The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi eelkäijana tegutses 1921. a Tallinnas loodud Riigiarhiiv. Samal aastal asutati Tartus teinegi riiklik arhiivikeskus, nimelt Riigi Keskarhiiv. Riigiarhiivi ülesandeks oli riigiasutuste arhiividokumentide kogumine, nende korrastamine ja tähtajaline säilitamine ning nn ajaloolise väärtusega dokumentide üleandmine Riigi Keskarhiivi. Eelkõige koondati Riigiarhiivi kõrgemate riigivõimu- ja valitsusorganite dokumente. Vastavalt 1935. a arhiiviseadusele komplekteeriti ka sihtasutuse «Eesti Kultuurfilm» filme ning foto- ja fonodokumente. Pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. a moodustati senise Riigiarhiivi baasil ENSV Riigi Keskarhiiv ja Tartus asuvast endisest Riigi Keskarhiivist sai selle filiaal. 1944. a hävis osa Tallinnas Maneeži t asunud arhiivihoidlaid koos dokumentidega. Sõja-aastatel hävis või läks kaduma ka palju Tartu filiaali materjale. 1948. a reorganiseeriti ENSV Riigi Keskarhiiv Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riiklikuks Keskarhiiviks (ENSV ORKA), kelle ülesandeks oli komplekteerida ja alaliselt säilitada arhiividokumente alates Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist. Senine Tartu filiaal muudeti iseseisvaks ENSV Riiklikuks Ajaloo Keskarhiiviks (ENSV RAKA), kus hakati säilitama revolutsioonieelseid dokumente. Käesolev ENSV ORKA fondide lühiteatmik on mõeldud ametialaseks kasutamiseks arhiivitöötajatele ja arhiivi dokumente kasutavatele uurijatele. Teatmiku esimesse ossa on lülitatud nõukogude-eelse perioodi fondid. Olulisema osa neist moodustavad Eesti Vabariigi võimuorganite, riigi- ja omavalitsusasutuste ning sel perioodil tegutsenud eraasutuste, ettevõtete ja mitmesuguste organisatsioonide arhiivifondid. Siia on lülitatud ka 1918. a Saksa okupatsiooni perioodil ladestunud arhiivifondid, samuti fašistliku okupatsiooni perioodil endiste funktsioonidega taastatud asutuste arhiividokumendid.
Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi eelkäijana tegutses 1921. a Tallinnas loodud Riigiarhiiv. Samal aastal asutati Tartus teinegi riiklik arhiivikeskus, nimelt Riigi Keskarhiiv. Riigiarhiivi ülesandeks oli riigiasutuste arhiividokumentide kogumine, nende korrastamine ja tähtajaline säilitamine ning nn ajaloolise väärtusega dokumentide üleandmine Riigi Keskarhiivi. Eelkõige koondati Riigiarhiivi kõrgemate riigivõimu- ja valitsusorganite dokumente. Vastavalt 1935. a arhiiviseadusele komplekteeriti ka sihtasutuse «Eesti Kultuurfilm» filme ning foto- ja fonodokumente. Pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. a moodustati senise Riigiarhiivi baasil ENSV Riigi Keskarhiiv ja Tartus asuvast endisest Riigi Keskarhiivist sai selle filiaal. 1944. a hävis osa Tallinnas Maneeži t asunud arhiivihoidlaid koos dokumentidega. Sõja-aastatel hävis või läks kaduma ka palju Tartu filiaali materjale. 1948. a reorganiseeriti ENSV Riigi Keskarhiiv Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riiklikuks Keskarhiiviks (ENSV ORKA), kelle ülesandeks oli komplekteerida ja alaliselt säilitada arhiividokumente alates Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist. Senine Tartu filiaal muudeti iseseisvaks ENSV Riiklikuks Ajaloo Keskarhiiviks (ENSV RAKA), kus hakati säilitama revolutsioonieelseid dokumente. Käesolev ENSV ORKA fondide lühiteatmik on mõeldud ametialaseks kasutamiseks arhiivitöötajatele ja arhiivi dokumente kasutavatele uurijatele. Teatmiku esimesse ossa on lülitatud nõukogude-eelse perioodi fondid. Olulisema osa neist moodustavad Eesti Vabariigi võimuorganite, riigi- ja omavalitsusasutuste ning sel perioodil tegutsenud eraasutuste, ettevõtete ja mitmesuguste organisatsioonide arhiivifondid. Siia on lülitatud ka 1918. a Saksa okupatsiooni perioodil ladestunud arhiivifondid, samuti fašistliku okupatsiooni perioodil endiste funktsioonidega taastatud asutuste arhiividokumendid.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/eesti-nsv-oktoobrirevolutsiooni-ja-sotsialistliku-ülesehituse-riikliku-keskarhiivi-arhiivifondide-lühiteatmik158053Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi arhiivifondide lühiteatmik 1. osahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/e/e/eesti-nsv-oktoobrirevolutsiooni-ja-sotsialistliku-ulesehituse-riikliku-keskarhiivi-arhiivifondide-luhiteatmik.png00EUROutOfStock/ajalugu/Eesti ajalugu/Kõik teemad/ettevõtted, organisatsioonid, asutused1732127125Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi eelkäijana tegutses 1921. a Tallinnas loodud Riigiarhiiv. Samal aastal asutati Tartus teinegi riiklik arhiivikeskus, nimelt Riigi Keskarhiiv. Riigiarhiivi ülesandeks oli riigiasutuste arhiividokumentide kogumine, nende korrastamine ja tähtajaline säilitamine ning nn ajaloolise väärtusega dokumentide üleandmine Riigi Keskarhiivi. Eelkõige koondati Riigiarhiivi kõrgemate riigivõimu- ja valitsusorganite dokumente. Vastavalt 1935. a arhiiviseadusele komplekteeriti ka sihtasutuse «Eesti Kultuurfilm» filme ning foto- ja fonodokumente. <br />Pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. a moodustati senise Riigiarhiivi baasil ENSV Riigi Keskarhiiv ja Tartus asuvast endisest Riigi Keskarhiivist sai selle filiaal. 1944. a hävis osa Tallinnas Maneeži t asunud arhiivihoidlaid koos dokumentidega. Sõja-aastatel hävis või läks kaduma ka palju Tartu filiaali materjale. <br />1948. a reorganiseeriti ENSV Riigi Keskarhiiv Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riiklikuks Keskarhiiviks (ENSV ORKA), kelle ülesandeks oli komplekteerida ja alaliselt säilitada arhiividokumente alates Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist. Senine Tartu filiaal muudeti iseseisvaks ENSV Riiklikuks Ajaloo Keskarhiiviks (ENSV RAKA), kus hakati säilitama revolutsioonieelseid dokumente. <br />Käesolev ENSV ORKA fondide lühiteatmik on mõeldud ametialaseks kasutamiseks arhiivitöötajatele ja arhiivi dokumente kasutavatele uurijatele. Teatmiku esimesse ossa on lülitatud nõukogude-eelse perioodi fondid. Olulisema osa neist moodustavad Eesti Vabariigi võimuorganite, riigi- ja omavalitsusasutuste ning sel perioodil tegutsenud eraasutuste, ettevõtete ja mitmesuguste organisatsioonide arhiivifondid. Siia on lülitatud ka 1918. a Saksa okupatsiooni perioodil ladestunud arhiivifondid, samuti fašistliku okupatsiooni perioodil endiste funktsioonidega taastatud asutuste arhiividokumendid. Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi eelkäijana tegutses 1921. a Tallinnas loodud Riigiarhiiv. Samal aastal asutati Tartus teinegi riiklik arhiivikeskus, nimelt Riigi Keskarhiiv. Riigiarhiivi ülesandeks oli riigiasutuste arhiividokumentide kogumine, nende korrastamine ja tähtajaline säilitamine ning nn ajaloolise väärtusega dokumentide üleandmine Riigi Keskarhiivi. Eelkõige koondati Riigiarhiivi kõrgemate riigivõimu- ja valitsusorganite dokumente. Vastavalt 1935. a arhiiviseadusele komplekteeriti ka sihtasutuse «Eesti Kultuurfilm» filme ning foto- ja fonodokumente. <br />Pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. a moodustati senise Riigiarhiivi baasil ENSV Riigi Keskarhiiv ja Tartus asuvast endisest Riigi Keskarhiivist sai selle filiaal. 1944. a hävis osa Tallinnas Maneeži t asunud arhiivihoidlaid koos dokumentidega. Sõja-aastatel hävis või läks kaduma ka palju Tartu filiaali materjale. <br />1948. a reorganiseeriti ENSV Riigi Keskarhiiv Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riiklikuks Keskarhiiviks (ENSV ORKA), kelle ülesandeks oli komplekteerida ja alaliselt säilitada arhiividokumente alates Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist. Senine Tartu filiaal muudeti iseseisvaks ENSV Riiklikuks Ajaloo Keskarhiiviks (ENSV RAKA), kus hakati säilitama revolutsioonieelseid dokumente. <br />Käesolev ENSV ORKA fondide lühiteatmik on mõeldud ametialaseks kasutamiseks arhiivitöötajatele ja arhiivi dokumente kasutavatele uurijatele. Teatmiku esimesse ossa on lülitatud nõukogude-eelse perioodi fondid. Olulisema osa neist moodustavad Eesti Vabariigi võimuorganite, riigi- ja omavalitsusasutuste ning sel perioodil tegutsenud eraasutuste, ettevõtete ja mitmesuguste organisatsioonide arhiivifondid. Siia on lülitatud ka 1918. a Saksa okupatsiooni perioodil ladestunud arhiivifondid, samuti fašistliku okupatsiooni perioodil endiste funktsioonidega taastatud asutuste arhiividokumendid.
