Peeter Raidla
Toode on läbi müüdud
Eesti kapitali ausammas
Hansapanga asutajate lugu
272-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Äripäeva raamat
Äripäev 2007
Äripäeva majandusajakirjaniku Peeter Raidla raamat «Eesti kapitali ausammas» annab üksikasjaliku ülevaate Hansapanga sünniraskustest ja algusaegadest ning asutajate edasisest elukäigust pärast panga müüki.
Rahaveskiks ristitud Hansapank toodab praegu oma uutele omanikele puhaskasumit ligi miljon krooni tunnis. Miljonäri seisusesse said omal ajal tänu õigeaegsele investeeringule ka sajad Eesti aktsionärid.
Raidla märgib, et Hansapanka võib täie õigusega nimetada Eesti kapitali püstitatud ja tema võimekust kinnitavaks ausambaks. Mis sest, et sambavalvureiks on nüüd juba mitu aastat rootslased. Ja isegi hoolimata sellest, et lähiaastail võib Hansapank hakata kandma nime Swedbank. Kui mitte muul moel, siis Eesti ärielu ajalukku jääb Hansapank ausambana igaveseks.
Väga õpetlik on lugeda, kuidas sünnivad suured ideed ja kuidas paratamatult tekkivate takistustega toime tullakse. See raamat räägib lisaks väga haaravalt, kuidas üheksa meest – Hannes Tamjärv, Andres Saame, Rein Kaarepere, Olari Taal, Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Jüri Mõis, Toomas Sildmäe ja Tõnu Laak – omal ajal kokku said ja pangale aluse panid.
Miks just nemad ja milline oli igaühe panus?
Miks luhtus Tartu Kommertspanga ülevõtmise kavatsus?
Miks Hansapank endale Hoiupanga näol konkurendi kasvatas ja kuidas see pangajuhid omavahel tülli ajas?
Kas rootslased mängisid Hansapanga endale eestlaste selja taga ja kas Eesti Pangal oli selles oma roll täita?
Millega Hansapanga asutajad praegu tegelevad ja mis äri nad ajavad?
Kuhu nad oma teenitud miljonid kulutavad?
Ja mis inimesed nad üldse on?
Nendele küsimustele püüab raamat ka vastuse anda...
Väga väärtuslikud on panga asutajate endi kommentaarid omaaegsete sündmuste kohta nüüd, sügisel 2007. Näiteks ütleb Olari Taal Daiwa afäärist rääkides: Vichmann on selles mõttes aus mees, et ta käis mulle pärast lõplikku võitu ka raha pakkumas. Seda, mis ta pakkus, oli kaugelt rohkem, kui mul tol hetkel üldse varandust oli. Vichmann pakkus mulle 126 miljonit krooni, aga ma ei võtnud vastu... Asi on põhimõttes. Minu hingerahu seisukohast pole vahet, kas tegu on ühe miljoni või saja miljoni krooniga. Ma olin ju oma osalusest loobunud ja Vichmanni tegevuse hukka mõistnud. Pealegi pole ma kunagi teinud tööd selle nimel, et raha teenida. Mul on raha kogu aeg kuidagi ise tulnud.
Raamatu kangelaste praegusest elust rääkivates peatükkides saab lugeda nii seda, kuidas omaaegsed partnerid üksteist iseloomustavad kui seda, milline on praegu igaühe ärivõrgustik ja millega nad veel tegelevad.
Emotsionaalselt annavad palju nende endi mõtisklused elust ja olust. Näiteks saame teada, et Hannes Tamjärv tegeleb siiamaani iseenda otsimisega ja et sel sügisel läks ta jala rändama Paulo Coelho radade lähistele. Täiesti üksi.
Rahaveskiks ristitud Hansapank toodab praegu oma uutele omanikele puhaskasumit ligi miljon krooni tunnis. Miljonäri seisusesse said omal ajal tänu õigeaegsele investeeringule ka sajad Eesti aktsionärid.
Raidla märgib, et Hansapanka võib täie õigusega nimetada Eesti kapitali püstitatud ja tema võimekust kinnitavaks ausambaks. Mis sest, et sambavalvureiks on nüüd juba mitu aastat rootslased. Ja isegi hoolimata sellest, et lähiaastail võib Hansapank hakata kandma nime Swedbank. Kui mitte muul moel, siis Eesti ärielu ajalukku jääb Hansapank ausambana igaveseks.
Väga õpetlik on lugeda, kuidas sünnivad suured ideed ja kuidas paratamatult tekkivate takistustega toime tullakse. See raamat räägib lisaks väga haaravalt, kuidas üheksa meest – Hannes Tamjärv, Andres Saame, Rein Kaarepere, Olari Taal, Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Jüri Mõis, Toomas Sildmäe ja Tõnu Laak – omal ajal kokku said ja pangale aluse panid.
Miks just nemad ja milline oli igaühe panus?
Miks luhtus Tartu Kommertspanga ülevõtmise kavatsus?
Miks Hansapank endale Hoiupanga näol konkurendi kasvatas ja kuidas see pangajuhid omavahel tülli ajas?
Kas rootslased mängisid Hansapanga endale eestlaste selja taga ja kas Eesti Pangal oli selles oma roll täita?
Millega Hansapanga asutajad praegu tegelevad ja mis äri nad ajavad?
Kuhu nad oma teenitud miljonid kulutavad?
Ja mis inimesed nad üldse on?
Nendele küsimustele püüab raamat ka vastuse anda...
Väga väärtuslikud on panga asutajate endi kommentaarid omaaegsete sündmuste kohta nüüd, sügisel 2007. Näiteks ütleb Olari Taal Daiwa afäärist rääkides: Vichmann on selles mõttes aus mees, et ta käis mulle pärast lõplikku võitu ka raha pakkumas. Seda, mis ta pakkus, oli kaugelt rohkem, kui mul tol hetkel üldse varandust oli. Vichmann pakkus mulle 126 miljonit krooni, aga ma ei võtnud vastu... Asi on põhimõttes. Minu hingerahu seisukohast pole vahet, kas tegu on ühe miljoni või saja miljoni krooniga. Ma olin ju oma osalusest loobunud ja Vichmanni tegevuse hukka mõistnud. Pealegi pole ma kunagi teinud tööd selle nimel, et raha teenida. Mul on raha kogu aeg kuidagi ise tulnud.
Raamatu kangelaste praegusest elust rääkivates peatükkides saab lugeda nii seda, kuidas omaaegsed partnerid üksteist iseloomustavad kui seda, milline on praegu igaühe ärivõrgustik ja millega nad veel tegelevad.
Emotsionaalselt annavad palju nende endi mõtisklused elust ja olust. Näiteks saame teada, et Hannes Tamjärv tegeleb siiamaani iseenda otsimisega ja et sel sügisel läks ta jala rändama Paulo Coelho radade lähistele. Täiesti üksi.
Ainult %1 järel
Äripäeva majandusajakirjaniku Peeter Raidla raamat «Eesti kapitali ausammas» annab üksikasjaliku ülevaate Hansapanga sünniraskustest ja algusaegadest ning asutajate edasisest elukäigust pärast panga müüki.
Rahaveskiks ristitud Hansapank toodab praegu oma uutele omanikele puhaskasumit ligi miljon krooni tunnis. Miljonäri seisusesse said omal ajal tänu õigeaegsele investeeringule ka sajad Eesti aktsionärid.
Raidla märgib, et Hansapanka võib täie õigusega nimetada Eesti kapitali püstitatud ja tema võimekust kinnitavaks ausambaks. Mis sest, et sambavalvureiks on nüüd juba mitu aastat rootslased. Ja isegi hoolimata sellest, et lähiaastail võib Hansapank hakata kandma nime Swedbank. Kui mitte muul moel, siis Eesti ärielu ajalukku jääb Hansapank ausambana igaveseks.
Väga õpetlik on lugeda, kuidas sünnivad suured ideed ja kuidas paratamatult tekkivate takistustega toime tullakse. See raamat räägib lisaks väga haaravalt, kuidas üheksa meest – Hannes Tamjärv, Andres Saame, Rein Kaarepere, Olari Taal, Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Jüri Mõis, Toomas Sildmäe ja Tõnu Laak – omal ajal kokku said ja pangale aluse panid.
Miks just nemad ja milline oli igaühe panus?
Miks luhtus Tartu Kommertspanga ülevõtmise kavatsus?
Miks Hansapank endale Hoiupanga näol konkurendi kasvatas ja kuidas see pangajuhid omavahel tülli ajas?
Kas rootslased mängisid Hansapanga endale eestlaste selja taga ja kas Eesti Pangal oli selles oma roll täita?
Millega Hansapanga asutajad praegu tegelevad ja mis äri nad ajavad?
Kuhu nad oma teenitud miljonid kulutavad?
Ja mis inimesed nad üldse on?
Nendele küsimustele püüab raamat ka vastuse anda...
Väga väärtuslikud on panga asutajate endi kommentaarid omaaegsete sündmuste kohta nüüd, sügisel 2007. Näiteks ütleb Olari Taal Daiwa afäärist rääkides: Vichmann on selles mõttes aus mees, et ta käis mulle pärast lõplikku võitu ka raha pakkumas. Seda, mis ta pakkus, oli kaugelt rohkem, kui mul tol hetkel üldse varandust oli. Vichmann pakkus mulle 126 miljonit krooni, aga ma ei võtnud vastu... Asi on põhimõttes. Minu hingerahu seisukohast pole vahet, kas tegu on ühe miljoni või saja miljoni krooniga. Ma olin ju oma osalusest loobunud ja Vichmanni tegevuse hukka mõistnud. Pealegi pole ma kunagi teinud tööd selle nimel, et raha teenida. Mul on raha kogu aeg kuidagi ise tulnud.
Raamatu kangelaste praegusest elust rääkivates peatükkides saab lugeda nii seda, kuidas omaaegsed partnerid üksteist iseloomustavad kui seda, milline on praegu igaühe ärivõrgustik ja millega nad veel tegelevad.
Emotsionaalselt annavad palju nende endi mõtisklused elust ja olust. Näiteks saame teada, et Hannes Tamjärv tegeleb siiamaani iseenda otsimisega ja et sel sügisel läks ta jala rändama Paulo Coelho radade lähistele. Täiesti üksi.
Rahaveskiks ristitud Hansapank toodab praegu oma uutele omanikele puhaskasumit ligi miljon krooni tunnis. Miljonäri seisusesse said omal ajal tänu õigeaegsele investeeringule ka sajad Eesti aktsionärid.
Raidla märgib, et Hansapanka võib täie õigusega nimetada Eesti kapitali püstitatud ja tema võimekust kinnitavaks ausambaks. Mis sest, et sambavalvureiks on nüüd juba mitu aastat rootslased. Ja isegi hoolimata sellest, et lähiaastail võib Hansapank hakata kandma nime Swedbank. Kui mitte muul moel, siis Eesti ärielu ajalukku jääb Hansapank ausambana igaveseks.
Väga õpetlik on lugeda, kuidas sünnivad suured ideed ja kuidas paratamatult tekkivate takistustega toime tullakse. See raamat räägib lisaks väga haaravalt, kuidas üheksa meest – Hannes Tamjärv, Andres Saame, Rein Kaarepere, Olari Taal, Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Jüri Mõis, Toomas Sildmäe ja Tõnu Laak – omal ajal kokku said ja pangale aluse panid.
Miks just nemad ja milline oli igaühe panus?
Miks luhtus Tartu Kommertspanga ülevõtmise kavatsus?
Miks Hansapank endale Hoiupanga näol konkurendi kasvatas ja kuidas see pangajuhid omavahel tülli ajas?
Kas rootslased mängisid Hansapanga endale eestlaste selja taga ja kas Eesti Pangal oli selles oma roll täita?
Millega Hansapanga asutajad praegu tegelevad ja mis äri nad ajavad?
Kuhu nad oma teenitud miljonid kulutavad?
Ja mis inimesed nad üldse on?
Nendele küsimustele püüab raamat ka vastuse anda...
Väga väärtuslikud on panga asutajate endi kommentaarid omaaegsete sündmuste kohta nüüd, sügisel 2007. Näiteks ütleb Olari Taal Daiwa afäärist rääkides: Vichmann on selles mõttes aus mees, et ta käis mulle pärast lõplikku võitu ka raha pakkumas. Seda, mis ta pakkus, oli kaugelt rohkem, kui mul tol hetkel üldse varandust oli. Vichmann pakkus mulle 126 miljonit krooni, aga ma ei võtnud vastu... Asi on põhimõttes. Minu hingerahu seisukohast pole vahet, kas tegu on ühe miljoni või saja miljoni krooniga. Ma olin ju oma osalusest loobunud ja Vichmanni tegevuse hukka mõistnud. Pealegi pole ma kunagi teinud tööd selle nimel, et raha teenida. Mul on raha kogu aeg kuidagi ise tulnud.
Raamatu kangelaste praegusest elust rääkivates peatükkides saab lugeda nii seda, kuidas omaaegsed partnerid üksteist iseloomustavad kui seda, milline on praegu igaühe ärivõrgustik ja millega nad veel tegelevad.
Emotsionaalselt annavad palju nende endi mõtisklused elust ja olust. Näiteks saame teada, et Hannes Tamjärv tegeleb siiamaani iseenda otsimisega ja et sel sügisel läks ta jala rändama Paulo Coelho radade lähistele. Täiesti üksi.
| Tootekood | R0164090 |
|---|---|
| Aasta | 2007 |
| Autor | Peeter Raidla |
| Sari | Äripäeva raamat |
| Kirjastus | Äripäev |
| Kujundaja | Siiri Timmerman |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 272 |
| EAN | 9789949434145 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | majandus, äri, eesti, esseistika, dokumentalistika |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.