Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 65. osa
Uurimusi ööst: Öö Eesti kultuuriloos. Maailma öö. Unekultuurist
236-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat 65. osa
Eesti Rahva Muuseum 2025
Käesolev kogumik käsitleb ööd kui omalaadset ja mitmetahulist uurimisobjekti. Öö on aegruum, mida vähe uuritud, kuid millel on sotsiokultuuriliselt oluline mõju ja tähendus. Aastaraamatu artiklid seovad interdistsiplinaarseid vaatenurki ja analüüsivad öökogemusi eri ajastutest ja kultuuridest.
Kogumik kutsub mõtlema ööst kui dünaamilisest nähtusest, avades selle eri kihistusi ning inspireerides edasisi arutelusid ja uurimusi.
Käsitledes ööaega läbi ajaloolise, kultuurilise ja kaasaegse globaalse konteksti, jaguneb aastaraamat kolmeks osaks.
Esimene osa – Öö Eesti kultuuriloos – küsib, missugune tähendus ja mõju oli ööajal Eesti inimestele minevikus ning kuidas mõjutasid öised tegevused ühiskondlikke hoiakuid. Keskendudes moderniseerumisprotsessile ja linnaelu arengule uuritakse, kuidas öö oli nii loovuse kui ka ohu allikaks ning kuidas kogeti pimedust ühiskondlike muutuste keerises.
Teine osa – Maailma öö – laiendab fookust geograafiliselt. Kuidas kujundavad öö ja pimedus argielu ja linnaruumi eri kultuuriruumides väljaspool lääne traditsioone?
Kolmas osa – Unekultuurist – uurib, kuivõrd mõjutab meie und kultuur, füsioloogia ja tehnoloogia. Kuigi und ümbritsevad kogemused ja traditsioonid on eri maailma paigus erinevad, on globaliseerunud maailmas oht, et uni muutub isiklikust ja intiimsest elu osast ühiskondlikult ja majanduslikult vormitud kogemuseks.
Sisukord:
Kogumik kutsub mõtlema ööst kui dünaamilisest nähtusest, avades selle eri kihistusi ning inspireerides edasisi arutelusid ja uurimusi.
Käsitledes ööaega läbi ajaloolise, kultuurilise ja kaasaegse globaalse konteksti, jaguneb aastaraamat kolmeks osaks.
Esimene osa – Öö Eesti kultuuriloos – küsib, missugune tähendus ja mõju oli ööajal Eesti inimestele minevikus ning kuidas mõjutasid öised tegevused ühiskondlikke hoiakuid. Keskendudes moderniseerumisprotsessile ja linnaelu arengule uuritakse, kuidas öö oli nii loovuse kui ka ohu allikaks ning kuidas kogeti pimedust ühiskondlike muutuste keerises.
Teine osa – Maailma öö – laiendab fookust geograafiliselt. Kuidas kujundavad öö ja pimedus argielu ja linnaruumi eri kultuuriruumides väljaspool lääne traditsioone?
Kolmas osa – Unekultuurist – uurib, kuivõrd mõjutab meie und kultuur, füsioloogia ja tehnoloogia. Kuigi und ümbritsevad kogemused ja traditsioonid on eri maailma paigus erinevad, on globaliseerunud maailmas oht, et uni muutub isiklikust ja intiimsest elu osast ühiskondlikult ja majanduslikult vormitud kogemuseks.
Sisukord:
- Karin Leivategija. Uurimusi ööst Öö Eesti kultuuriloos Karin Leivategija. Kuidas jutustada ööd? ERMi näituse «Kellele kuulub öö?» uurimis- ja kureerimisprotsessist Andreas Kalkun. Eliidi pilk pimedasse onni. Maarahvas ja isand ning vastastikused representatsioonid Riho Paramonov. Kes valitsesid öist linnaruumi moderniseerumisajal? Maailma öö Atepheh Amid. Mashhad, Iraan: ööpäevaringse linna ümbermõtestamine Terje Toomistu. Transsooline keha Indoneesia ööelus: waria’de seksitöö, nauding ja enesekinnituslik kogemus Eleonora Diamanti, Alexandrine Boudreault-Fournier. Öised aistingud. Ööfilmi tegemine Kuubal Guantanamos Unekultuurist Jacques Galinier, Aurore Monod, Becquelin, Guy Bordin, Laurent Fontaine, Francine Fourmaux, Juliette Roullet Ponce, Piero Salzarulo, Philippe Simonnot, Michèle Therrien, Iole Zilli. Ööantropoloogia. Valdkonnaülene sissevaade Tõnis Jürgens. Une panoptikum Resümeed inglise ja vene keeles
Alates
24,00 €
Ainult %1 järel
Käesolev kogumik käsitleb ööd kui omalaadset ja mitmetahulist uurimisobjekti. Öö on aegruum, mida vähe uuritud, kuid millel on sotsiokultuuriliselt oluline mõju ja tähendus. Aastaraamatu artiklid seovad interdistsiplinaarseid vaatenurki ja analüüsivad öökogemusi eri ajastutest ja kultuuridest.
Kogumik kutsub mõtlema ööst kui dünaamilisest nähtusest, avades selle eri kihistusi ning inspireerides edasisi arutelusid ja uurimusi.
Käsitledes ööaega läbi ajaloolise, kultuurilise ja kaasaegse globaalse konteksti, jaguneb aastaraamat kolmeks osaks.
Esimene osa – Öö Eesti kultuuriloos – küsib, missugune tähendus ja mõju oli ööajal Eesti inimestele minevikus ning kuidas mõjutasid öised tegevused ühiskondlikke hoiakuid. Keskendudes moderniseerumisprotsessile ja linnaelu arengule uuritakse, kuidas öö oli nii loovuse kui ka ohu allikaks ning kuidas kogeti pimedust ühiskondlike muutuste keerises.
Teine osa – Maailma öö – laiendab fookust geograafiliselt. Kuidas kujundavad öö ja pimedus argielu ja linnaruumi eri kultuuriruumides väljaspool lääne traditsioone?
Kolmas osa – Unekultuurist – uurib, kuivõrd mõjutab meie und kultuur, füsioloogia ja tehnoloogia. Kuigi und ümbritsevad kogemused ja traditsioonid on eri maailma paigus erinevad, on globaliseerunud maailmas oht, et uni muutub isiklikust ja intiimsest elu osast ühiskondlikult ja majanduslikult vormitud kogemuseks.
Sisukord:
Kogumik kutsub mõtlema ööst kui dünaamilisest nähtusest, avades selle eri kihistusi ning inspireerides edasisi arutelusid ja uurimusi.
Käsitledes ööaega läbi ajaloolise, kultuurilise ja kaasaegse globaalse konteksti, jaguneb aastaraamat kolmeks osaks.
Esimene osa – Öö Eesti kultuuriloos – küsib, missugune tähendus ja mõju oli ööajal Eesti inimestele minevikus ning kuidas mõjutasid öised tegevused ühiskondlikke hoiakuid. Keskendudes moderniseerumisprotsessile ja linnaelu arengule uuritakse, kuidas öö oli nii loovuse kui ka ohu allikaks ning kuidas kogeti pimedust ühiskondlike muutuste keerises.
Teine osa – Maailma öö – laiendab fookust geograafiliselt. Kuidas kujundavad öö ja pimedus argielu ja linnaruumi eri kultuuriruumides väljaspool lääne traditsioone?
Kolmas osa – Unekultuurist – uurib, kuivõrd mõjutab meie und kultuur, füsioloogia ja tehnoloogia. Kuigi und ümbritsevad kogemused ja traditsioonid on eri maailma paigus erinevad, on globaliseerunud maailmas oht, et uni muutub isiklikust ja intiimsest elu osast ühiskondlikult ja majanduslikult vormitud kogemuseks.
Sisukord:
- Karin Leivategija. Uurimusi ööst Öö Eesti kultuuriloos Karin Leivategija. Kuidas jutustada ööd? ERMi näituse «Kellele kuulub öö?» uurimis- ja kureerimisprotsessist Andreas Kalkun. Eliidi pilk pimedasse onni. Maarahvas ja isand ning vastastikused representatsioonid Riho Paramonov. Kes valitsesid öist linnaruumi moderniseerumisajal? Maailma öö Atepheh Amid. Mashhad, Iraan: ööpäevaringse linna ümbermõtestamine Terje Toomistu. Transsooline keha Indoneesia ööelus: waria’de seksitöö, nauding ja enesekinnituslik kogemus Eleonora Diamanti, Alexandrine Boudreault-Fournier. Öised aistingud. Ööfilmi tegemine Kuubal Guantanamos Unekultuurist Jacques Galinier, Aurore Monod, Becquelin, Guy Bordin, Laurent Fontaine, Francine Fourmaux, Juliette Roullet Ponce, Piero Salzarulo, Philippe Simonnot, Michèle Therrien, Iole Zilli. Ööantropoloogia. Valdkonnaülene sissevaade Tõnis Jürgens. Une panoptikum Resümeed inglise ja vene keeles
| Tootekood | R0296682 |
|---|---|
| Aasta | 2025 |
| Osa | 65 |
| Kirjastus | Eesti Rahva Muuseum |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 236 |
| EAN | 9789916718209 |
| Keel | eesti |
| Teema | antropoloogia |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.