The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
«Barbarite ootel» (Waiting for the Barbarians, 1980) on algtõuke saanud nähtavasti kreeka luuletajalt Konstantinos Kavafiselt, kelle samanimeline luuletus lõpeb sõnadega:
Ja mide me nüüd barbariteta peale hakkame? Nad olid ju vähemalt mingigi lahendus.
Impeerium on murenemas ja nõuab seetõttu julgeolekupolitsei radikaalsete, vägivaldsete abinõude rakendamist, eelkõige aga vaenlase leidmist, kellega võitlemise nimel oleks võimalik «konsolideeruda» ja seaduste ning õigluspõhimõtete kehtivust meelevaldselt piirata. Piiriäärse kindlustatud linna kõrgeim tsiviiladministraator (minategelasest ringkonnakohtunik) üritab «elada väljaspool ajalugu», kuid peab tunnistama selle soovi ebareaalsust. Tema moraalne vastuseis ülekohtule -- ükskõik kui kõhklev ning isemeelne see ka on -- väljendab kirjanikule iseloomulikku lootust, et kui katastroofi ei ole võimalik vältida, on inimesel ikkagi võimalik ka katastroofiähvarduse all inimesena elada.
«Barbarite ootel» on mitmes mõttes tüüpiline Coetzee ja sobib hästi tema kirjutamislaadiga esimeseks tutvumiseks. Konkreetsest ahistusest ning murest, milles ei ole raske ära tunda Lõuna-Aafrika tänapäeva olustikku ning hirmusid (kuigi tegevuskoht on põhjapoolkerale paigutatud), kasvatatakse välja üldistus, mis puudutab meid kõiki. Küllap pakub romaan ka meile siin Läänemere ääres palju tuttavlikku ning selitavat -- nii ajaloos elamise tähendusest ja tarbest kui ka agoonilistest abinõudest, et tagada lagunemisveerele jõudnud Impeeriumi edasipüsimine.
«Barbarite ootel» (Waiting for the Barbarians, 1980) on algtõuke saanud nähtavasti kreeka luuletajalt Konstantinos Kavafiselt, kelle samanimeline luuletus lõpeb sõnadega:
Ja mide me nüüd barbariteta peale hakkame? Nad olid ju vähemalt mingigi lahendus.
Impeerium on murenemas ja nõuab seetõttu julgeolekupolitsei radikaalsete, vägivaldsete abinõude rakendamist, eelkõige aga vaenlase leidmist, kellega võitlemise nimel oleks võimalik «konsolideeruda» ja seaduste ning õigluspõhimõtete kehtivust meelevaldselt piirata. Piiriäärse kindlustatud linna kõrgeim tsiviiladministraator (minategelasest ringkonnakohtunik) üritab «elada väljaspool ajalugu», kuid peab tunnistama selle soovi ebareaalsust. Tema moraalne vastuseis ülekohtule -- ükskõik kui kõhklev ning isemeelne see ka on -- väljendab kirjanikule iseloomulikku lootust, et kui katastroofi ei ole võimalik vältida, on inimesel ikkagi võimalik ka katastroofiähvarduse all inimesena elada.
«Barbarite ootel» on mitmes mõttes tüüpiline Coetzee ja sobib hästi tema kirjutamislaadiga esimeseks tutvumiseks. Konkreetsest ahistusest ning murest, milles ei ole raske ära tunda Lõuna-Aafrika tänapäeva olustikku ning hirmusid (kuigi tegevuskoht on põhjapoolkerale paigutatud), kasvatatakse välja üldistus, mis puudutab meid kõiki. Küllap pakub romaan ka meile siin Läänemere ääres palju tuttavlikku ning selitavat -- nii ajaloos elamise tähendusest ja tarbest kui ka agoonilistest abinõudest, et tagada lagunemisveerele jõudnud Impeeriumi edasipüsimine.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/barbarite-ootel56729Barbarite ootelhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/b/a/barbarite-ootel.jpg33EURInStock/ilukirjandus/maailma ilukirjandus431210«Barbarite ootel» (Waiting for the Barbarians, 1980) on algtõuke saanud nähtavasti kreeka luuletajalt Konstantinos Kavafiselt, kelle samanimeline luuletus lõpeb sõnadega: <center>Ja mide me nüüd barbariteta peale hakkame? <br />Nad olid ju vähemalt mingigi lahendus.</center> Impeerium on murenemas ja nõuab seetõttu julgeolekupolitsei radikaalsete, vägivaldsete abinõude rakendamist, eelkõige aga vaenlase leidmist, kellega võitlemise nimel oleks võimalik «konsolideeruda» ja seaduste ning õigluspõhimõtete kehtivust meelevaldselt piirata. Piiriäärse kindlustatud linna kõrgeim tsiviiladministraator (minategelasest ringkonnakohtunik) üritab «elada väljaspool ajalugu», kuid peab tunnistama selle soovi ebareaalsust. Tema moraalne vastuseis ülekohtule -- ükskõik kui kõhklev ning isemeelne see ka on -- väljendab kirjanikule iseloomulikku lootust, et kui katastroofi ei ole võimalik vältida, on inimesel ikkagi võimalik ka katastroofiähvarduse all inimesena elada. <br /> <br />«Barbarite ootel» on mitmes mõttes tüüpiline Coetzee ja sobib hästi tema kirjutamislaadiga esimeseks tutvumiseks. Konkreetsest ahistusest ning murest, milles ei ole raske ära tunda Lõuna-Aafrika tänapäeva olustikku ning hirmusid (kuigi tegevuskoht on põhjapoolkerale paigutatud), kasvatatakse välja üldistus, mis puudutab meid kõiki. Küllap pakub romaan ka meile siin Läänemere ääres palju tuttavlikku ning selitavat -- nii ajaloos elamise tähendusest ja tarbest kui ka agoonilistest abinõudest, et tagada lagunemisveerele jõudnud Impeeriumi edasipüsimine. «Barbarite ootel» (Waiting for the Barbarians, 1980) on algtõuke saanud nähtavasti kreeka luuletajalt Konstantinos Kavafiselt, kelle samanimeline luuletus lõpeb sõnadega: <center>Ja mide me nüüd barbariteta peale hakkame? <br />Nad olid ju vähemalt mingigi lahendus.</center> Impeerium on murenemas ja nõuab seetõttu julgeolekupolitsei radikaalsete, vägivaldsete abinõude rakendamist, eelkõige aga vaenlase leidmist, kellega võitlemise nimel oleks võimalik «konsolideeruda» ja seaduste ning õigluspõhimõtete kehtivust meelevaldselt piirata. Piiriäärse kindlustatud linna kõrgeim tsiviiladministraator (minategelasest ringkonnakohtunik) üritab «elada väljaspool ajalugu», kuid peab tunnistama selle soovi ebareaalsust. Tema moraalne vastuseis ülekohtule -- ükskõik kui kõhklev ning isemeelne see ka on -- väljendab kirjanikule iseloomulikku lootust, et kui katastroofi ei ole võimalik vältida, on inimesel ikkagi võimalik ka katastroofiähvarduse all inimesena elada. <br /> <br />«Barbarite ootel» on mitmes mõttes tüüpiline Coetzee ja sobib hästi tema kirjutamislaadiga esimeseks tutvumiseks. Konkreetsest ahistusest ning murest, milles ei ole raske ära tunda Lõuna-Aafrika tänapäeva olustikku ning hirmusid (kuigi tegevuskoht on põhjapoolkerale paigutatud), kasvatatakse välja üldistus, mis puudutab meid kõiki. Küllap pakub romaan ka meile siin Läänemere ääres palju tuttavlikku ning selitavat -- nii ajaloos elamise tähendusest ja tarbest kui ka agoonilistest abinõudest, et tagada lagunemisveerele jõudnud Impeeriumi edasipüsimine.
