Juhan Maiste
Eesti mõisad ja lossid
Aadlikultuuri seitse aastasada
592-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat 1. osa
Varrak 2022
Hea lugeja! Raamat, mille avad, kõneleb Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Mõis on osa siinse maa ja rahva kultuurist; see ilmub meie silme ette nii visuaalsete jälgedena, mille ajalugu on meile jätnud, kui fantaasiapiltidena, mis kusagil mõisaaidas on värvilise saaniteki all tänaseni alles. Koputame ja astume sisse ... Majaperemeest ei ole täna kodus, ei ole olnud juba sada aastat ega tule enam kunagi tagasi. Mis on alles, on mälu – maalingu fragmendid laes, stukkdekoor seintel, park ja puiesteed, mis toovad meid ikka ja jälle mõisamaailma algusesse tagasi.
See on retrospektiivne rännak täis igatsust ühe maailma vastu, mida enam ei ole. Selleks et mõista, kuidas sündisid, muutusid, kasvasid ja lõpuks hääbusid mõisad, on otstarbekas alustada otsast. Küsida, mis on mõis ja kes oli see inimene, kes siitmaalt kaugel kirjutatud partituuri järgi pani rõkkama maastiku, lisades sinna üha uusi toone ja pooltoone, mis isegi siis, kui ümberringi oli aadlikultuur kaotanud kõnelemisvõime, jätkas minoorset viisi.
Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil.
Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele.
Juhan Maiste (s. 1952) on kunstiajaloo professor, esseist ja poeet. Lisaks pikaaegsele õppetööle Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Maaülikoolis, on ta töötanud külalisprofessorina Rooma, Helsingi, Turu jt ülikoolides. Akadeemilise tegevusega paralleelselt on ta olnud kirglik muinsuskaitse eestkõneleja ning seisnud mõisakultuuri talletamise ja säilitamise eest. Maiste on Läti Teaduste Akadeemia audoktor ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu auliige ning on pälvinud mitmeid tunnustusi oma publikatsioonide eest.
See on retrospektiivne rännak täis igatsust ühe maailma vastu, mida enam ei ole. Selleks et mõista, kuidas sündisid, muutusid, kasvasid ja lõpuks hääbusid mõisad, on otstarbekas alustada otsast. Küsida, mis on mõis ja kes oli see inimene, kes siitmaalt kaugel kirjutatud partituuri järgi pani rõkkama maastiku, lisades sinna üha uusi toone ja pooltoone, mis isegi siis, kui ümberringi oli aadlikultuur kaotanud kõnelemisvõime, jätkas minoorset viisi.
Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil.
Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele.
Juhan Maiste (s. 1952) on kunstiajaloo professor, esseist ja poeet. Lisaks pikaaegsele õppetööle Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Maaülikoolis, on ta töötanud külalisprofessorina Rooma, Helsingi, Turu jt ülikoolides. Akadeemilise tegevusega paralleelselt on ta olnud kirglik muinsuskaitse eestkõneleja ning seisnud mõisakultuuri talletamise ja säilitamise eest. Maiste on Läti Teaduste Akadeemia audoktor ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu auliige ning on pälvinud mitmeid tunnustusi oma publikatsioonide eest.
39,00 €
27,90 €
Ainult %1 järel
Hea lugeja! Raamat, mille avad, kõneleb Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Mõis on osa siinse maa ja rahva kultuurist; see ilmub meie silme ette nii visuaalsete jälgedena, mille ajalugu on meile jätnud, kui fantaasiapiltidena, mis kusagil mõisaaidas on värvilise saaniteki all tänaseni alles. Koputame ja astume sisse ... Majaperemeest ei ole täna kodus, ei ole olnud juba sada aastat ega tule enam kunagi tagasi. Mis on alles, on mälu – maalingu fragmendid laes, stukkdekoor seintel, park ja puiesteed, mis toovad meid ikka ja jälle mõisamaailma algusesse tagasi.
See on retrospektiivne rännak täis igatsust ühe maailma vastu, mida enam ei ole. Selleks et mõista, kuidas sündisid, muutusid, kasvasid ja lõpuks hääbusid mõisad, on otstarbekas alustada otsast. Küsida, mis on mõis ja kes oli see inimene, kes siitmaalt kaugel kirjutatud partituuri järgi pani rõkkama maastiku, lisades sinna üha uusi toone ja pooltoone, mis isegi siis, kui ümberringi oli aadlikultuur kaotanud kõnelemisvõime, jätkas minoorset viisi.
Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil.
Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele.
Juhan Maiste (s. 1952) on kunstiajaloo professor, esseist ja poeet. Lisaks pikaaegsele õppetööle Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Maaülikoolis, on ta töötanud külalisprofessorina Rooma, Helsingi, Turu jt ülikoolides. Akadeemilise tegevusega paralleelselt on ta olnud kirglik muinsuskaitse eestkõneleja ning seisnud mõisakultuuri talletamise ja säilitamise eest. Maiste on Läti Teaduste Akadeemia audoktor ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu auliige ning on pälvinud mitmeid tunnustusi oma publikatsioonide eest.
See on retrospektiivne rännak täis igatsust ühe maailma vastu, mida enam ei ole. Selleks et mõista, kuidas sündisid, muutusid, kasvasid ja lõpuks hääbusid mõisad, on otstarbekas alustada otsast. Küsida, mis on mõis ja kes oli see inimene, kes siitmaalt kaugel kirjutatud partituuri järgi pani rõkkama maastiku, lisades sinna üha uusi toone ja pooltoone, mis isegi siis, kui ümberringi oli aadlikultuur kaotanud kõnelemisvõime, jätkas minoorset viisi.
Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil.
Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele.
Juhan Maiste (s. 1952) on kunstiajaloo professor, esseist ja poeet. Lisaks pikaaegsele õppetööle Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Maaülikoolis, on ta töötanud külalisprofessorina Rooma, Helsingi, Turu jt ülikoolides. Akadeemilise tegevusega paralleelselt on ta olnud kirglik muinsuskaitse eestkõneleja ning seisnud mõisakultuuri talletamise ja säilitamise eest. Maiste on Läti Teaduste Akadeemia audoktor ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu auliige ning on pälvinud mitmeid tunnustusi oma publikatsioonide eest.
| Tootekood | R0290778 |
|---|---|
| Aasta | 2022 |
| Autor | Juhan Maiste |
| Osa | 1 |
| Kirjastus | Varrak |
| Kujundaja | Mari Kaljuste |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 592 |
| EAN | 9789985356456 |
| Ümbris | jah |
| Keel | eesti |
| Teema | arhitektuur, Eesti ajalugu, Eesti eile ja täna |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.