The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Mütoloogia on õpetus ehk seletus müütidest. Müüt tähendab isevärki ennemuistset juttu, laiemas mõttes tavalistest inimestest kõrgemal seisvate, muistsete olevuste tegevuse kirjeldust. Esivanemad punusid oma teadmise, mõtlemise ja ettekujutamise kõrgematest olevustest just nimelt müütidesse. Esivanemate uskumuste tundmine annab võimaluse uurida nende hingemaailma ning saada aru muistsete eestlaste ilmavaatest.
Matthias Johann Eisen (1857-1934) oli silmapaistev rahvaluuleteadlane, kellest sai üks kirglikumaid Eesti rahvapärimuse kogujaid. Folkloristikaentusiastina kogus ta lisaks rahvaluulele ohtralt nii rahvajutte kui ka mõistatusi. Eiseni algatusel asutati Akadeemiline Rahvaluule Selts, mille esimees ta oli pikka aega. Tunnustusena Eiseni tööle valiti ta nii Helsingi ülikooli kui ka Tartu ülikooli audoktoriks.
Eiseni sulest ilmus suur hulk raamatuid, muu hulgas 1911. aastal «Eesti ennemuistsed jutud» ja 1926. aastal «Eesti imede ilmast». Tema folkloristlikud teosed avaldasid olulist mõju hilisemale eesti kirjandusele, nii kasutas Eiseni materjali ka näiteks Andrus Kivirähk romaanis «Rehepapp».
Mütoloogia on õpetus ehk seletus müütidest. Müüt tähendab isevärki ennemuistset juttu, laiemas mõttes tavalistest inimestest kõrgemal seisvate, muistsete olevuste tegevuse kirjeldust. Esivanemad punusid oma teadmise, mõtlemise ja ettekujutamise kõrgematest olevustest just nimelt müütidesse. Esivanemate uskumuste tundmine annab võimaluse uurida nende hingemaailma ning saada aru muistsete eestlaste ilmavaatest.
Matthias Johann Eisen (1857-1934) oli silmapaistev rahvaluuleteadlane, kellest sai üks kirglikumaid Eesti rahvapärimuse kogujaid. Folkloristikaentusiastina kogus ta lisaks rahvaluulele ohtralt nii rahvajutte kui ka mõistatusi. Eiseni algatusel asutati Akadeemiline Rahvaluule Selts, mille esimees ta oli pikka aega. Tunnustusena Eiseni tööle valiti ta nii Helsingi ülikooli kui ka Tartu ülikooli audoktoriks.
Eiseni sulest ilmus suur hulk raamatuid, muu hulgas 1911. aastal «Eesti ennemuistsed jutud» ja 1926. aastal «Eesti imede ilmast». Tema folkloristlikud teosed avaldasid olulist mõju hilisemale eesti kirjandusele, nii kasutas Eiseni materjali ka näiteks Andrus Kivirähk romaanis «Rehepapp».
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/eesti-mütoloogia_201948466Eesti mütoloogiahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/e/e/eesti-mutoloogia_2019.jpg00EUROutOfStock/Kõik teemad/humaniora, socialia/folkloristika/Kõik teemad/religioon/Kõik teemad/Eesti eile ja täna941031221212585Mütoloogia on õpetus ehk seletus müütidest. Müüt tähendab isevärki ennemuistset juttu, laiemas mõttes tavalistest inimestest kõrgemal seisvate, muistsete olevuste tegevuse kirjeldust. Esivanemad punusid oma teadmise, mõtlemise ja ettekujutamise kõrgematest olevustest just nimelt müütidesse. Esivanemate uskumuste tundmine annab võimaluse uurida nende hingemaailma ning saada aru muistsete eestlaste ilmavaatest.<br /><br />Matthias Johann Eisen (1857-1934) oli silmapaistev rahvaluuleteadlane, kellest sai üks kirglikumaid Eesti rahvapärimuse kogujaid. Folkloristikaentusiastina kogus ta lisaks rahvaluulele ohtralt nii rahvajutte kui ka mõistatusi. Eiseni algatusel asutati Akadeemiline Rahvaluule Selts, mille esimees ta oli pikka aega. Tunnustusena Eiseni tööle valiti ta nii Helsingi ülikooli kui ka Tartu ülikooli audoktoriks.<br /><br />Eiseni sulest ilmus suur hulk raamatuid, muu hulgas 1911. aastal «Eesti ennemuistsed jutud» ja 1926. aastal «Eesti imede ilmast». Tema folkloristlikud teosed avaldasid olulist mõju hilisemale eesti kirjandusele, nii kasutas Eiseni materjali ka näiteks Andrus Kivirähk romaanis «Rehepapp». Mütoloogia on õpetus ehk seletus müütidest. Müüt tähendab isevärki ennemuistset juttu, laiemas mõttes tavalistest inimestest kõrgemal seisvate, muistsete olevuste tegevuse kirjeldust. Esivanemad punusid oma teadmise, mõtlemise ja ettekujutamise kõrgematest olevustest just nimelt müütidesse. Esivanemate uskumuste tundmine annab võimaluse uurida nende hingemaailma ning saada aru muistsete eestlaste ilmavaatest.<br /><br />Matthias Johann Eisen (1857-1934) oli silmapaistev rahvaluuleteadlane, kellest sai üks kirglikumaid Eesti rahvapärimuse kogujaid. Folkloristikaentusiastina kogus ta lisaks rahvaluulele ohtralt nii rahvajutte kui ka mõistatusi. Eiseni algatusel asutati Akadeemiline Rahvaluule Selts, mille esimees ta oli pikka aega. Tunnustusena Eiseni tööle valiti ta nii Helsingi ülikooli kui ka Tartu ülikooli audoktoriks.<br /><br />Eiseni sulest ilmus suur hulk raamatuid, muu hulgas 1911. aastal «Eesti ennemuistsed jutud» ja 1926. aastal «Eesti imede ilmast». Tema folkloristlikud teosed avaldasid olulist mõju hilisemale eesti kirjandusele, nii kasutas Eiseni materjali ka näiteks Andrus Kivirähk romaanis «Rehepapp».