«Ma olen üht-teist näinud,» sõnas Graeber. «Ja palju kuulnud. Ma tean ka, et sõda on kaotatud. Ja ma tean, et me ainult selleks veel edasi sõdime, et valitsus, partei ja inimesed, kes seda kõike põhjustasid, saaksid veel mõnd aega võimu juures püsida, et viletsust veelgi suurendada.» Pohlmann vaatas uuesti üksisilmi Graeberit. «Te teate seda kõike?» küsis ta. «Ma tean seda nüüd. Varem ma seda ei teadnud.» «Ja te peate uuesti rindele minema?» «Jah.» «See on hirmus.» «Veelgi hirmsam on, kui pead jälle rindele minema teades, et võib-olla saab sinust seetõttu kaassüüdlane. Saab minust see?»
Kolmanda Reichi lõpupäevadel saab noor sõdur Ernst Graeber rindelt paar nädalat puhkust.
Kuid kohale jõudes leiab ta eest vaid kodu varemed, tema vanemate saatusest ei tea keegi midagi. Omakseid otsides kohtub Graeber oma lapsepõlvetuttava – Elisabethiga, kes nagu temagi on vangis maailmas, mida ta pole ise loonud. Hirm, terror ja kaassüü tunne, mida ta enne armumist ei tundnud, panevad Graeberi alles nüüd mõistma sõja õudu. Kuid selleks on juba liiga hilja – ta peab minema tagasi sõtta…
«Ma olen üht-teist näinud,» sõnas Graeber. «Ja palju kuulnud. Ma tean ka, et sõda on kaotatud. Ja ma tean, et me ainult selleks veel edasi sõdime, et valitsus, partei ja inimesed, kes seda kõike põhjustasid, saaksid veel mõnd aega võimu juures püsida, et viletsust veelgi suurendada.» Pohlmann vaatas uuesti üksisilmi Graeberit. «Te teate seda kõike?» küsis ta. «Ma tean seda nüüd. Varem ma seda ei teadnud.» «Ja te peate uuesti rindele minema?» «Jah.» «See on hirmus.» «Veelgi hirmsam on, kui pead jälle rindele minema teades, et võib-olla saab sinust seetõttu kaassüüdlane. Saab minust see?»
Kolmanda Reichi lõpupäevadel saab noor sõdur Ernst Graeber rindelt paar nädalat puhkust.
Kuid kohale jõudes leiab ta eest vaid kodu varemed, tema vanemate saatusest ei tea keegi midagi. Omakseid otsides kohtub Graeber oma lapsepõlvetuttava – Elisabethiga, kes nagu temagi on vangis maailmas, mida ta pole ise loonud. Hirm, terror ja kaassüü tunne, mida ta enne armumist ei tundnud, panevad Graeberi alles nüüd mõistma sõja õudu. Kuid selleks on juba liiga hilja – ta peab minema tagasi sõtta…
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/aeg-antud-elada-aeg-antud-surra_2024657435Aeg antud elada, aeg antud surrahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949085309-793.webp3333EURInStock<cite>«Ma olen üht-teist näinud,» sõnas Graeber. «Ja palju kuulnud. Ma tean ka, et sõda on kaotatud. Ja ma tean, et me ainult selleks veel edasi sõdime, et valitsus, partei ja inimesed, kes seda kõike põhjustasid, saaksid veel mõnd aega võimu juures püsida, et viletsust veelgi suurendada.»<br />Pohlmann vaatas uuesti üksisilmi Graeberit. «Te teate seda kõike?» küsis ta. <br />«Ma tean seda nüüd. Varem ma seda ei teadnud.» <br />«Ja te peate uuesti rindele minema?» <br />«Jah.» <br />«See on hirmus.» <br />«Veelgi hirmsam on, kui pead jälle rindele minema teades, et võib-olla saab sinust seetõttu kaassüüdlane. Saab minust see?»</cite><br /><br />Kolmanda Reichi lõpupäevadel saab noor sõdur Ernst Graeber rindelt paar nädalat puhkust. <br /><br />Kuid kohale jõudes leiab ta eest vaid kodu varemed, tema vanemate saatusest ei tea keegi midagi. Omakseid otsides kohtub Graeber oma lapsepõlvetuttava – Elisabethiga, kes nagu temagi on vangis maailmas, mida ta pole ise loonud. Hirm, terror ja kaassüü tunne, mida ta enne armumist ei tundnud, panevad Graeberi alles nüüd mõistma sõja õudu. Kuid selleks on juba liiga hilja – ta peab minema tagasi sõtta… <cite>«Ma olen üht-teist näinud,» sõnas Graeber. «Ja palju kuulnud. Ma tean ka, et sõda on kaotatud. Ja ma tean, et me ainult selleks veel edasi sõdime, et valitsus, partei ja inimesed, kes seda kõike põhjustasid, saaksid veel mõnd aega võimu juures püsida, et viletsust veelgi suurendada.»<br />Pohlmann vaatas uuesti üksisilmi Graeberit. «Te teate seda kõike?» küsis ta. <br />«Ma tean seda nüüd. Varem ma seda ei teadnud.» <br />«Ja te peate uuesti rindele minema?» <br />«Jah.» <br />«See on hirmus.» <br />«Veelgi hirmsam on, kui pead jälle rindele minema teades, et võib-olla saab sinust seetõttu kaassüüdlane. Saab minust see?»</cite><br /><br />Kolmanda Reichi lõpupäevadel saab noor sõdur Ernst Graeber rindelt paar nädalat puhkust. <br /><br />Kuid kohale jõudes leiab ta eest vaid kodu varemed, tema vanemate saatusest ei tea keegi midagi. Omakseid otsides kohtub Graeber oma lapsepõlvetuttava – Elisabethiga, kes nagu temagi on vangis maailmas, mida ta pole ise loonud. Hirm, terror ja kaassüü tunne, mida ta enne armumist ei tundnud, panevad Graeberi alles nüüd mõistma sõja õudu. Kuid selleks on juba liiga hilja – ta peab minema tagasi sõtta…
