«Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I» on katse kirjutada lahti eesti 20. sajandi avangardismi/modernismi lugu ja ühtlasi katse ehitada oma mudel selle analüüsimiseks.
Raamat tõstab programmiliselt esile need kirjanduse komponendid, mis tavaliselt teoste varju jäävad, kuid avangardis eriti oluliseks tõusevad: autorite loomingulised programmid ja manifestid, omaväljaanded, keel jms.
Raamat on esimene osa kaheköitelisest monograafiast.
Tiit Hennoste (PhD, sünd 1953) on keele- ja kirjandusteadlane ning kriitik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning töötanud seejärel põhiliselt Tartu Ülikoolis eesti keele teadurina, lisaks aastail 1992-1996 ja 2004-2008 Helsingi Ülikoolis eesti kirjanduse lektorina. Tema kesksed uurimisvaldkonnad on suuline eesti keel ja suhtlus, netikeel, avangard ja modernism eesti kirjanduses, eesti kirjandusuurimise ajalugu, enesekolonisatsioon, meedia toimimine. Ta on avaldanud umbes 300 artiklit, esseed ja arvustust, 3 artiklisarja, 5 monograafiat ja 2 artiklikogu. Raamatuid: «Eesti keele allkeeled» (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, koos Karl Pajusaluga), «Kommikoer ja pommikoer» (Tallinn: Kultuurileht, 2010), «Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk» (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003)
«Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I» on katse kirjutada lahti eesti 20. sajandi avangardismi/modernismi lugu ja ühtlasi katse ehitada oma mudel selle analüüsimiseks.
Raamat tõstab programmiliselt esile need kirjanduse komponendid, mis tavaliselt teoste varju jäävad, kuid avangardis eriti oluliseks tõusevad: autorite loomingulised programmid ja manifestid, omaväljaanded, keel jms.
Raamat on esimene osa kaheköitelisest monograafiast.
Tiit Hennoste (PhD, sünd 1953) on keele- ja kirjandusteadlane ning kriitik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning töötanud seejärel põhiliselt Tartu Ülikoolis eesti keele teadurina, lisaks aastail 1992-1996 ja 2004-2008 Helsingi Ülikoolis eesti kirjanduse lektorina. Tema kesksed uurimisvaldkonnad on suuline eesti keel ja suhtlus, netikeel, avangard ja modernism eesti kirjanduses, eesti kirjandusuurimise ajalugu, enesekolonisatsioon, meedia toimimine. Ta on avaldanud umbes 300 artiklit, esseed ja arvustust, 3 artiklisarja, 5 monograafiat ja 2 artiklikogu. Raamatuid: «Eesti keele allkeeled» (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, koos Karl Pajusaluga), «Kommikoer ja pommikoer» (Tallinn: Kultuurileht, 2010), «Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk» (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003)
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/eesti-kirjanduslik-avangard-20-sajandi-algul190991Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algulhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949770403-987_1_2.webp2020EURInStock/Kõik teemad/humaniora, socialia/kirjandusteadus ja -kriitika/Kõik teemad/Eesti eile ja täna871221212585«Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I» on katse kirjutada lahti eesti 20. sajandi avangardismi/modernismi lugu ja ühtlasi katse ehitada oma mudel selle analüüsimiseks. <br /><br />Raamat tõstab programmiliselt esile need kirjanduse komponendid, mis tavaliselt teoste varju jäävad, kuid avangardis eriti oluliseks tõusevad: autorite loomingulised programmid ja manifestid, omaväljaanded, keel jms. <br /><br />Raamat on esimene osa kaheköitelisest monograafiast. <br /><br />Tiit Hennoste (PhD, sünd 1953) on keele- ja kirjandusteadlane ning kriitik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning töötanud seejärel põhiliselt Tartu Ülikoolis eesti keele teadurina, lisaks aastail 1992-1996 ja 2004-2008 Helsingi Ülikoolis eesti kirjanduse lektorina. Tema kesksed uurimisvaldkonnad on suuline eesti keel ja suhtlus, netikeel, avangard ja modernism eesti kirjanduses, eesti kirjandusuurimise ajalugu, enesekolonisatsioon, meedia toimimine. Ta on avaldanud umbes 300 artiklit, esseed ja arvustust, 3 artiklisarja, 5 monograafiat ja 2 artiklikogu. Raamatuid: <a href="/eesti-keele-allkeeled" title="Eesti keele allkeeled">«Eesti keele allkeeled»</a> (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, koos Karl Pajusaluga), <a href="/kommikoer-ja-pommikoer" title="Kommikoer ja pommikoer">«Kommikoer ja pommikoer»</a> (Tallinn: Kultuurileht, 2010), <a href="/eurooplaseks-saamine-kõrvalkäija-altkulmupilk" title="Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk">«Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk»</a> (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003) «Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I» on katse kirjutada lahti eesti 20. sajandi avangardismi/modernismi lugu ja ühtlasi katse ehitada oma mudel selle analüüsimiseks. <br /><br />Raamat tõstab programmiliselt esile need kirjanduse komponendid, mis tavaliselt teoste varju jäävad, kuid avangardis eriti oluliseks tõusevad: autorite loomingulised programmid ja manifestid, omaväljaanded, keel jms. <br /><br />Raamat on esimene osa kaheköitelisest monograafiast. <br /><br />Tiit Hennoste (PhD, sünd 1953) on keele- ja kirjandusteadlane ning kriitik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning töötanud seejärel põhiliselt Tartu Ülikoolis eesti keele teadurina, lisaks aastail 1992-1996 ja 2004-2008 Helsingi Ülikoolis eesti kirjanduse lektorina. Tema kesksed uurimisvaldkonnad on suuline eesti keel ja suhtlus, netikeel, avangard ja modernism eesti kirjanduses, eesti kirjandusuurimise ajalugu, enesekolonisatsioon, meedia toimimine. Ta on avaldanud umbes 300 artiklit, esseed ja arvustust, 3 artiklisarja, 5 monograafiat ja 2 artiklikogu. Raamatuid: <a href="/eesti-keele-allkeeled" title="Eesti keele allkeeled">«Eesti keele allkeeled»</a> (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, koos Karl Pajusaluga), <a href="/kommikoer-ja-pommikoer" title="Kommikoer ja pommikoer">«Kommikoer ja pommikoer»</a> (Tallinn: Kultuurileht, 2010), <a href="/eurooplaseks-saamine-kõrvalkäija-altkulmupilk" title="Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk">«Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk»</a> (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003)
