The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Sergei Timofejev (1970) on Läti venekeelse luule üks väljapaistvamaid esindajaid, kes on luulet avaldanud juba 1980ndate aastate lõpust saadik. Eesti lugejale on ta juba tuntud, eeskätt Riia «luulebändi» Orbita liikmena (2016 ilmus Orbita kogumik «Eesti keeles sa lobise, tibuke»).
«Tulemasinaid täis tasku» on valikkogu, mis esitab läbilõike tema varaseimast loomingust uusimani. Sergei Timofejevi luule on pealispinnal lihtsasti ligipääsetav, üsna kõneline, sageli jutustab ta mingeid lugusid või loob mingite tegelaste portreesid. Seejuures aga toimuvad nihestused, mis võivad olla nii märkamatud kui ka hüperboolsed. Stiililiselt on see luule suhteliselt neutraalne, pisut jahedalt distantseeritud, kuigi kõike näib läbivat siiski mingi õhuline, kergelt humoorikas melanhoolsus. Eesti lugejale peaks tema laad ja teemad olema üsna kodused.
JOE DASSIN
Joe Dassin astus sisse igasse majja, tantsis iga koduperenaisega, seletas igale väsinud mehele, et kuldsed ajad on veel ees, seal, Elüüsiumi väljadel. Ta pani jalga valged püksid ja valged kingad, selga rinnalt lahtise särgi, väljus kodunt varahommikul ega naasnud enne sügavat ööd, mõnikord aga kadus ka mitmeks ööpäevaks.
Ta laulis ja laulis ja laulis, asetades aeglaselt kõik oma kohale, kõik, mis oli valmis varisema ja juba viltu vajunud. Ta mähkis kõik pekslevad asjad, nagu naisesüdamed, pehmeisse sallidesse ja rättidesse. Ja pidevalt pühkis tolmu planeedi kõigilt grammofonidelt. Vaheaegadel, mis olid lühikesed, liiga lühikesed, lendas ta Côte d’Azurile ja jooksis leopardimustriliste ujumispükstega merre.
Seejärel kuivatas end rutuga, tegi ühe suitsu ja suundus kiirel sammul oma isikliku lennuki juurde, juba korrates, huultega muljudes esimesi ridu, mis said kõigeandestamise viljalihaks. Ja inimesed lülitasid sisse grammofonid, televiisorid, raadiod, ja ta oli kõikjal vajalik. Ja isegi tema surma ei võtnud keegi tõsiselt.
„Laula,“ öeldi talle, „laula!“ Ja tema, aeglane, käharpäine, bakenbardidega, lähenes isegi olematusest ja keelitas, keelitas: „Pane oma süda tagasi, ära purusta teda."
Sergei Timofejev (1970) on Läti venekeelse luule üks väljapaistvamaid esindajaid, kes on luulet avaldanud juba 1980ndate aastate lõpust saadik. Eesti lugejale on ta juba tuntud, eeskätt Riia «luulebändi» Orbita liikmena (2016 ilmus Orbita kogumik «Eesti keeles sa lobise, tibuke»).
«Tulemasinaid täis tasku» on valikkogu, mis esitab läbilõike tema varaseimast loomingust uusimani. Sergei Timofejevi luule on pealispinnal lihtsasti ligipääsetav, üsna kõneline, sageli jutustab ta mingeid lugusid või loob mingite tegelaste portreesid. Seejuures aga toimuvad nihestused, mis võivad olla nii märkamatud kui ka hüperboolsed. Stiililiselt on see luule suhteliselt neutraalne, pisut jahedalt distantseeritud, kuigi kõike näib läbivat siiski mingi õhuline, kergelt humoorikas melanhoolsus. Eesti lugejale peaks tema laad ja teemad olema üsna kodused.
JOE DASSIN
Joe Dassin astus sisse igasse majja, tantsis iga koduperenaisega, seletas igale väsinud mehele, et kuldsed ajad on veel ees, seal, Elüüsiumi väljadel. Ta pani jalga valged püksid ja valged kingad, selga rinnalt lahtise särgi, väljus kodunt varahommikul ega naasnud enne sügavat ööd, mõnikord aga kadus ka mitmeks ööpäevaks.
Ta laulis ja laulis ja laulis, asetades aeglaselt kõik oma kohale, kõik, mis oli valmis varisema ja juba viltu vajunud. Ta mähkis kõik pekslevad asjad, nagu naisesüdamed, pehmeisse sallidesse ja rättidesse. Ja pidevalt pühkis tolmu planeedi kõigilt grammofonidelt. Vaheaegadel, mis olid lühikesed, liiga lühikesed, lendas ta Côte d’Azurile ja jooksis leopardimustriliste ujumispükstega merre.
Seejärel kuivatas end rutuga, tegi ühe suitsu ja suundus kiirel sammul oma isikliku lennuki juurde, juba korrates, huultega muljudes esimesi ridu, mis said kõigeandestamise viljalihaks. Ja inimesed lülitasid sisse grammofonid, televiisorid, raadiod, ja ta oli kõikjal vajalik. Ja isegi tema surma ei võtnud keegi tõsiselt.
„Laula,“ öeldi talle, „laula!“ Ja tema, aeglane, käharpäine, bakenbardidega, lähenes isegi olematusest ja keelitas, keelitas: „Pane oma süda tagasi, ära purusta teda."
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/tulemasinaid-täis-tasku400138Tulemasinaid täis taskuhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/t/u/tulemasinaid-tais-tasku.jpg00EUROutOfStock/ilukirjandus/maailma luule481210Sergei Timofejev (1970) on Läti venekeelse luule üks väljapaistvamaid esindajaid, kes on luulet avaldanud juba 1980ndate aastate lõpust saadik. Eesti lugejale on ta juba tuntud, eeskätt Riia «luulebändi» Orbita liikmena (2016 ilmus Orbita kogumik «Eesti keeles sa lobise, tibuke»).<br /><br />«Tulemasinaid täis tasku» on valikkogu, mis esitab läbilõike tema varaseimast loomingust uusimani. Sergei Timofejevi luule on pealispinnal lihtsasti ligipääsetav, üsna kõneline, sageli jutustab ta mingeid lugusid või loob mingite tegelaste portreesid. Seejuures aga toimuvad nihestused, mis võivad olla nii märkamatud kui ka hüperboolsed. Stiililiselt on see luule suhteliselt neutraalne, pisut jahedalt distantseeritud, kuigi kõike näib läbivat siiski mingi õhuline, kergelt humoorikas melanhoolsus. Eesti lugejale peaks tema laad ja teemad olema üsna kodused.<br /><br /><br />JOE DASSIN<br /><br />Joe Dassin astus sisse igasse majja,<br />tantsis iga koduperenaisega,<br />seletas igale väsinud mehele,<br />et kuldsed ajad on veel ees,<br />seal, Elüüsiumi väljadel.<br />Ta pani jalga valged püksid ja valged kingad,<br />selga rinnalt lahtise särgi,<br />väljus kodunt varahommikul ega naasnud<br />enne sügavat ööd, mõnikord aga<br />kadus ka mitmeks ööpäevaks.<br /><br />Ta laulis ja laulis ja laulis, asetades aeglaselt<br />kõik oma kohale, kõik, mis oli valmis varisema<br />ja juba viltu vajunud. Ta mähkis kõik pekslevad<br />asjad, nagu naisesüdamed, pehmeisse sallidesse<br />ja rättidesse. Ja pidevalt pühkis tolmu<br />planeedi kõigilt grammofonidelt. Vaheaegadel,<br />mis olid lühikesed, liiga lühikesed, lendas ta Côte<br />d’Azurile ja jooksis leopardimustriliste ujumispükstega merre.<br /><br />Seejärel kuivatas end rutuga, tegi ühe suitsu<br />ja suundus kiirel sammul oma isikliku lennuki juurde,<br />juba korrates, huultega muljudes esimesi ridu,<br />mis said kõigeandestamise viljalihaks.<br />Ja inimesed lülitasid sisse grammofonid, televiisorid,<br />raadiod, ja ta oli kõikjal vajalik.<br />Ja isegi tema surma ei võtnud keegi tõsiselt.<br /><br />„Laula,“ öeldi talle, „laula!“ Ja tema, aeglane,<br />käharpäine, bakenbardidega, lähenes<br />isegi olematusest ja keelitas, keelitas:<br />„Pane oma süda tagasi, ära<br />purusta teda." Sergei Timofejev (1970) on Läti venekeelse luule üks väljapaistvamaid esindajaid, kes on luulet avaldanud juba 1980ndate aastate lõpust saadik. Eesti lugejale on ta juba tuntud, eeskätt Riia «luulebändi» Orbita liikmena (2016 ilmus Orbita kogumik «Eesti keeles sa lobise, tibuke»).<br /><br />«Tulemasinaid täis tasku» on valikkogu, mis esitab läbilõike tema varaseimast loomingust uusimani. Sergei Timofejevi luule on pealispinnal lihtsasti ligipääsetav, üsna kõneline, sageli jutustab ta mingeid lugusid või loob mingite tegelaste portreesid. Seejuures aga toimuvad nihestused, mis võivad olla nii märkamatud kui ka hüperboolsed. Stiililiselt on see luule suhteliselt neutraalne, pisut jahedalt distantseeritud, kuigi kõike näib läbivat siiski mingi õhuline, kergelt humoorikas melanhoolsus. Eesti lugejale peaks tema laad ja teemad olema üsna kodused.<br /><br /><br />JOE DASSIN<br /><br />Joe Dassin astus sisse igasse majja,<br />tantsis iga koduperenaisega,<br />seletas igale väsinud mehele,<br />et kuldsed ajad on veel ees,<br />seal, Elüüsiumi väljadel.<br />Ta pani jalga valged püksid ja valged kingad,<br />selga rinnalt lahtise särgi,<br />väljus kodunt varahommikul ega naasnud<br />enne sügavat ööd, mõnikord aga<br />kadus ka mitmeks ööpäevaks.<br /><br />Ta laulis ja laulis ja laulis, asetades aeglaselt<br />kõik oma kohale, kõik, mis oli valmis varisema<br />ja juba viltu vajunud. Ta mähkis kõik pekslevad<br />asjad, nagu naisesüdamed, pehmeisse sallidesse<br />ja rättidesse. Ja pidevalt pühkis tolmu<br />planeedi kõigilt grammofonidelt. Vaheaegadel,<br />mis olid lühikesed, liiga lühikesed, lendas ta Côte<br />d’Azurile ja jooksis leopardimustriliste ujumispükstega merre.<br /><br />Seejärel kuivatas end rutuga, tegi ühe suitsu<br />ja suundus kiirel sammul oma isikliku lennuki juurde,<br />juba korrates, huultega muljudes esimesi ridu,<br />mis said kõigeandestamise viljalihaks.<br />Ja inimesed lülitasid sisse grammofonid, televiisorid,<br />raadiod, ja ta oli kõikjal vajalik.<br />Ja isegi tema surma ei võtnud keegi tõsiselt.<br /><br />„Laula,“ öeldi talle, „laula!“ Ja tema, aeglane,<br />käharpäine, bakenbardidega, lähenes<br />isegi olematusest ja keelitas, keelitas:<br />„Pane oma süda tagasi, ära<br />purusta teda."
