Taani kirjanik Jorgen-Frantz Jacobsen (1900-1938) alustas romaani «Barbara» 1934. a. Selleks ajaks oli haigus (tiisikus) võtmas raskeloomulist ja ohtlikku kuju. Suurem osa raamatust on kirjutatud tõvevoodis, pahatihti tingimustes, mis nagu kõige vähem eeldaksid viljakat tööd. Kuid alistumine polnud Jacobseni loomule omane. Tema vaateid elule iseloomustas huumor. Romaani «Barbara» ainestik on võetud fääri legendist «Beinta ja Peder Arrheboe», mis põhineb ajaloolistel faktidel. Ilusat, aga õelat pastoriprouat Beintat, kes mitmes abielus iga kord oma mehele õnnetust ja surma tõi, käsitleb pärimus peaaegu deemonliku naiskujuna, vampiirina, kes on kuri kurja enda pärast. See Barbara, kellest jutustab Jacobsen, on omal viisil samuti õnnetusetooja ning vampiir, aga teda on kirjeldatud nõnda, et lugeja mõistab teda, hakkab teda armastama ja kogeb lõpuks, et temas pole midagi kurja. Ta pole ei deemonlik ega müstiline, vaid kogu oma paradoksaalses naiselikkuses ülimalt inimlik. William Heinesen
Taani kirjanik Jorgen-Frantz Jacobsen (1900-1938) alustas romaani «Barbara» 1934. a. Selleks ajaks oli haigus (tiisikus) võtmas raskeloomulist ja ohtlikku kuju. Suurem osa raamatust on kirjutatud tõvevoodis, pahatihti tingimustes, mis nagu kõige vähem eeldaksid viljakat tööd. Kuid alistumine polnud Jacobseni loomule omane. Tema vaateid elule iseloomustas huumor. Romaani «Barbara» ainestik on võetud fääri legendist «Beinta ja Peder Arrheboe», mis põhineb ajaloolistel faktidel. Ilusat, aga õelat pastoriprouat Beintat, kes mitmes abielus iga kord oma mehele õnnetust ja surma tõi, käsitleb pärimus peaaegu deemonliku naiskujuna, vampiirina, kes on kuri kurja enda pärast. See Barbara, kellest jutustab Jacobsen, on omal viisil samuti õnnetusetooja ning vampiir, aga teda on kirjeldatud nõnda, et lugeja mõistab teda, hakkab teda armastama ja kogeb lõpuks, et temas pole midagi kurja. Ta pole ei deemonlik ega müstiline, vaid kogu oma paradoksaalses naiselikkuses ülimalt inimlik. William Heinesen
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/barbara_1974103714Barbarahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/b/a/barbara_1974-098.webp3.53.5EURInStock/ilukirjandus/maailma ilukirjandus/ilukirjandus/ajaloolised romaanid43541210Taani kirjanik Jorgen-Frantz Jacobsen (1900-1938) alustas romaani «Barbara» 1934. a. Selleks ajaks oli haigus (tiisikus) võtmas raskeloomulist ja ohtlikku kuju. Suurem osa raamatust on kirjutatud tõvevoodis, pahatihti tingimustes, mis nagu kõige vähem eeldaksid viljakat tööd. Kuid alistumine polnud Jacobseni loomule omane. Tema vaateid elule iseloomustas huumor. <br />Romaani «Barbara» ainestik on võetud fääri legendist «Beinta ja Peder Arrheboe», mis põhineb ajaloolistel faktidel. Ilusat, aga õelat pastoriprouat Beintat, kes mitmes abielus iga kord oma mehele õnnetust ja surma tõi, käsitleb pärimus peaaegu deemonliku naiskujuna, vampiirina, kes on kuri kurja enda pärast. See Barbara, kellest jutustab Jacobsen, on omal viisil samuti õnnetusetooja ning vampiir, aga teda on kirjeldatud nõnda, et lugeja mõistab teda, hakkab teda armastama ja kogeb lõpuks, et temas pole midagi kurja. Ta pole ei deemonlik ega müstiline, vaid kogu oma paradoksaalses naiselikkuses ülimalt inimlik. <br />William Heinesen Taani kirjanik Jorgen-Frantz Jacobsen (1900-1938) alustas romaani «Barbara» 1934. a. Selleks ajaks oli haigus (tiisikus) võtmas raskeloomulist ja ohtlikku kuju. Suurem osa raamatust on kirjutatud tõvevoodis, pahatihti tingimustes, mis nagu kõige vähem eeldaksid viljakat tööd. Kuid alistumine polnud Jacobseni loomule omane. Tema vaateid elule iseloomustas huumor. <br />Romaani «Barbara» ainestik on võetud fääri legendist «Beinta ja Peder Arrheboe», mis põhineb ajaloolistel faktidel. Ilusat, aga õelat pastoriprouat Beintat, kes mitmes abielus iga kord oma mehele õnnetust ja surma tõi, käsitleb pärimus peaaegu deemonliku naiskujuna, vampiirina, kes on kuri kurja enda pärast. See Barbara, kellest jutustab Jacobsen, on omal viisil samuti õnnetusetooja ning vampiir, aga teda on kirjeldatud nõnda, et lugeja mõistab teda, hakkab teda armastama ja kogeb lõpuks, et temas pole midagi kurja. Ta pole ei deemonlik ega müstiline, vaid kogu oma paradoksaalses naiselikkuses ülimalt inimlik. <br />William Heinesen
