The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Esimene Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat anti välja 100 aastat tagasi ehk aastal 1925. Kuldsete kaantega juubelikogumik «Uusi vaateid distsipliiniajaloole» on pühendatud Eesti etnoloogia ja folkloristika ajaloole.
Eesti etnoloogial (etnograafial) ja folkloristikal kui rahvusteadustel on olnud väga oluline roll eestlaste enesetunnetuse kujunemises, Eesti ühiskonna ülesehitamisel ja rahvusliku identiteedi alalhoidmisel. See roll nõuab põhjalikku analüüsi ja lahtimõtestamist.
Kogumiku esimene ja mahukam osa sisaldab seitset biograafilist artiklit Eesti etnoloogiast. Üksikud kõige väljapaistvamad isikud välja arvatud, pole olulisemate nõukogude perioodi etnograafide kohta seni põhjalikumaid artikleid kirjutatud. Aastaraamat on asunud seda lünka täitma: käsitlemist leiavad Ferdinand Linnuse, Eerik Laiu, Ivar Paulsoni, Harri Moora, Jüri Linnuse, Aino Voolmaa ja Gea Troska elu ja tegemised.
Kogumiku teise osa kolm artiklit on pühendatud Eesti folkloristikale. Uuritakse Eesti Rahvaluule Arhiivi käekäiku esimestel nõukogude kümnenditel, pikki vaidlusi regilaulude tüpoloogia üle, mis pärssisid nende publitseerimist nõukogude perioodil ning erinevate ideoloogiate rolli folkloristikas ja selle historiograafias.
Esimene Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat anti välja 100 aastat tagasi ehk aastal 1925. Kuldsete kaantega juubelikogumik «Uusi vaateid distsipliiniajaloole» on pühendatud Eesti etnoloogia ja folkloristika ajaloole.
Eesti etnoloogial (etnograafial) ja folkloristikal kui rahvusteadustel on olnud väga oluline roll eestlaste enesetunnetuse kujunemises, Eesti ühiskonna ülesehitamisel ja rahvusliku identiteedi alalhoidmisel. See roll nõuab põhjalikku analüüsi ja lahtimõtestamist.
Kogumiku esimene ja mahukam osa sisaldab seitset biograafilist artiklit Eesti etnoloogiast. Üksikud kõige väljapaistvamad isikud välja arvatud, pole olulisemate nõukogude perioodi etnograafide kohta seni põhjalikumaid artikleid kirjutatud. Aastaraamat on asunud seda lünka täitma: käsitlemist leiavad Ferdinand Linnuse, Eerik Laiu, Ivar Paulsoni, Harri Moora, Jüri Linnuse, Aino Voolmaa ja Gea Troska elu ja tegemised.
Kogumiku teise osa kolm artiklit on pühendatud Eesti folkloristikale. Uuritakse Eesti Rahvaluule Arhiivi käekäiku esimestel nõukogude kümnenditel, pikki vaidlusi regilaulude tüpoloogia üle, mis pärssisid nende publitseerimist nõukogude perioodil ning erinevate ideoloogiate rolli folkloristikas ja selle historiograafias.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/eesti-rahva-muuseumi-aastaraamat_2025_r0297168700950Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 66. osahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/e/e/eesti-rahva-muuseumi-aastaraamat_2025_r0297168.jpg2525EURInStock/Kõik teemad/humaniora, socialia/antropoloogia/Kõik teemad/humaniora, socialia/folkloristika92941212585Esimene Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat anti välja 100 aastat tagasi ehk aastal 1925. Kuldsete kaantega juubelikogumik «Uusi vaateid distsipliiniajaloole» on pühendatud Eesti etnoloogia ja folkloristika ajaloole.<br /><br />Eesti etnoloogial (etnograafial) ja folkloristikal kui rahvusteadustel on olnud väga oluline roll eestlaste enesetunnetuse kujunemises, Eesti ühiskonna ülesehitamisel ja rahvusliku identiteedi alalhoidmisel. See roll nõuab põhjalikku analüüsi ja lahtimõtestamist. <br /><br />Kogumiku esimene ja mahukam osa sisaldab seitset biograafilist artiklit Eesti etnoloogiast. Üksikud kõige väljapaistvamad isikud välja arvatud, pole olulisemate nõukogude perioodi etnograafide kohta seni põhjalikumaid artikleid kirjutatud. Aastaraamat on asunud seda lünka täitma: käsitlemist leiavad Ferdinand Linnuse, Eerik Laiu, Ivar Paulsoni, Harri Moora, Jüri Linnuse, Aino Voolmaa ja Gea Troska elu ja tegemised.<br /><br />Kogumiku teise osa kolm artiklit on pühendatud Eesti folkloristikale. Uuritakse Eesti Rahvaluule Arhiivi käekäiku esimestel nõukogude kümnenditel, pikki vaidlusi regilaulude tüpoloogia üle, mis pärssisid nende publitseerimist nõukogude perioodil ning erinevate ideoloogiate rolli folkloristikas ja selle historiograafias. <br /><br />Resümeed inglise ja vene keeles Esimene Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat anti välja 100 aastat tagasi ehk aastal 1925. Kuldsete kaantega juubelikogumik «Uusi vaateid distsipliiniajaloole» on pühendatud Eesti etnoloogia ja folkloristika ajaloole.<br /><br />Eesti etnoloogial (etnograafial) ja folkloristikal kui rahvusteadustel on olnud väga oluline roll eestlaste enesetunnetuse kujunemises, Eesti ühiskonna ülesehitamisel ja rahvusliku identiteedi alalhoidmisel. See roll nõuab põhjalikku analüüsi ja lahtimõtestamist. <br /><br />Kogumiku esimene ja mahukam osa sisaldab seitset biograafilist artiklit Eesti etnoloogiast. Üksikud kõige väljapaistvamad isikud välja arvatud, pole olulisemate nõukogude perioodi etnograafide kohta seni põhjalikumaid artikleid kirjutatud. Aastaraamat on asunud seda lünka täitma: käsitlemist leiavad Ferdinand Linnuse, Eerik Laiu, Ivar Paulsoni, Harri Moora, Jüri Linnuse, Aino Voolmaa ja Gea Troska elu ja tegemised.<br /><br />Kogumiku teise osa kolm artiklit on pühendatud Eesti folkloristikale. Uuritakse Eesti Rahvaluule Arhiivi käekäiku esimestel nõukogude kümnenditel, pikki vaidlusi regilaulude tüpoloogia üle, mis pärssisid nende publitseerimist nõukogude perioodil ning erinevate ideoloogiate rolli folkloristikas ja selle historiograafias. <br /><br />Resümeed inglise ja vene keeles