The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Käesoleva teose koostamisel tegi autor endale ülesandeks anda täielik ülevaade sellest, mis Eestis on loodud kujutavate kunstide ja kunstkäsitöö alal, alates XIII sajandist meie päevini. Eesti kunstina mõistetakse siin niisiis õieti kunsti Eestis. Seejuures on ometigi pearõhk pandud eesti kunstile selle sõna kõige otsesemas tähenduses, s.t. eesti rahvusest meistrite poolt loodud teoseile. Ühtlasi on püütud tõmmata eraldav piirjoon mitte-eestlaste poolt loodud kunsti ehk nn. balti kunsti ja eesti meistrite loomingu vahel. Mõistagi on sellise piirjoone tõmbamine raske; see võib vahest tunduda koguni kunstlikuna ja segavana, kuid on ometigi paratamatu. Balti kunsti ajaloo jälgimisel on mõnevõrra silmas peetud ka Läti ala mälestisi ja meistreid. Eriti keskaja kunsti käsitlusel osutus täitsa vältimatuks vaadelda Vana-Liivi ala tervikuna. Vastasel korral oleks võinud käsitus keskaja kunstist meie maal jääda vildakaks, selle arengujooned koguni täitsa arusaamatuks; ulatub ju näiteks Riia Toomkiriku eeskuju tekitav mõju kaugele Eesti alale. Eesti kunsti vaatlusel tundus autorile eriti tähtsana panna suurt rõhku teoste stiili analüüsile ja püüda selgitada võimalikult üksikasjaliselt meie kunsti sidemeid välismaaga. On ju arusaadav, et eesti kunsti avaldused ei ole kuidagi täiel määral mõistetavad, kui ei omata selget käsitust eesti kunsti suhetest teiste maade kunstiloominguga ja kui ei ole ülevaadet nendest impulssidest ning mõjustusist, mis meie kunst on saanud Lääne- ja Ida-Euroopast. Ainult võrreldes meie kunstnikkude töid teiste maade kunstiga saame selgitada, mis on meie meistrite loomingus omapärast ja millised on meie kunsti rahvuslikud erijooned. Voldemar Vaga
Teos ilmus aastatel 1940–1941 seitsmes vihus, esimese kuue vihu väljaandja oli Kirjastus OÜ «Loodus», viimasel RK «Teaduslik Kirjandus». Illustreeritud 87 kriitpaberil pilditahvliga, osa neist värvilised.
Käesoleva teose koostamisel tegi autor endale ülesandeks anda täielik ülevaade sellest, mis Eestis on loodud kujutavate kunstide ja kunstkäsitöö alal, alates XIII sajandist meie päevini. Eesti kunstina mõistetakse siin niisiis õieti kunsti Eestis. Seejuures on ometigi pearõhk pandud eesti kunstile selle sõna kõige otsesemas tähenduses, s.t. eesti rahvusest meistrite poolt loodud teoseile. Ühtlasi on püütud tõmmata eraldav piirjoon mitte-eestlaste poolt loodud kunsti ehk nn. balti kunsti ja eesti meistrite loomingu vahel. Mõistagi on sellise piirjoone tõmbamine raske; see võib vahest tunduda koguni kunstlikuna ja segavana, kuid on ometigi paratamatu. Balti kunsti ajaloo jälgimisel on mõnevõrra silmas peetud ka Läti ala mälestisi ja meistreid. Eriti keskaja kunsti käsitlusel osutus täitsa vältimatuks vaadelda Vana-Liivi ala tervikuna. Vastasel korral oleks võinud käsitus keskaja kunstist meie maal jääda vildakaks, selle arengujooned koguni täitsa arusaamatuks; ulatub ju näiteks Riia Toomkiriku eeskuju tekitav mõju kaugele Eesti alale. Eesti kunsti vaatlusel tundus autorile eriti tähtsana panna suurt rõhku teoste stiili analüüsile ja püüda selgitada võimalikult üksikasjaliselt meie kunsti sidemeid välismaaga. On ju arusaadav, et eesti kunsti avaldused ei ole kuidagi täiel määral mõistetavad, kui ei omata selget käsitust eesti kunsti suhetest teiste maade kunstiloominguga ja kui ei ole ülevaadet nendest impulssidest ning mõjustusist, mis meie kunst on saanud Lääne- ja Ida-Euroopast. Ainult võrreldes meie kunstnikkude töid teiste maade kunstiga saame selgitada, mis on meie meistrite loomingus omapärast ja millised on meie kunsti rahvuslikud erijooned. Voldemar Vaga
Teos ilmus aastatel 1940–1941 seitsmes vihus, esimese kuue vihu väljaandja oli Kirjastus OÜ «Loodus», viimasel RK «Teaduslik Kirjandus». Illustreeritud 87 kriitpaberil pilditahvliga, osa neist värvilised.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/eesti-kunst_194134880Eesti kunsthttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/e/e/eesti-kunst_1941.jpg00EUROutOfStock/Kõik teemad/kunst/maal, graafika, skulptuur/Kõik teemad/kunst/kunstikriitika ja -teooria1920121258Käesoleva teose koostamisel tegi autor endale ülesandeks anda täielik ülevaade sellest, mis Eestis on loodud kujutavate kunstide ja kunstkäsitöö alal, alates XIII sajandist meie päevini. Eesti kunstina mõistetakse siin niisiis õieti kunsti Eestis. Seejuures on ometigi pearõhk pandud eesti kunstile selle sõna kõige otsesemas tähenduses, s.t. eesti rahvusest meistrite poolt loodud teoseile. Ühtlasi on püütud tõmmata eraldav piirjoon mitte-eestlaste poolt loodud kunsti ehk nn. balti kunsti ja eesti meistrite loomingu vahel. Mõistagi on sellise piirjoone tõmbamine raske; see võib vahest tunduda koguni kunstlikuna ja segavana, kuid on ometigi paratamatu. <br />Balti kunsti ajaloo jälgimisel on mõnevõrra silmas peetud ka Läti ala mälestisi ja meistreid. Eriti keskaja kunsti käsitlusel osutus täitsa vältimatuks vaadelda Vana-Liivi ala tervikuna. Vastasel korral oleks võinud käsitus keskaja kunstist meie maal jääda vildakaks, selle arengujooned koguni täitsa arusaamatuks; ulatub ju näiteks Riia Toomkiriku eeskuju tekitav mõju kaugele Eesti alale. <br />Eesti kunsti vaatlusel tundus autorile eriti tähtsana panna suurt rõhku teoste stiili analüüsile ja püüda selgitada võimalikult üksikasjaliselt meie kunsti sidemeid välismaaga. On ju arusaadav, et eesti kunsti avaldused ei ole kuidagi täiel määral mõistetavad, kui ei omata selget käsitust eesti kunsti suhetest teiste maade kunstiloominguga ja kui ei ole ülevaadet nendest impulssidest ning mõjustusist, mis meie kunst on saanud Lääne- ja Ida-Euroopast. Ainult võrreldes meie kunstnikkude töid teiste maade kunstiga saame selgitada, mis on meie meistrite loomingus omapärast ja millised on meie kunsti rahvuslikud erijooned. <br />Voldemar Vaga <br /> <br />Teos ilmus aastatel 1940–1941 seitsmes vihus, esimese kuue vihu väljaandja oli Kirjastus OÜ «Loodus», viimasel RK «Teaduslik Kirjandus». Illustreeritud 87 kriitpaberil pilditahvliga, osa neist värvilised. Käesoleva teose koostamisel tegi autor endale ülesandeks anda täielik ülevaade sellest, mis Eestis on loodud kujutavate kunstide ja kunstkäsitöö alal, alates XIII sajandist meie päevini. Eesti kunstina mõistetakse siin niisiis õieti kunsti Eestis. Seejuures on ometigi pearõhk pandud eesti kunstile selle sõna kõige otsesemas tähenduses, s.t. eesti rahvusest meistrite poolt loodud teoseile. Ühtlasi on püütud tõmmata eraldav piirjoon mitte-eestlaste poolt loodud kunsti ehk nn. balti kunsti ja eesti meistrite loomingu vahel. Mõistagi on sellise piirjoone tõmbamine raske; see võib vahest tunduda koguni kunstlikuna ja segavana, kuid on ometigi paratamatu. <br />Balti kunsti ajaloo jälgimisel on mõnevõrra silmas peetud ka Läti ala mälestisi ja meistreid. Eriti keskaja kunsti käsitlusel osutus täitsa vältimatuks vaadelda Vana-Liivi ala tervikuna. Vastasel korral oleks võinud käsitus keskaja kunstist meie maal jääda vildakaks, selle arengujooned koguni täitsa arusaamatuks; ulatub ju näiteks Riia Toomkiriku eeskuju tekitav mõju kaugele Eesti alale. <br />Eesti kunsti vaatlusel tundus autorile eriti tähtsana panna suurt rõhku teoste stiili analüüsile ja püüda selgitada võimalikult üksikasjaliselt meie kunsti sidemeid välismaaga. On ju arusaadav, et eesti kunsti avaldused ei ole kuidagi täiel määral mõistetavad, kui ei omata selget käsitust eesti kunsti suhetest teiste maade kunstiloominguga ja kui ei ole ülevaadet nendest impulssidest ning mõjustusist, mis meie kunst on saanud Lääne- ja Ida-Euroopast. Ainult võrreldes meie kunstnikkude töid teiste maade kunstiga saame selgitada, mis on meie meistrite loomingus omapärast ja millised on meie kunsti rahvuslikud erijooned. <br />Voldemar Vaga <br /> <br />Teos ilmus aastatel 1940–1941 seitsmes vihus, esimese kuue vihu väljaandja oli Kirjastus OÜ «Loodus», viimasel RK «Teaduslik Kirjandus». Illustreeritud 87 kriitpaberil pilditahvliga, osa neist värvilised.
