Reformatsioon - tõlked ja tõlgendused. Reformation - translations and interpretations
Raamat ja aeg 5. Libri et memoria 5
264-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Eesti Rahvusraamatukogu toimetised
Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria «Raamat ja aegˮ viienda artiklikogumiku «Reformatsioon – tõlked ja tõlgendusedˮ keskmes on reformatsioon ja selle mõju.
Reformatsiooni tulemusena kujunenud luterlus on vorminud meie kirjakeele, väärtushinnangud ja maailmapildi, teadvustanud meid kultuurrahvana. Kõik see on olnud pidevas muutumises ja koos sellega ka meie tõlgendus reformatsioonist.
Kogumikust leiab 9 artiklit.
Madis Maasingu põhjalik uurimus «Liivimaa toomhärrad reformatsiooniajastu alguskümnendeil (1523–1566)ˮ käsitleb protestantlike ideede jõudmist Liivimaale nii toomkapiitli kui institutsiooni kui ka toomhärrade mentaliteedi järkjärgulist muutumist analüüsides.
Reformatsiooni algusaja intellektuaalsele õhustikule Tallinnas heidab valgust Tiina Kala artikkel «Mõnda reformatsioonimuutuste eeldustest Tallinnas: jutlustajad, ametnikud ja raamatudˮ.
Põhjaliku ülevaate koos raamatute loeteluga Tallinna dominiiklaste ja Rakvere frantsisklaste kloostreis leidunud kirjandusest leiame Kaspar Kolgi artiklist «Eesti kloostrite raamatud enne ja pärast reformatsiooniˮ.
Reformatsiooniideed jõudsid Saksamaalt Liivimaale suuresti tänu väljapaistvale humanistile ja latinistile Philipp Melanchthonile. Melanchthoni seostest Liivimaa kirikueluga kirjutab Jüri Kivimäe.
Kristi Viiding ja Maria-Kristiina Lotman tutvustavad oma pikaajalise empiirilise uurimistöö tulemusi artiklis «Reformatsioon mitmekeelse kirikuruumi kujundajana Eesti- Ja Liivimaal: multilingvaalsed pealiskirjad luterlikes kirikutesˮ.
Meelis Friedenthal analüüsib artiklis «Akadeemilise teoloogia suunad Tartus Academia Gustavianas ja Gustavo-Carolinasˮ aastail 1632–1656 ja 1690–1710 kaitstud teoloogilisi disputatsioone.
Kaarina Rein analüüsib oma artiklis Andreas Arvidi Academia Gustavianas esitatud Martin Lutherile pühendatud ladinakeelset oratsiooni.
Tiiu Reimo artikkel »«Sakstekiriku laulud». Tallinnas 17. sajandi teisel poolel ilmunud saksakeelsed lauluraamatudˮ püüab vastata küsimusele, milline oli Tallinnas trükitud lauluraamatute eripära.
Ingmar Kure artikkel «Martin Lutheri katoliiklik tõlgendamine. Kirikulõhestajast kiriku usuisaksˮ toob meid tänasesse päeva. Reformatsiooni ja Martin Lutheri isikut vaadeldakse siin katoliku kiriku vaatepunktist läbi ajaloo.
Reformatsiooni tulemusena kujunenud luterlus on vorminud meie kirjakeele, väärtushinnangud ja maailmapildi, teadvustanud meid kultuurrahvana. Kõik see on olnud pidevas muutumises ja koos sellega ka meie tõlgendus reformatsioonist.
Kogumikust leiab 9 artiklit.
Madis Maasingu põhjalik uurimus «Liivimaa toomhärrad reformatsiooniajastu alguskümnendeil (1523–1566)ˮ käsitleb protestantlike ideede jõudmist Liivimaale nii toomkapiitli kui institutsiooni kui ka toomhärrade mentaliteedi järkjärgulist muutumist analüüsides.
Reformatsiooni algusaja intellektuaalsele õhustikule Tallinnas heidab valgust Tiina Kala artikkel «Mõnda reformatsioonimuutuste eeldustest Tallinnas: jutlustajad, ametnikud ja raamatudˮ.
Põhjaliku ülevaate koos raamatute loeteluga Tallinna dominiiklaste ja Rakvere frantsisklaste kloostreis leidunud kirjandusest leiame Kaspar Kolgi artiklist «Eesti kloostrite raamatud enne ja pärast reformatsiooniˮ.
Reformatsiooniideed jõudsid Saksamaalt Liivimaale suuresti tänu väljapaistvale humanistile ja latinistile Philipp Melanchthonile. Melanchthoni seostest Liivimaa kirikueluga kirjutab Jüri Kivimäe.
Kristi Viiding ja Maria-Kristiina Lotman tutvustavad oma pikaajalise empiirilise uurimistöö tulemusi artiklis «Reformatsioon mitmekeelse kirikuruumi kujundajana Eesti- Ja Liivimaal: multilingvaalsed pealiskirjad luterlikes kirikutesˮ.
Meelis Friedenthal analüüsib artiklis «Akadeemilise teoloogia suunad Tartus Academia Gustavianas ja Gustavo-Carolinasˮ aastail 1632–1656 ja 1690–1710 kaitstud teoloogilisi disputatsioone.
Kaarina Rein analüüsib oma artiklis Andreas Arvidi Academia Gustavianas esitatud Martin Lutherile pühendatud ladinakeelset oratsiooni.
Tiiu Reimo artikkel »«Sakstekiriku laulud». Tallinnas 17. sajandi teisel poolel ilmunud saksakeelsed lauluraamatudˮ püüab vastata küsimusele, milline oli Tallinnas trükitud lauluraamatute eripära.
Ingmar Kure artikkel «Martin Lutheri katoliiklik tõlgendamine. Kirikulõhestajast kiriku usuisaksˮ toob meid tänasesse päeva. Reformatsiooni ja Martin Lutheri isikut vaadeldakse siin katoliku kiriku vaatepunktist läbi ajaloo.
Alates
23,00 €
Ainult %1 järel
Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria «Raamat ja aegˮ viienda artiklikogumiku «Reformatsioon – tõlked ja tõlgendusedˮ keskmes on reformatsioon ja selle mõju.
Reformatsiooni tulemusena kujunenud luterlus on vorminud meie kirjakeele, väärtushinnangud ja maailmapildi, teadvustanud meid kultuurrahvana. Kõik see on olnud pidevas muutumises ja koos sellega ka meie tõlgendus reformatsioonist.
Kogumikust leiab 9 artiklit.
Madis Maasingu põhjalik uurimus «Liivimaa toomhärrad reformatsiooniajastu alguskümnendeil (1523–1566)ˮ käsitleb protestantlike ideede jõudmist Liivimaale nii toomkapiitli kui institutsiooni kui ka toomhärrade mentaliteedi järkjärgulist muutumist analüüsides.
Reformatsiooni algusaja intellektuaalsele õhustikule Tallinnas heidab valgust Tiina Kala artikkel «Mõnda reformatsioonimuutuste eeldustest Tallinnas: jutlustajad, ametnikud ja raamatudˮ.
Põhjaliku ülevaate koos raamatute loeteluga Tallinna dominiiklaste ja Rakvere frantsisklaste kloostreis leidunud kirjandusest leiame Kaspar Kolgi artiklist «Eesti kloostrite raamatud enne ja pärast reformatsiooniˮ.
Reformatsiooniideed jõudsid Saksamaalt Liivimaale suuresti tänu väljapaistvale humanistile ja latinistile Philipp Melanchthonile. Melanchthoni seostest Liivimaa kirikueluga kirjutab Jüri Kivimäe.
Kristi Viiding ja Maria-Kristiina Lotman tutvustavad oma pikaajalise empiirilise uurimistöö tulemusi artiklis «Reformatsioon mitmekeelse kirikuruumi kujundajana Eesti- Ja Liivimaal: multilingvaalsed pealiskirjad luterlikes kirikutesˮ.
Meelis Friedenthal analüüsib artiklis «Akadeemilise teoloogia suunad Tartus Academia Gustavianas ja Gustavo-Carolinasˮ aastail 1632–1656 ja 1690–1710 kaitstud teoloogilisi disputatsioone.
Kaarina Rein analüüsib oma artiklis Andreas Arvidi Academia Gustavianas esitatud Martin Lutherile pühendatud ladinakeelset oratsiooni.
Tiiu Reimo artikkel »«Sakstekiriku laulud». Tallinnas 17. sajandi teisel poolel ilmunud saksakeelsed lauluraamatudˮ püüab vastata küsimusele, milline oli Tallinnas trükitud lauluraamatute eripära.
Ingmar Kure artikkel «Martin Lutheri katoliiklik tõlgendamine. Kirikulõhestajast kiriku usuisaksˮ toob meid tänasesse päeva. Reformatsiooni ja Martin Lutheri isikut vaadeldakse siin katoliku kiriku vaatepunktist läbi ajaloo.
Reformatsiooni tulemusena kujunenud luterlus on vorminud meie kirjakeele, väärtushinnangud ja maailmapildi, teadvustanud meid kultuurrahvana. Kõik see on olnud pidevas muutumises ja koos sellega ka meie tõlgendus reformatsioonist.
Kogumikust leiab 9 artiklit.
Madis Maasingu põhjalik uurimus «Liivimaa toomhärrad reformatsiooniajastu alguskümnendeil (1523–1566)ˮ käsitleb protestantlike ideede jõudmist Liivimaale nii toomkapiitli kui institutsiooni kui ka toomhärrade mentaliteedi järkjärgulist muutumist analüüsides.
Reformatsiooni algusaja intellektuaalsele õhustikule Tallinnas heidab valgust Tiina Kala artikkel «Mõnda reformatsioonimuutuste eeldustest Tallinnas: jutlustajad, ametnikud ja raamatudˮ.
Põhjaliku ülevaate koos raamatute loeteluga Tallinna dominiiklaste ja Rakvere frantsisklaste kloostreis leidunud kirjandusest leiame Kaspar Kolgi artiklist «Eesti kloostrite raamatud enne ja pärast reformatsiooniˮ.
Reformatsiooniideed jõudsid Saksamaalt Liivimaale suuresti tänu väljapaistvale humanistile ja latinistile Philipp Melanchthonile. Melanchthoni seostest Liivimaa kirikueluga kirjutab Jüri Kivimäe.
Kristi Viiding ja Maria-Kristiina Lotman tutvustavad oma pikaajalise empiirilise uurimistöö tulemusi artiklis «Reformatsioon mitmekeelse kirikuruumi kujundajana Eesti- Ja Liivimaal: multilingvaalsed pealiskirjad luterlikes kirikutesˮ.
Meelis Friedenthal analüüsib artiklis «Akadeemilise teoloogia suunad Tartus Academia Gustavianas ja Gustavo-Carolinasˮ aastail 1632–1656 ja 1690–1710 kaitstud teoloogilisi disputatsioone.
Kaarina Rein analüüsib oma artiklis Andreas Arvidi Academia Gustavianas esitatud Martin Lutherile pühendatud ladinakeelset oratsiooni.
Tiiu Reimo artikkel »«Sakstekiriku laulud». Tallinnas 17. sajandi teisel poolel ilmunud saksakeelsed lauluraamatudˮ püüab vastata küsimusele, milline oli Tallinnas trükitud lauluraamatute eripära.
Ingmar Kure artikkel «Martin Lutheri katoliiklik tõlgendamine. Kirikulõhestajast kiriku usuisaksˮ toob meid tänasesse päeva. Reformatsiooni ja Martin Lutheri isikut vaadeldakse siin katoliku kiriku vaatepunktist läbi ajaloo.
| Tootekood | R0282546 |
|---|---|
| Aasta | 2019 |
| Sari | Eesti Rahvusraamatukogu toimetised |
| Kirjastus | Eesti Rahvusraamatukogu |
| Kujundaja | Inga Heamägi |
| Koostaja | Piret Lotman |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 264 |
| EAN | 9789949413645 |
| Ümbris | ei |
| ISSN | 17366984 |
| Keel | eesti |
| Teema | Eesti eile ja täna, Eesti ajalugu, humaniora, socialia |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.