The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Publitsistikakogumiku «Sõjamõtteid» ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale.
Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi tsensuurist hoolimata avaldamisvõimaluse andsid. Nõnda said Eesti maailmasõja ajal Tammsaare artiklitest Tallinna ajalehtede juhtkirjad, mis pakkusid tavalise sõjakroonika laiemat analüüsi ja sügavamat mõistmist. Autor lisas oma raamatu lõpuossa ka viis ilukirjandusliku koega ja ajalehtedes ilmumata lugu. «Eesti mõtteloo» 170. köitele, mis on «Sõjamõtete» kui tervikkogumiku teine väljaanne ühtede kaante vahel, on järelsõna kirjutanud Peeter Järvelaid.
Publitsistikakogumiku «Sõjamõtteid» ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale.
Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi tsensuurist hoolimata avaldamisvõimaluse andsid. Nõnda said Eesti maailmasõja ajal Tammsaare artiklitest Tallinna ajalehtede juhtkirjad, mis pakkusid tavalise sõjakroonika laiemat analüüsi ja sügavamat mõistmist. Autor lisas oma raamatu lõpuossa ka viis ilukirjandusliku koega ja ajalehtedes ilmumata lugu. «Eesti mõtteloo» 170. köitele, mis on «Sõjamõtete» kui tervikkogumiku teine väljaanne ühtede kaante vahel, on järelsõna kirjutanud Peeter Järvelaid.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/sõjamõtted_2023469375Sõjamõttedhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/s/o/sojamotted_2023.jpg1818EURInStock/ilukirjandus/esseistika, dokumentalistika551210Publitsistikakogumiku «Sõjamõtteid» ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale.<br /><br />Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi tsensuurist hoolimata avaldamisvõimaluse andsid. Nõnda said Eesti maailmasõja ajal Tammsaare artiklitest Tallinna ajalehtede juhtkirjad, mis pakkusid tavalise sõjakroonika laiemat analüüsi ja sügavamat mõistmist. Autor lisas oma raamatu lõpuossa ka viis ilukirjandusliku koega ja ajalehtedes ilmumata lugu. «Eesti mõtteloo» 170. köitele, mis on «Sõjamõtete» kui tervikkogumiku teine väljaanne ühtede kaante vahel, on järelsõna kirjutanud Peeter Järvelaid. Publitsistikakogumiku «Sõjamõtteid» ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale.<br /><br />Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi tsensuurist hoolimata avaldamisvõimaluse andsid. Nõnda said Eesti maailmasõja ajal Tammsaare artiklitest Tallinna ajalehtede juhtkirjad, mis pakkusid tavalise sõjakroonika laiemat analüüsi ja sügavamat mõistmist. Autor lisas oma raamatu lõpuossa ka viis ilukirjandusliku koega ja ajalehtedes ilmumata lugu. «Eesti mõtteloo» 170. köitele, mis on «Sõjamõtete» kui tervikkogumiku teine väljaanne ühtede kaante vahel, on järelsõna kirjutanud Peeter Järvelaid.