The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Järgmisel aastal oma sajandat numbrit tähistav kalender koondab endas astronoomilist infot: päikese- ja kuuvarjutused, tähtsamate meteoorivoolude ajad ning Kuu ja Päikese tõusu ning loojumise ajad. Kalendrist saab infot ka planeetide nähtavuse kohta. Näiteks kätte jõudnud jaanuaris on Merkuur nähtamatu, kuid Marss on vaadeldav peaaegu kogu öö jooksul ning ta särab kõrgel lõunakaares Sõnni tähtkujus. Saturni võib näha aga õhtuti madalas edelataevas Kaljukitse tähtkujus.
Kalendri teine pool koosneb populaarteaduslikest artiklitest. Loomulikult saab lugeda eelmise aasta ühest suurimaid elamusi pakkunud instrumendist, James Webbi kosmoseteleskoobist. Juulis nägime esimesi hämmastavalt detailseid kosmoseteleskoobi tehtud pilte. Kalju Annuk annab ülevaate, milliseid vaatlusi kavandatakse teleskoobiga teha ning milliseid tulemusi loodetakse saada. Juttu tuleb nii IAU peaassambleest Busanis, kui ka astronoomiahuviliste 27. kokkutulekust Matsil, mis mõlemad leidsid aset augustis. Tõnu Viik kirjutab ühe esimese teoreetilise astrofüüsika looja James Hopwood Jeansi tööst ja elust. Piret Kuusk kirjutab aga Vana-Kreeka õpetlase Aristotelese kosmograafiast. Lugeda saab ka Universumi kuumimatest tähtedest, Wolf-Rayet tähtedest, mis on absoluutskaalas ka heledaimad. Erko ja Liisi Jakobsoni sulest on lugu Eesti kliimaprojektsiooni kohta. Kui vaadata kliimat Eestis perspektiiviga kümme tuhat aastat, on inimtekkeline kliima muutumine tühine, kuid kogu järgneva sajandi teine pool saab olema meie endi valikute tagajärg.Artiklid
[i:26429]
IAU peaassamblee Busanis
[i:22179]
James Webbi kosmoseteleskoop
Tiit Nugis
Uut ja vana Wolf–Rayet tähtedest
Erko ja Liisi Jakobson
Mida näitavad kliimaprojektsioonid Eesti kohta?
T. Niittee
Astronoomiahuviliste XXVII kokkutulek Matsil
Piret Kuusk
Aristoteles ja taevas
[i:23384]
James Hopwood Jeansi elu ja töö
Tähetorni kalender ilmub 1924. aastast alates ning see on 99. number.
Järgmisel aastal oma sajandat numbrit tähistav kalender koondab endas astronoomilist infot: päikese- ja kuuvarjutused, tähtsamate meteoorivoolude ajad ning Kuu ja Päikese tõusu ning loojumise ajad. Kalendrist saab infot ka planeetide nähtavuse kohta. Näiteks kätte jõudnud jaanuaris on Merkuur nähtamatu, kuid Marss on vaadeldav peaaegu kogu öö jooksul ning ta särab kõrgel lõunakaares Sõnni tähtkujus. Saturni võib näha aga õhtuti madalas edelataevas Kaljukitse tähtkujus.
Kalendri teine pool koosneb populaarteaduslikest artiklitest. Loomulikult saab lugeda eelmise aasta ühest suurimaid elamusi pakkunud instrumendist, James Webbi kosmoseteleskoobist. Juulis nägime esimesi hämmastavalt detailseid kosmoseteleskoobi tehtud pilte. Kalju Annuk annab ülevaate, milliseid vaatlusi kavandatakse teleskoobiga teha ning milliseid tulemusi loodetakse saada. Juttu tuleb nii IAU peaassambleest Busanis, kui ka astronoomiahuviliste 27. kokkutulekust Matsil, mis mõlemad leidsid aset augustis. Tõnu Viik kirjutab ühe esimese teoreetilise astrofüüsika looja James Hopwood Jeansi tööst ja elust. Piret Kuusk kirjutab aga Vana-Kreeka õpetlase Aristotelese kosmograafiast. Lugeda saab ka Universumi kuumimatest tähtedest, Wolf-Rayet tähtedest, mis on absoluutskaalas ka heledaimad. Erko ja Liisi Jakobsoni sulest on lugu Eesti kliimaprojektsiooni kohta. Kui vaadata kliimat Eestis perspektiiviga kümme tuhat aastat, on inimtekkeline kliima muutumine tühine, kuid kogu järgneva sajandi teine pool saab olema meie endi valikute tagajärg.Artiklid
[i:26429]
IAU peaassamblee Busanis
[i:22179]
James Webbi kosmoseteleskoop
Tiit Nugis
Uut ja vana Wolf–Rayet tähtedest
Erko ja Liisi Jakobson
Mida näitavad kliimaprojektsioonid Eesti kohta?
T. Niittee
Astronoomiahuviliste XXVII kokkutulek Matsil
Piret Kuusk
Aristoteles ja taevas
[i:23384]
James Hopwood Jeansi elu ja töö
Tähetorni kalender ilmub 1924. aastast alates ning see on 99. number.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/tähetorni-kalender-2023459569Tähetorni kalender 2023https://raamatukoi.ee/media/catalog/product/t/a/tahetorni-kalender-2023.jpg00EUROutOfStock/Kõik teemad/reaalteadused/füüsika ja keemia701212513Järgmisel aastal oma sajandat numbrit tähistav kalender koondab endas astronoomilist infot: päikese- ja kuuvarjutused, tähtsamate meteoorivoolude ajad ning Kuu ja Päikese tõusu ning loojumise ajad. Kalendrist saab infot ka planeetide nähtavuse kohta. Näiteks kätte jõudnud jaanuaris on Merkuur nähtamatu, kuid Marss on vaadeldav peaaegu kogu öö jooksul ning ta särab kõrgel lõunakaares Sõnni tähtkujus. Saturni võib näha aga õhtuti madalas edelataevas Kaljukitse tähtkujus.<br /><br />Kalendri teine pool koosneb populaarteaduslikest artiklitest. Loomulikult saab lugeda eelmise aasta ühest suurimaid elamusi pakkunud instrumendist, James Webbi kosmoseteleskoobist. Juulis nägime esimesi hämmastavalt detailseid kosmoseteleskoobi tehtud pilte. Kalju Annuk annab ülevaate, milliseid vaatlusi kavandatakse teleskoobiga teha ning milliseid tulemusi loodetakse saada. Juttu tuleb nii IAU peaassambleest Busanis, kui ka astronoomiahuviliste 27. kokkutulekust Matsil, mis mõlemad leidsid aset augustis. Tõnu Viik kirjutab ühe esimese teoreetilise astrofüüsika looja James Hopwood Jeansi tööst ja elust. Piret Kuusk kirjutab aga Vana-Kreeka õpetlase Aristotelese kosmograafiast. Lugeda saab ka Universumi kuumimatest tähtedest, Wolf-Rayet tähtedest, mis on absoluutskaalas ka heledaimad. Erko ja Liisi Jakobsoni sulest on lugu Eesti kliimaprojektsiooni kohta. Kui vaadata kliimat Eestis perspektiiviga kümme tuhat aastat, on inimtekkeline kliima muutumine tühine, kuid kogu järgneva sajandi teine pool saab olema meie endi valikute tagajärg.Artiklid <dl> <dt>[i:26429]</dt><dd>IAU peaassamblee Busanis</dd> <dt>[i:22179]</dt><dd>James Webbi kosmoseteleskoop</dd> <dt>Tiit Nugis</dt><dd>Uut ja vana Wolf–Rayet tähtedest</dd> <dt>Erko ja Liisi Jakobson</dt><dd>Mida näitavad kliimaprojektsioonid Eesti kohta? </dd> <dt>T. Niittee</dt><dd>Astronoomiahuviliste XXVII kokkutulek Matsil</dd> <dt>Piret Kuusk</dt><dd>Aristoteles ja taevas</dd> <dt>[i:23384]</dt><dd>James Hopwood Jeansi elu ja töö</dd> </dl>Tähetorni kalender ilmub 1924. aastast alates ning see on 99. number. Järgmisel aastal oma sajandat numbrit tähistav kalender koondab endas astronoomilist infot: päikese- ja kuuvarjutused, tähtsamate meteoorivoolude ajad ning Kuu ja Päikese tõusu ning loojumise ajad. Kalendrist saab infot ka planeetide nähtavuse kohta. Näiteks kätte jõudnud jaanuaris on Merkuur nähtamatu, kuid Marss on vaadeldav peaaegu kogu öö jooksul ning ta särab kõrgel lõunakaares Sõnni tähtkujus. Saturni võib näha aga õhtuti madalas edelataevas Kaljukitse tähtkujus.<br /><br />Kalendri teine pool koosneb populaarteaduslikest artiklitest. Loomulikult saab lugeda eelmise aasta ühest suurimaid elamusi pakkunud instrumendist, James Webbi kosmoseteleskoobist. Juulis nägime esimesi hämmastavalt detailseid kosmoseteleskoobi tehtud pilte. Kalju Annuk annab ülevaate, milliseid vaatlusi kavandatakse teleskoobiga teha ning milliseid tulemusi loodetakse saada. Juttu tuleb nii IAU peaassambleest Busanis, kui ka astronoomiahuviliste 27. kokkutulekust Matsil, mis mõlemad leidsid aset augustis. Tõnu Viik kirjutab ühe esimese teoreetilise astrofüüsika looja James Hopwood Jeansi tööst ja elust. Piret Kuusk kirjutab aga Vana-Kreeka õpetlase Aristotelese kosmograafiast. Lugeda saab ka Universumi kuumimatest tähtedest, Wolf-Rayet tähtedest, mis on absoluutskaalas ka heledaimad. Erko ja Liisi Jakobsoni sulest on lugu Eesti kliimaprojektsiooni kohta. Kui vaadata kliimat Eestis perspektiiviga kümme tuhat aastat, on inimtekkeline kliima muutumine tühine, kuid kogu järgneva sajandi teine pool saab olema meie endi valikute tagajärg.Artiklid <dl> <dt>[i:26429]</dt><dd>IAU peaassamblee Busanis</dd> <dt>[i:22179]</dt><dd>James Webbi kosmoseteleskoop</dd> <dt>Tiit Nugis</dt><dd>Uut ja vana Wolf–Rayet tähtedest</dd> <dt>Erko ja Liisi Jakobson</dt><dd>Mida näitavad kliimaprojektsioonid Eesti kohta? </dd> <dt>T. Niittee</dt><dd>Astronoomiahuviliste XXVII kokkutulek Matsil</dd> <dt>Piret Kuusk</dt><dd>Aristoteles ja taevas</dd> <dt>[i:23384]</dt><dd>James Hopwood Jeansi elu ja töö</dd> </dl>Tähetorni kalender ilmub 1924. aastast alates ning see on 99. number.
