Aastad 1900–1940 olid Eestis rahvusliku kunstikultuuri kujunemisel otsustav aeg. Ilmet võtsid kõik euroopalikud kunstiinstitutsioonid – kiirelt kasvav kunstnikkond ja püüdlikult õppiv kunstivaataja, näitused, kriitika, ühingud, koolid, kogud, toetused jne. 20. sajandi alguses oli eestlaste kunst ja arhitektuur baltisakslaste oma kõrval tärkav teine, aga perioodi lõpul domineeriv peavool. Noor-Eesti sõnastatud eestlaseks jäämise, kuid eurooplaseks saamise üleskutse, tähendas vabatahtlikku joondumist lääne kultuuri dominantriikide ja kunstimetropolide mudelite järgi.
Eesti kunstnike Euroopaga haakumise katsed muudab eriliseks nende sattumine rahvusvahelise avangardismi kõrgaega. Linnastumise, moderniseerimise ja rahvuseks kasvamisega kaasnevad pained ning enesetunnetuse kujunemine moodustavad küll peajoone, kuid ei iseloomusta kogu toonast Eesti kunsti. Köites käsitletakse ka erinevate rahvusrühmade loodud kunsti, naiskunstnike probleemistikku ning mõningaid ilminguid (disain, fotograafia), mida alles nüüd on hakatud kaasama visuaalkultuuri ajalugudesse.
Aastad 1900–1940 olid Eestis rahvusliku kunstikultuuri kujunemisel otsustav aeg. Ilmet võtsid kõik euroopalikud kunstiinstitutsioonid – kiirelt kasvav kunstnikkond ja püüdlikult õppiv kunstivaataja, näitused, kriitika, ühingud, koolid, kogud, toetused jne. 20. sajandi alguses oli eestlaste kunst ja arhitektuur baltisakslaste oma kõrval tärkav teine, aga perioodi lõpul domineeriv peavool. Noor-Eesti sõnastatud eestlaseks jäämise, kuid eurooplaseks saamise üleskutse, tähendas vabatahtlikku joondumist lääne kultuuri dominantriikide ja kunstimetropolide mudelite järgi.
Eesti kunstnike Euroopaga haakumise katsed muudab eriliseks nende sattumine rahvusvahelise avangardismi kõrgaega. Linnastumise, moderniseerimise ja rahvuseks kasvamisega kaasnevad pained ning enesetunnetuse kujunemine moodustavad küll peajoone, kuid ei iseloomusta kogu toonast Eesti kunsti. Köites käsitletakse ka erinevate rahvusrühmade loodud kunsti, naiskunstnike probleemistikku ning mõningaid ilminguid (disain, fotograafia), mida alles nüüd on hakatud kaasama visuaalkultuuri ajalugudesse.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/eesti-kunsti-ajalugu-history-of-estonian-art_2010166081Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian arthttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789985960059-982_1.webp00EUROutOfStock/Kõik teemad/kunst/Kõik teemad/kunst/maal, graafika, skulptuur/Kõik teemad/kunst/kunstikriitika ja -teooria/Kõik teemad/kunst/arhitektuur/Kõik teemad/kunst/fotograafia/Kõik teemad/Eesti eile ja täna819202223122121258Aastad 1900–1940 olid Eestis rahvusliku kunstikultuuri kujunemisel otsustav aeg. Ilmet võtsid kõik euroopalikud kunstiinstitutsioonid – kiirelt kasvav kunstnikkond ja püüdlikult õppiv kunstivaataja, näitused, kriitika, ühingud, koolid, kogud, toetused jne. 20. sajandi alguses oli eestlaste kunst ja arhitektuur baltisakslaste oma kõrval tärkav teine, aga perioodi lõpul domineeriv peavool. Noor-Eesti sõnastatud eestlaseks jäämise, kuid eurooplaseks saamise üleskutse, tähendas vabatahtlikku joondumist lääne kultuuri dominantriikide ja kunstimetropolide mudelite järgi. <br /> <br />Eesti kunstnike Euroopaga haakumise katsed muudab eriliseks nende sattumine rahvusvahelise avangardismi kõrgaega. Linnastumise, moderniseerimise ja rahvuseks kasvamisega kaasnevad pained ning enesetunnetuse kujunemine moodustavad küll peajoone, kuid ei iseloomusta kogu toonast Eesti kunsti. Köites käsitletakse ka erinevate rahvusrühmade loodud kunsti, naiskunstnike probleemistikku ning mõningaid ilminguid (disain, fotograafia), mida alles nüüd on hakatud kaasama visuaalkultuuri ajalugudesse. Aastad 1900–1940 olid Eestis rahvusliku kunstikultuuri kujunemisel otsustav aeg. Ilmet võtsid kõik euroopalikud kunstiinstitutsioonid – kiirelt kasvav kunstnikkond ja püüdlikult õppiv kunstivaataja, näitused, kriitika, ühingud, koolid, kogud, toetused jne. 20. sajandi alguses oli eestlaste kunst ja arhitektuur baltisakslaste oma kõrval tärkav teine, aga perioodi lõpul domineeriv peavool. Noor-Eesti sõnastatud eestlaseks jäämise, kuid eurooplaseks saamise üleskutse, tähendas vabatahtlikku joondumist lääne kultuuri dominantriikide ja kunstimetropolide mudelite järgi. <br /> <br />Eesti kunstnike Euroopaga haakumise katsed muudab eriliseks nende sattumine rahvusvahelise avangardismi kõrgaega. Linnastumise, moderniseerimise ja rahvuseks kasvamisega kaasnevad pained ning enesetunnetuse kujunemine moodustavad küll peajoone, kuid ei iseloomusta kogu toonast Eesti kunsti. Köites käsitletakse ka erinevate rahvusrühmade loodud kunsti, naiskunstnike probleemistikku ning mõningaid ilminguid (disain, fotograafia), mida alles nüüd on hakatud kaasama visuaalkultuuri ajalugudesse.
