The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
«Meid hinnatakse selle järgi, kuidas me oma kadunutesse suhtume,» seisab raamatu eessõnas. Jutt on Balti esimeses vabadussõjas võidelnutest.
Neli balti parunit on selle käsikirja kirjutanud ajaliselt juba pärast teist vabadussõda, selleks, et selgitada Balti Landeswehri ja Balti pataljoni (rügemendi) võitlust 1918–1920 punaste vastu ja valgete maa (Baltimaa) vabaduse nimel. Nad on kirjutanud lootuses, et suudavad meie südametes midagi üles äratada.
Baltisakslased lahkusid Eestist ja Lätist 1939. aastal. Lahkusid, sest neil oli valida, kas minna Saksamaale või Siberisse. Võimalust oma ajaloolisele kodumaale jääda neil ei olnud. Mõned neist lootsid südames tagasi tulla, paljud jätsid omandi alles, kõige eest ei võetud kompensatsiooni. Põlvkond, kes oli Eesti (või Läti) Vabariigis koolis käinud, jäi surmani oma kodumaa pärast muretsema, tema saatusele kaasa elama. Tänaseks on need aastakäigud lahkunud, nende lapsed ei oska enam meie keelt, aga ka nemad teavad, kust nad on pärit, kus on nende juured. Mitte keel pole siin ilmas kõige tähtsam, meel on hoopiski olulisem.
Kuni 19. sajandi lõpu venestamiseni elati Vana-Liivimaal kenasti koos. Siis algas kurikaval kihutustöö, mis pidi talurahva ja balti aadli tülli ajama. Eestlased (lätlased) ja sakslased lepitas Teine maailmasõda, mil võideldi ühise vaenlase vastu. Järgnes poolesajandiline okupatsioon, mil Baltimaa olid tsivilisatsioonist isoleeritud. Ja sel ajal mõtlesid võõrsil viibivad baltisakslased ikka oma kodumaale, mitte ainult maale, vaid ka meile, inimestele, kes elavad siin aastakümneid hiljem ehk täna. Jätkuks meil vaid mõistust nende sõnum vastu võtta, selle maa möödanikku ja tema vaimu edasi kanda. Jaanika Kressa
«Meid hinnatakse selle järgi, kuidas me oma kadunutesse suhtume,» seisab raamatu eessõnas. Jutt on Balti esimeses vabadussõjas võidelnutest.
Neli balti parunit on selle käsikirja kirjutanud ajaliselt juba pärast teist vabadussõda, selleks, et selgitada Balti Landeswehri ja Balti pataljoni (rügemendi) võitlust 1918–1920 punaste vastu ja valgete maa (Baltimaa) vabaduse nimel. Nad on kirjutanud lootuses, et suudavad meie südametes midagi üles äratada.
Baltisakslased lahkusid Eestist ja Lätist 1939. aastal. Lahkusid, sest neil oli valida, kas minna Saksamaale või Siberisse. Võimalust oma ajaloolisele kodumaale jääda neil ei olnud. Mõned neist lootsid südames tagasi tulla, paljud jätsid omandi alles, kõige eest ei võetud kompensatsiooni. Põlvkond, kes oli Eesti (või Läti) Vabariigis koolis käinud, jäi surmani oma kodumaa pärast muretsema, tema saatusele kaasa elama. Tänaseks on need aastakäigud lahkunud, nende lapsed ei oska enam meie keelt, aga ka nemad teavad, kust nad on pärit, kus on nende juured. Mitte keel pole siin ilmas kõige tähtsam, meel on hoopiski olulisem.
Kuni 19. sajandi lõpu venestamiseni elati Vana-Liivimaal kenasti koos. Siis algas kurikaval kihutustöö, mis pidi talurahva ja balti aadli tülli ajama. Eestlased (lätlased) ja sakslased lepitas Teine maailmasõda, mil võideldi ühise vaenlase vastu. Järgnes poolesajandiline okupatsioon, mil Baltimaa olid tsivilisatsioonist isoleeritud. Ja sel ajal mõtlesid võõrsil viibivad baltisakslased ikka oma kodumaale, mitte ainult maale, vaid ka meile, inimestele, kes elavad siin aastakümneid hiljem ehk täna. Jätkuks meil vaid mõistust nende sõnum vastu võtta, selle maa möödanikku ja tema vaimu edasi kanda. Jaanika Kressa
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/balti-saksa-ajalugu_201416400Balti-Saksa ajaluguhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/b/a/balti-saksa-ajalugu_2014.jpg00EUROutOfStock/ajalugu/Eesti ajalugu/ajalugu/maailma ajalugu1718127«Meid hinnatakse selle järgi, kuidas me oma kadunutesse suhtume,» seisab raamatu eessõnas. Jutt on Balti esimeses vabadussõjas võidelnutest. <br /> <br />Neli balti parunit on selle käsikirja kirjutanud ajaliselt juba pärast teist vabadussõda, selleks, et selgitada Balti Landeswehri ja Balti pataljoni (rügemendi) võitlust 1918–1920 punaste vastu ja valgete maa (Baltimaa) vabaduse nimel. Nad on kirjutanud lootuses, et suudavad meie südametes midagi üles äratada.<br /> <br />Baltisakslased lahkusid Eestist ja Lätist 1939. aastal. Lahkusid, sest neil oli valida, kas minna Saksamaale või Siberisse. Võimalust oma ajaloolisele kodumaale jääda neil ei olnud. Mõned neist lootsid südames tagasi tulla, paljud jätsid omandi alles, kõige eest ei võetud kompensatsiooni. Põlvkond, kes oli Eesti (või Läti) Vabariigis koolis käinud, jäi surmani oma kodumaa pärast muretsema, tema saatusele kaasa elama. Tänaseks on need aastakäigud lahkunud, nende lapsed ei oska enam meie keelt, aga ka nemad teavad, kust nad on pärit, kus on nende juured. Mitte keel pole siin ilmas kõige tähtsam, meel on hoopiski olulisem.<br /> <br />Kuni 19. sajandi lõpu venestamiseni elati Vana-Liivimaal kenasti koos. Siis algas kurikaval kihutustöö, mis pidi talurahva ja balti aadli tülli ajama. Eestlased (lätlased) ja sakslased lepitas Teine maailmasõda, mil võideldi ühise vaenlase vastu. Järgnes poolesajandiline okupatsioon, mil Baltimaa olid tsivilisatsioonist isoleeritud. Ja sel ajal mõtlesid võõrsil viibivad baltisakslased ikka oma kodumaale, mitte ainult maale, vaid ka meile, inimestele, kes elavad siin aastakümneid hiljem ehk täna. Jätkuks meil vaid mõistust nende sõnum vastu võtta, selle maa möödanikku ja tema vaimu edasi kanda.<br />Jaanika Kressa «Meid hinnatakse selle järgi, kuidas me oma kadunutesse suhtume,» seisab raamatu eessõnas. Jutt on Balti esimeses vabadussõjas võidelnutest. <br /> <br />Neli balti parunit on selle käsikirja kirjutanud ajaliselt juba pärast teist vabadussõda, selleks, et selgitada Balti Landeswehri ja Balti pataljoni (rügemendi) võitlust 1918–1920 punaste vastu ja valgete maa (Baltimaa) vabaduse nimel. Nad on kirjutanud lootuses, et suudavad meie südametes midagi üles äratada.<br /> <br />Baltisakslased lahkusid Eestist ja Lätist 1939. aastal. Lahkusid, sest neil oli valida, kas minna Saksamaale või Siberisse. Võimalust oma ajaloolisele kodumaale jääda neil ei olnud. Mõned neist lootsid südames tagasi tulla, paljud jätsid omandi alles, kõige eest ei võetud kompensatsiooni. Põlvkond, kes oli Eesti (või Läti) Vabariigis koolis käinud, jäi surmani oma kodumaa pärast muretsema, tema saatusele kaasa elama. Tänaseks on need aastakäigud lahkunud, nende lapsed ei oska enam meie keelt, aga ka nemad teavad, kust nad on pärit, kus on nende juured. Mitte keel pole siin ilmas kõige tähtsam, meel on hoopiski olulisem.<br /> <br />Kuni 19. sajandi lõpu venestamiseni elati Vana-Liivimaal kenasti koos. Siis algas kurikaval kihutustöö, mis pidi talurahva ja balti aadli tülli ajama. Eestlased (lätlased) ja sakslased lepitas Teine maailmasõda, mil võideldi ühise vaenlase vastu. Järgnes poolesajandiline okupatsioon, mil Baltimaa olid tsivilisatsioonist isoleeritud. Ja sel ajal mõtlesid võõrsil viibivad baltisakslased ikka oma kodumaale, mitte ainult maale, vaid ka meile, inimestele, kes elavad siin aastakümneid hiljem ehk täna. Jätkuks meil vaid mõistust nende sõnum vastu võtta, selle maa möödanikku ja tema vaimu edasi kanda.<br />Jaanika Kressa