The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Guy Sajer ei ole veel seitsmeteistkümneaastane, kui tõmbab 1942. aasta juulis selga Wehrmachti mundri. Ta on isa poolt prantslane ja ema poolt sakslane; tema tollane elukoht asub Alsace'is. Nooruse tõttu ei määrata teda rindeväeossa, vaid vooriteenistusse. Sajeri väeosa ei jõua kunagi Stalingradi, kuhu pidi vedama varustust, sest 6. armee kapituleerub enne seda. Aga Sajer teab juba, et sõda pole mingi lõbureis ja et Venemaa talves ellujäämine on ise juba lahing.
Tõeline sõda, eesliinivõitlus, algab tema jaoks siis, kui ta läheb üle diviisi Grossdeutschland, see on eliitdiviis, mille koosseisus ta osaleb alates 1943. aasta suvest Ukraina rinde kõige suuremates lahingutes, kui Wehrmacht taandub Vene ofensiivi survel. Kurskist Harkovini, päeval ja ööl, mudas või lumes, 40-kraadises pakases, Vene suurtükiväe tule all, silmitsi vaenlase võimsa armee pealetungilainetega, kus ei tunta muret inimkaotuste pärast, on Grossdeutschlandi mehed alati ohtlikemates rindelõikudes, alati eesliinil, võitlevad üks kahekümne vastu ja kogevad põrgut. Belgorodi lahing, Dnepri ületamine (seda nimetatakse Teise maailmasõja Berezinaks) on reasõduri seisukohast kaks selle sõjakirjelduse haripunkti. Hiljem, kui Saksa rinne laguneb, kui tohutu armee taganeb, lisandub regulaarsele rindevõitlusele sõda partisanidega, mis on veel metsikum ja halastamatum...
Kui see jutustus sõjast Venemaal ei sarnane ühegi teisega, kui see ületab tõepärasuselt, õudustelt ja vägevuselt kõik muu, mis on sellest kirjutatud, siis pole põhjuseks vaid see, et autor on tõepoolest ise läbi elanud kõik selle, millest ta jutustab, mitte ainult sellepärast, et tema sule all omandavad sõnad külm, nälg, palavik, veri ja hirm reaalse värvi ja kohutava jõu, vaid põhjuseks on ka see, et Sajer oskab erakordse võimsuse ja täpsusega näha üksikasju ning panna ka lugejad neid nägema. Niisiis pole põhjust kahelda, et kõik siin jutustatu on tõsi, peaaegu viimse üksikasjani; lugeja võib olla kindel, et tegemist ei ole «literatuuriga», bravuuritsemisega, vaid et kõik oligi tõepoolest nõnda: niisugune oli vaprus ja niisugune oli hirm, niisugune oli viletsus ja niisugused olid sõjaõudused.
Guy Sajer ei ole veel seitsmeteistkümneaastane, kui tõmbab 1942. aasta juulis selga Wehrmachti mundri. Ta on isa poolt prantslane ja ema poolt sakslane; tema tollane elukoht asub Alsace'is. Nooruse tõttu ei määrata teda rindeväeossa, vaid vooriteenistusse. Sajeri väeosa ei jõua kunagi Stalingradi, kuhu pidi vedama varustust, sest 6. armee kapituleerub enne seda. Aga Sajer teab juba, et sõda pole mingi lõbureis ja et Venemaa talves ellujäämine on ise juba lahing.
Tõeline sõda, eesliinivõitlus, algab tema jaoks siis, kui ta läheb üle diviisi Grossdeutschland, see on eliitdiviis, mille koosseisus ta osaleb alates 1943. aasta suvest Ukraina rinde kõige suuremates lahingutes, kui Wehrmacht taandub Vene ofensiivi survel. Kurskist Harkovini, päeval ja ööl, mudas või lumes, 40-kraadises pakases, Vene suurtükiväe tule all, silmitsi vaenlase võimsa armee pealetungilainetega, kus ei tunta muret inimkaotuste pärast, on Grossdeutschlandi mehed alati ohtlikemates rindelõikudes, alati eesliinil, võitlevad üks kahekümne vastu ja kogevad põrgut. Belgorodi lahing, Dnepri ületamine (seda nimetatakse Teise maailmasõja Berezinaks) on reasõduri seisukohast kaks selle sõjakirjelduse haripunkti. Hiljem, kui Saksa rinne laguneb, kui tohutu armee taganeb, lisandub regulaarsele rindevõitlusele sõda partisanidega, mis on veel metsikum ja halastamatum...
Kui see jutustus sõjast Venemaal ei sarnane ühegi teisega, kui see ületab tõepärasuselt, õudustelt ja vägevuselt kõik muu, mis on sellest kirjutatud, siis pole põhjuseks vaid see, et autor on tõepoolest ise läbi elanud kõik selle, millest ta jutustab, mitte ainult sellepärast, et tema sule all omandavad sõnad külm, nälg, palavik, veri ja hirm reaalse värvi ja kohutava jõu, vaid põhjuseks on ka see, et Sajer oskab erakordse võimsuse ja täpsusega näha üksikasju ning panna ka lugejad neid nägema. Niisiis pole põhjust kahelda, et kõik siin jutustatu on tõsi, peaaegu viimse üksikasjani; lugeja võib olla kindel, et tegemist ei ole «literatuuriga», bravuuritsemisega, vaid et kõik oligi tõepoolest nõnda: niisugune oli vaprus ja niisugune oli hirm, niisugune oli viletsus ja niisugused olid sõjaõudused.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/unustatud-sõdur_2013179562Unustatud sõdur 1. osahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/u/n/unustatud-sodur_2013.png00EUROutOfStock/elulood ja mälestused/maailm/ilukirjandus/sõjalood3656123410Guy Sajer ei ole veel seitsmeteistkümneaastane, kui tõmbab 1942. aasta juulis selga Wehrmachti mundri. Ta on isa poolt prantslane ja ema poolt sakslane; tema tollane elukoht asub Alsace'is. Nooruse tõttu ei määrata teda rindeväeossa, vaid vooriteenistusse. Sajeri väeosa ei jõua kunagi Stalingradi, kuhu pidi vedama varustust, sest 6. armee kapituleerub enne seda. Aga Sajer teab juba, et sõda pole mingi lõbureis ja et Venemaa talves ellujäämine on ise juba lahing.<br /><br />Tõeline sõda, eesliinivõitlus, algab tema jaoks siis, kui ta läheb üle diviisi Grossdeutschland, see on eliitdiviis, mille koosseisus ta osaleb alates 1943. aasta suvest Ukraina rinde kõige suuremates lahingutes, kui Wehrmacht taandub Vene ofensiivi survel. Kurskist Harkovini, päeval ja ööl, mudas või lumes, 40-kraadises pakases, Vene suurtükiväe tule all, silmitsi vaenlase võimsa armee pealetungilainetega, kus ei tunta muret inimkaotuste pärast, on Grossdeutschlandi mehed alati ohtlikemates rindelõikudes, alati eesliinil, võitlevad üks kahekümne vastu ja kogevad põrgut. Belgorodi lahing, Dnepri ületamine (seda nimetatakse Teise maailmasõja Berezinaks) on reasõduri seisukohast kaks selle sõjakirjelduse haripunkti. Hiljem, kui Saksa rinne laguneb, kui tohutu armee taganeb, lisandub regulaarsele rindevõitlusele sõda partisanidega, mis on veel metsikum ja halastamatum... <br /> <br />Kui see jutustus sõjast Venemaal ei sarnane ühegi teisega, kui see ületab tõepärasuselt, õudustelt ja vägevuselt kõik muu, mis on sellest kirjutatud, siis pole põhjuseks vaid see, et autor on tõepoolest ise läbi elanud kõik selle, millest ta jutustab, mitte ainult sellepärast, et tema sule all omandavad sõnad külm, nälg, palavik, veri ja hirm reaalse värvi ja kohutava jõu, vaid põhjuseks on ka see, et Sajer oskab erakordse võimsuse ja täpsusega näha üksikasju ning panna ka lugejad neid nägema. Niisiis pole põhjust kahelda, et kõik siin jutustatu on tõsi, peaaegu viimse üksikasjani; lugeja võib olla kindel, et tegemist ei ole «literatuuriga», bravuuritsemisega, vaid et kõik oligi tõepoolest nõnda: niisugune oli vaprus ja niisugune oli hirm, niisugune oli viletsus ja niisugused olid sõjaõudused. Guy Sajer ei ole veel seitsmeteistkümneaastane, kui tõmbab 1942. aasta juulis selga Wehrmachti mundri. Ta on isa poolt prantslane ja ema poolt sakslane; tema tollane elukoht asub Alsace'is. Nooruse tõttu ei määrata teda rindeväeossa, vaid vooriteenistusse. Sajeri väeosa ei jõua kunagi Stalingradi, kuhu pidi vedama varustust, sest 6. armee kapituleerub enne seda. Aga Sajer teab juba, et sõda pole mingi lõbureis ja et Venemaa talves ellujäämine on ise juba lahing.<br /><br />Tõeline sõda, eesliinivõitlus, algab tema jaoks siis, kui ta läheb üle diviisi Grossdeutschland, see on eliitdiviis, mille koosseisus ta osaleb alates 1943. aasta suvest Ukraina rinde kõige suuremates lahingutes, kui Wehrmacht taandub Vene ofensiivi survel. Kurskist Harkovini, päeval ja ööl, mudas või lumes, 40-kraadises pakases, Vene suurtükiväe tule all, silmitsi vaenlase võimsa armee pealetungilainetega, kus ei tunta muret inimkaotuste pärast, on Grossdeutschlandi mehed alati ohtlikemates rindelõikudes, alati eesliinil, võitlevad üks kahekümne vastu ja kogevad põrgut. Belgorodi lahing, Dnepri ületamine (seda nimetatakse Teise maailmasõja Berezinaks) on reasõduri seisukohast kaks selle sõjakirjelduse haripunkti. Hiljem, kui Saksa rinne laguneb, kui tohutu armee taganeb, lisandub regulaarsele rindevõitlusele sõda partisanidega, mis on veel metsikum ja halastamatum... <br /> <br />Kui see jutustus sõjast Venemaal ei sarnane ühegi teisega, kui see ületab tõepärasuselt, õudustelt ja vägevuselt kõik muu, mis on sellest kirjutatud, siis pole põhjuseks vaid see, et autor on tõepoolest ise läbi elanud kõik selle, millest ta jutustab, mitte ainult sellepärast, et tema sule all omandavad sõnad külm, nälg, palavik, veri ja hirm reaalse värvi ja kohutava jõu, vaid põhjuseks on ka see, et Sajer oskab erakordse võimsuse ja täpsusega näha üksikasju ning panna ka lugejad neid nägema. Niisiis pole põhjust kahelda, et kõik siin jutustatu on tõsi, peaaegu viimse üksikasjani; lugeja võib olla kindel, et tegemist ei ole «literatuuriga», bravuuritsemisega, vaid et kõik oligi tõepoolest nõnda: niisugune oli vaprus ja niisugune oli hirm, niisugune oli viletsus ja niisugused olid sõjaõudused.
