The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
“Acta Semiotica Estica” XXII numbris ilmuvad viis originaalartiklit. Autoriteks on nii kogenud uurijad kui ka tudengid. Anti Randviir kirjutab suhtluse modelleerimise üldpõhimõtetest. Marleen Mihhailova käsitleb üht spetsiifilist kommunikatsiooni ja tähendusloome saadust artiklis “Nostalgia kui semiootiline protsess: analüütiline lähenemine tähendusloomele ja mälule”, huvitudes ennekõike sellest, kuidas teadvustatud mineviku tagasipöördumatus omandab märgilise kuju. Rene Kiis mõtestab andmebaasi “Tartu ilukirjanduses” kaudu Tartu teksti, millest hakkab kohtade ja tegevuste kaudu tasapisi paistma ka Tartu vaim. Nelly Mäekivilt ilmub artikkel “Suurte kaslaste heaolu ja agentsuse mõtestamine Eesti kontekstis”. Uurimusartiklite sektsiooni lõpetab Helen Arusoo artikkel “Hundikivid, nende tähendusväljad ja tähendusnihked”, mis uurib Saksamaa traditsioonilisi ja uuemaidki hundikive. Märkamiste rubriigis püüab pilku Elin Sütiste ja Anti Randviiru koostatud mälestuste plokk semiootika osakonna esimese juhataja Igor Černovi (1943–2025) värvikast karjäärist. Lugejad saavad tutvuda semiootikakursuste raames kirjutatud esseedega ning Kroonika rubriigis kajastuvad Peeter Toropi juubelipidustused.
“Acta Semiotica Estica” XXII numbris ilmuvad viis originaalartiklit. Autoriteks on nii kogenud uurijad kui ka tudengid. Anti Randviir kirjutab suhtluse modelleerimise üldpõhimõtetest. Marleen Mihhailova käsitleb üht spetsiifilist kommunikatsiooni ja tähendusloome saadust artiklis “Nostalgia kui semiootiline protsess: analüütiline lähenemine tähendusloomele ja mälule”, huvitudes ennekõike sellest, kuidas teadvustatud mineviku tagasipöördumatus omandab märgilise kuju. Rene Kiis mõtestab andmebaasi “Tartu ilukirjanduses” kaudu Tartu teksti, millest hakkab kohtade ja tegevuste kaudu tasapisi paistma ka Tartu vaim. Nelly Mäekivilt ilmub artikkel “Suurte kaslaste heaolu ja agentsuse mõtestamine Eesti kontekstis”. Uurimusartiklite sektsiooni lõpetab Helen Arusoo artikkel “Hundikivid, nende tähendusväljad ja tähendusnihked”, mis uurib Saksamaa traditsioonilisi ja uuemaidki hundikive. Märkamiste rubriigis püüab pilku Elin Sütiste ja Anti Randviiru koostatud mälestuste plokk semiootika osakonna esimese juhataja Igor Černovi (1943–2025) värvikast karjäärist. Lugejad saavad tutvuda semiootikakursuste raames kirjutatud esseedega ning Kroonika rubriigis kajastuvad Peeter Toropi juubelipidustused.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/acta-semiotica-estica-xxii_2025_r0299600743826Acta Semiotica Estica XXIIhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/a/c/acta-semiotica-estica-xxii_2025_r0299600.jpg1212EURInStock/Kõik teemad/teatmekirjandus/humaniora, socialia/Kõik teemad/humaniora, socialia/Kõik teemad/humaniora, socialia/filosoofia ja loogika/Kõik teemad/humaniora, socialia/kirjandusteadus ja -kriitika79858687121251485“Acta Semiotica Estica” XXII numbris ilmuvad viis originaalartiklit. Autoriteks on nii kogenud uurijad kui ka tudengid. Anti Randviir kirjutab suhtluse modelleerimise üldpõhimõtetest. Marleen Mihhailova käsitleb üht spetsiifilist kommunikatsiooni ja tähendusloome saadust artiklis “Nostalgia kui semiootiline protsess: analüütiline lähenemine tähendusloomele ja mälule”, huvitudes ennekõike sellest, kuidas teadvustatud mineviku tagasipöördumatus omandab märgilise kuju. Rene Kiis mõtestab andmebaasi “Tartu ilukirjanduses” kaudu Tartu teksti, millest hakkab kohtade ja tegevuste kaudu tasapisi paistma ka Tartu vaim. Nelly Mäekivilt ilmub artikkel “Suurte kaslaste heaolu ja agentsuse mõtestamine Eesti kontekstis”. Uurimusartiklite sektsiooni lõpetab Helen Arusoo artikkel “Hundikivid, nende tähendusväljad ja tähendusnihked”, mis uurib Saksamaa traditsioonilisi ja uuemaidki hundikive. Märkamiste rubriigis püüab pilku Elin Sütiste ja Anti Randviiru koostatud mälestuste plokk semiootika osakonna esimese juhataja Igor Černovi (1943–2025) värvikast karjäärist. Lugejad saavad tutvuda semiootikakursuste raames kirjutatud esseedega ning Kroonika rubriigis kajastuvad Peeter Toropi juubelipidustused. “Acta Semiotica Estica” XXII numbris ilmuvad viis originaalartiklit. Autoriteks on nii kogenud uurijad kui ka tudengid. Anti Randviir kirjutab suhtluse modelleerimise üldpõhimõtetest. Marleen Mihhailova käsitleb üht spetsiifilist kommunikatsiooni ja tähendusloome saadust artiklis “Nostalgia kui semiootiline protsess: analüütiline lähenemine tähendusloomele ja mälule”, huvitudes ennekõike sellest, kuidas teadvustatud mineviku tagasipöördumatus omandab märgilise kuju. Rene Kiis mõtestab andmebaasi “Tartu ilukirjanduses” kaudu Tartu teksti, millest hakkab kohtade ja tegevuste kaudu tasapisi paistma ka Tartu vaim. Nelly Mäekivilt ilmub artikkel “Suurte kaslaste heaolu ja agentsuse mõtestamine Eesti kontekstis”. Uurimusartiklite sektsiooni lõpetab Helen Arusoo artikkel “Hundikivid, nende tähendusväljad ja tähendusnihked”, mis uurib Saksamaa traditsioonilisi ja uuemaidki hundikive. Märkamiste rubriigis püüab pilku Elin Sütiste ja Anti Randviiru koostatud mälestuste plokk semiootika osakonna esimese juhataja Igor Černovi (1943–2025) värvikast karjäärist. Lugejad saavad tutvuda semiootikakursuste raames kirjutatud esseedega ning Kroonika rubriigis kajastuvad Peeter Toropi juubelipidustused.
