«Aju on ajamasin» võtab suurepäraselt kokku selle, mida filosoofidel, füüsikutel, neuroteadlastel ja psühholoogidel on seni õnnestunud inimeksistentsi ühe kõige salapärasema nähtuse – aja – kohta olulist öelda. Nii hästi, et võib tekkida tunne, nagu oleks aja olemuse müsteerium peaaegu lahendatud. Ometi näitab Buonomano raamat meile seda, et kui ühelt poolt valitseb aeg maailma ja inimesi, siis samas on inimese aju evolutsiooni käigus omandanud imetlusväärse võime ise aega valitseda. Margus Vihalem, Tallinna Ülikooli filosoofiaõppejõud
Dean Buonomano tugineb evolutsioonibioloogiale, füüsikale ja filosoofiale, et esitada teooria sellest, kuidas me aega käsitleme ja tajume. Tema väitel pole inimaju mitte ainult aega tajuv keerukas süsteem, vaid see lausa loob seda: aju konstrueerib meie kronoloogilise voolu ja võimaldab vaimseid ajarännakuid – tulevaste ja möödunud sündmuste simulatsioone. Need funktsioonid pole hädavajalikud mitte ainult igapäevaeluks, vaid inimkonna evolutsiooniks: kui inimkonnal poleks võimet tulevikku ette näha, poleks ta kunagi loonud tööriistu või leiutanud põllundust. Aju on loodud navigeerima meie pidevalt muutuvas maailmas, ennustades, mis juhtuma hakkab ja millal.
Buonomano kombineerib neuroteaduste teadmisi laiaulatusliku multidistsiplinaarse lähenemisega. Kaasahaaravas stiilis heidab ta valgust sellistele mõistetele nagu teadvus, aegruum ja relatiivsus, käsitledes samas sügavmõttelisi küsimusi, mis on pikalt köitnud nii teadlasi kui ka filosoofe. Mis on aeg? Kas meie taju aja möödumisest on illusioon? Kas vaba tahe on olemas või on kõik ette määratud? Vastuste otsimisel näitab Buonomano sama palju aju põneva ehituse kui aja enda kohta. See meisterlik käsitlus jõuab hämmastava tulemuseni: inimaju on põhiolemuselt ajamasin.
Dean Buonomano on Los Angelese California ülikooli (UCLA) neurobioloogia ja psühholoogia professor ning aja neuroteaduse juhtivteoreetik. Tema varasem raamat «Aju vead: kuidas aju puudujäägid meie elu kujundavad» (2011) oli Wall Street Journal>i menuk.
«Aju on ajamasin» võtab suurepäraselt kokku selle, mida filosoofidel, füüsikutel, neuroteadlastel ja psühholoogidel on seni õnnestunud inimeksistentsi ühe kõige salapärasema nähtuse – aja – kohta olulist öelda. Nii hästi, et võib tekkida tunne, nagu oleks aja olemuse müsteerium peaaegu lahendatud. Ometi näitab Buonomano raamat meile seda, et kui ühelt poolt valitseb aeg maailma ja inimesi, siis samas on inimese aju evolutsiooni käigus omandanud imetlusväärse võime ise aega valitseda. Margus Vihalem, Tallinna Ülikooli filosoofiaõppejõud
Dean Buonomano tugineb evolutsioonibioloogiale, füüsikale ja filosoofiale, et esitada teooria sellest, kuidas me aega käsitleme ja tajume. Tema väitel pole inimaju mitte ainult aega tajuv keerukas süsteem, vaid see lausa loob seda: aju konstrueerib meie kronoloogilise voolu ja võimaldab vaimseid ajarännakuid – tulevaste ja möödunud sündmuste simulatsioone. Need funktsioonid pole hädavajalikud mitte ainult igapäevaeluks, vaid inimkonna evolutsiooniks: kui inimkonnal poleks võimet tulevikku ette näha, poleks ta kunagi loonud tööriistu või leiutanud põllundust. Aju on loodud navigeerima meie pidevalt muutuvas maailmas, ennustades, mis juhtuma hakkab ja millal.
Buonomano kombineerib neuroteaduste teadmisi laiaulatusliku multidistsiplinaarse lähenemisega. Kaasahaaravas stiilis heidab ta valgust sellistele mõistetele nagu teadvus, aegruum ja relatiivsus, käsitledes samas sügavmõttelisi küsimusi, mis on pikalt köitnud nii teadlasi kui ka filosoofe. Mis on aeg? Kas meie taju aja möödumisest on illusioon? Kas vaba tahe on olemas või on kõik ette määratud? Vastuste otsimisel näitab Buonomano sama palju aju põneva ehituse kui aja enda kohta. See meisterlik käsitlus jõuab hämmastava tulemuseni: inimaju on põhiolemuselt ajamasin.
Dean Buonomano on Los Angelese California ülikooli (UCLA) neurobioloogia ja psühholoogia professor ning aja neuroteaduse juhtivteoreetik. Tema varasem raamat «Aju vead: kuidas aju puudujäägid meie elu kujundavad» (2011) oli Wall Street Journal>i menuk.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/aju-on-ajamasin423964Aju on ajamasinhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789916698044-145_1.webp10.937EURInStock/Kõik teemad/reaalteadused/füüsika ja keemia/Kõik teemad/reaalteadused/inseneeria/Kõik teemad/humaniora, socialia/psühholoogia/Kõik teemad/ALLAHINDLUSED707188127121251385<blockquote>«Aju on ajamasin» võtab suurepäraselt kokku selle, mida filosoofidel, füüsikutel, neuroteadlastel ja psühholoogidel on seni õnnestunud inimeksistentsi ühe kõige salapärasema nähtuse – aja – kohta olulist öelda. Nii hästi, et võib tekkida tunne, nagu oleks aja olemuse müsteerium peaaegu lahendatud. Ometi näitab Buonomano raamat meile seda, et kui ühelt poolt valitseb aeg maailma ja inimesi, siis samas on inimese aju evolutsiooni käigus omandanud imetlusväärse võime ise aega valitseda.<span> Margus Vihalem, Tallinna Ülikooli filosoofiaõppejõud</span> </blockquote><b>Dean Buonomano</b> tugineb evolutsioonibioloogiale, füüsikale ja filosoofiale, et esitada teooria sellest, kuidas me aega käsitleme ja tajume. Tema väitel pole inimaju mitte ainult aega tajuv keerukas süsteem, vaid see lausa loob seda: aju konstrueerib meie kronoloogilise voolu ja võimaldab vaimseid ajarännakuid – tulevaste ja möödunud sündmuste simulatsioone. Need funktsioonid pole hädavajalikud mitte ainult igapäevaeluks, vaid inimkonna evolutsiooniks: kui inimkonnal poleks võimet tulevikku ette näha, poleks ta kunagi loonud tööriistu või leiutanud põllundust. Aju on loodud navigeerima meie pidevalt muutuvas maailmas, ennustades, mis juhtuma hakkab ja millal. <br /><br />Buonomano kombineerib neuroteaduste teadmisi laiaulatusliku multidistsiplinaarse lähenemisega. Kaasahaaravas stiilis heidab ta valgust sellistele mõistetele nagu teadvus, aegruum ja relatiivsus, käsitledes samas sügavmõttelisi küsimusi, mis on pikalt köitnud nii teadlasi kui ka filosoofe. Mis on aeg? Kas meie taju aja möödumisest on illusioon? Kas vaba tahe on olemas või on kõik ette määratud? Vastuste otsimisel näitab Buonomano sama palju aju põneva ehituse kui aja enda kohta. See meisterlik käsitlus jõuab hämmastava tulemuseni: inimaju on põhiolemuselt ajamasin.<br /><br />Dean Buonomano on Los Angelese California ülikooli (UCLA) neurobioloogia ja psühholoogia professor ning aja neuroteaduse juhtivteoreetik. Tema varasem raamat «Aju vead: kuidas aju puudujäägid meie elu kujundavad» (2011) oli <i>Wall Street Journal</>i menuk. <blockquote>«Aju on ajamasin» võtab suurepäraselt kokku selle, mida filosoofidel, füüsikutel, neuroteadlastel ja psühholoogidel on seni õnnestunud inimeksistentsi ühe kõige salapärasema nähtuse – aja – kohta olulist öelda. Nii hästi, et võib tekkida tunne, nagu oleks aja olemuse müsteerium peaaegu lahendatud. Ometi näitab Buonomano raamat meile seda, et kui ühelt poolt valitseb aeg maailma ja inimesi, siis samas on inimese aju evolutsiooni käigus omandanud imetlusväärse võime ise aega valitseda.<span> Margus Vihalem, Tallinna Ülikooli filosoofiaõppejõud</span> </blockquote><b>Dean Buonomano</b> tugineb evolutsioonibioloogiale, füüsikale ja filosoofiale, et esitada teooria sellest, kuidas me aega käsitleme ja tajume. Tema väitel pole inimaju mitte ainult aega tajuv keerukas süsteem, vaid see lausa loob seda: aju konstrueerib meie kronoloogilise voolu ja võimaldab vaimseid ajarännakuid – tulevaste ja möödunud sündmuste simulatsioone. Need funktsioonid pole hädavajalikud mitte ainult igapäevaeluks, vaid inimkonna evolutsiooniks: kui inimkonnal poleks võimet tulevikku ette näha, poleks ta kunagi loonud tööriistu või leiutanud põllundust. Aju on loodud navigeerima meie pidevalt muutuvas maailmas, ennustades, mis juhtuma hakkab ja millal. <br /><br />Buonomano kombineerib neuroteaduste teadmisi laiaulatusliku multidistsiplinaarse lähenemisega. Kaasahaaravas stiilis heidab ta valgust sellistele mõistetele nagu teadvus, aegruum ja relatiivsus, käsitledes samas sügavmõttelisi küsimusi, mis on pikalt köitnud nii teadlasi kui ka filosoofe. Mis on aeg? Kas meie taju aja möödumisest on illusioon? Kas vaba tahe on olemas või on kõik ette määratud? Vastuste otsimisel näitab Buonomano sama palju aju põneva ehituse kui aja enda kohta. See meisterlik käsitlus jõuab hämmastava tulemuseni: inimaju on põhiolemuselt ajamasin.<br /><br />Dean Buonomano on Los Angelese California ülikooli (UCLA) neurobioloogia ja psühholoogia professor ning aja neuroteaduse juhtivteoreetik. Tema varasem raamat «Aju vead: kuidas aju puudujäägid meie elu kujundavad» (2011) oli <i>Wall Street Journal</>i menuk.