moodustumine <br /><li /> IV peatükk. Põõsastaimede varred <br /><li /> V peatükk. Puude tüvede tüüpiline ehitus <br /><li /> VI peatükk. Okaspuude varre ehitus <br /><li /> VII peatükk. Üheiduleheliste taimede varreorganite ehitus <br /><li /> VIII peatükk. Varreorganite ehitus sõnajalalistel taimedel <br /><li /> IX peatükk. Soo- ja veetaimede varreorganid <br /><li /> X peatükk. Juure ehitus <br /><li /> XI peatükk. Juur ja tema muutumine sümbioosi ja parasitismi nähtuste juures <br /><li /> XII peatükk. Piimasooned (-torud) <br /> <br />III osa <br /><b> LEHT JA TEMA TULETISED </b> <br /><li /> I peatükk. Kasvukuhik ja lehtede moodustumine kasvukuhikus <br /><li /> II peatükk. Lehe tüüpiline ehitus <br /><li /> III peatükk. Iseärasused lehtede ehituses, mis on tingitud auramise reguleerimisest ja põua toimest <br /><li /> IV peatükk. Putukasööjate taimede lehed <br /><li /> V peatükk. Kroonlehtede ja tolmukate ehitus <br /><li /> VI peatükk. Sigimiku ehitus <br /><li /> VII peatükk. Viljade ja seemnete ehitus <br /><li /> VIII peatükk. Säilitusained seemnete kudedes <br /> <br /><li /> Täiendus I. Lühendatud kursuse skeem <br /><li /> Täiendus II. Tähtsamad reaktiivid ja püsipreparaatide valmistamine <br /><li /> Täiendus III. Kirjanduse loetelu. <br /><li /> Täiendus IV. Tabelid taimeliste saaduste määramiseks <br /><li /> Jooniste nimestik <br /><li /> Taimede ladinakeelsed nimetused <br /><li /> Aineregister <br /> <br /> <br /> <br /> Tänapäeval võib pidada tõestatuks, et tutvumiseks ühe või teise loodusteaduse haruga ei piisa loengute kuulamisest ega raamatute lugemisest. <br />Ainult praktilise kursuse läbitöötamisega, ainult samm-sammult korrates, kuigi mitte ulatuslikku, kuid oma ulatuses terviklikku osa teaduse poolt juba tehtud tööst, võib läheneda sellele, et saada loodusteadlaseks. Ainult sel teel õpitakse leidma vastust ühele või teisele küsimusele mitte raamatulistelt autoriteetidelt, vaid looduselt eneselt. Ainult sel teel õpitakse kriitiliselt tunnetama loodusenähtusi, aga koos sellega selgub ka kõige selle väärtus, mis on kogutud ja esitatud raamatuis, sest et tuntakse teed, mida kasutasid teaduslikul alal töötajad. <br /> <br />Kursus jaguneb kolme suurde ossa: õpetus elementidest, õpetus tüve organitest ja õpetus lehe organitest. Esimene osa on läbivõetav ilma habemenoa abita, kõik selle osa preparaadid nõuavad valmistamiseks väga vähe aega ja peamine tähelepanu võib olla järelikult pööratud mikroskoobi käsitsuse oskusele ja tutvumisele harilikult lihtsa faktilise materjaliga. Omandades vilumuse mikroskoobi käsitsemises ja tutvudes taime organismi üksikute oluliste osadega, jõuab töötaja keeruliste preparaatide valmistamisele ja uurimisele ning analüüsib neid temale juba tuntud elementideks. Ma peatusin varre juures eriti üksikasjaliselt ja muutsin õpetuse sellest oma kursuse peamiseks ülesandeks, kuna see on kõige lõplikumalt uuritud ja kõige ühtlasemalt käsitletud peatükk taimeanatoomias üldse. <br />V. Komarov <br /> <br />Sisukord: <br />Eessõna <br />Sissejuhatus (mikroskoobi ehitus ja tema kasutamine) <br />I osa <br /><b> TAIMEORGANISMI ELEMENDID </b> <br /><li /> I peatükk. Rakk ja kude <br /><li /> II peatükk. Kromoplastid ja antotsüaan <br /><li /> III peatükk. Raku ehitus <br /><li /> IV peatükk. Tärklis ja kristallid <br /><li /> V peatükk. Taimeorganismi diferentseerunud rakud. Mehhaanilise ja juhtkoe elemendid. <br />A. Mehhaanilise koe elemendid <br />B. Juhtkoe elemendid <br /><li /> VI peatükk. Epidermis ehk marrasknahk taimekoe näitena <br /> <br />II osa <br /><b> VARRE JA JUURE TELJEORGANITE EHITUS </b> <br /><li /> I peatükk. Juhtkimpude tüübid <br /><li /> II peatükk. Rohttaimede varte ehitus <br /><li /> III peatükk. Puittaimede varte paksenemine ja puidu moodustumine <br /><li /> IV peatükk. Põõsastaimede varred <br /><li /> V peatükk. Puude tüvede tüüpiline ehitus <br /><li /> VI peatükk. Okaspuude varre ehitus <br /><li /> VII peatükk. Üheiduleheliste taimede varreorganite ehitus <br /><li /> VIII peatükk. Varreorganite ehitus sõnajalalistel taimedel <br /><li /> IX peatükk. Soo- ja veetaimede varreorganid <br /><li /> X peatükk. Juure ehitus <br /><li /> XI peatükk. Juur ja tema muutumine sümbioosi ja parasitismi nähtuste juures <br /><li /> XII peatükk. Piimasooned (-torud) <br /> <br />III osa <br /><b> LEHT JA TEMA TULETISED </b> <br /><li /> I peatükk. Kasvukuhik ja lehtede moodustumine kasvukuhikus <br /><li /> II peatükk. Lehe tüüpiline ehitus <br /><li /> III peatükk. Iseärasused lehtede ehituses, mis on tingitud auramise reguleerimisest ja põua toimest <br /><li /> IV peatükk. Putukasööjate taimede lehed <br /><li /> V peatükk. Kroonlehtede ja tolmukate ehitus <br /><li /> VI peatükk. Sigimiku ehitus <br /><li /> VII peatükk. Viljade ja seemnete ehitus <br /><li /> VIII peatükk. Säilitusained seemnete kudedes <br /> <br /><li /> Täiendus I. Lühendatud kursuse skeem <br /><li /> Täiendus II. Tähtsamad reaktiivid ja püsipreparaatide valmistamine <br /><li /> Täiendus III. Kirjanduse loetelu. <br /><li /> Täiendus IV. Tabelid taimeliste saaduste määramiseks <br /><li /> Jooniste nimestik <br /><li /> Taimede ladinakeelsed nimetused <br /><li /> Aineregister <br /> <br /> <br /> <br />