The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830. Fremdsprachige Bücher Estlands und Estonica 1494–1830 1. osa
Kronoloogiline nimestik 1494–1710. Chronologisches Verzeichnis 1494–1710
760-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat (eesti ja saksa keeles) sarjast Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora 1. osa
Bibliograafia on üks võimalusi, kuidas teha kättesaadavaks ja säilitada kultuurimälu. Tänapäeval asendavad trükitud bibliograafiaid enamasti arvutipõhised andmebaasid ja elektronkataloogid, kuid kaasaegsete abivahenditega on varasemate sajandite trükiseid tihtipeale keeruline otsida ja leida, sest keel ja kirjaviis on sajandite vältel teisenenud.
Väljaanne «Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830» on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Muukeelset kasutajat abistavad tõlked saksa keelde. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uurijatele ning huvilistele.
Bibliograafia esimene köide koondab kuni aastani 1710 ilmunud võõrkeelseid trükiseid, hõlmates esimesi teadaolevaid Eestiga seotud autorite kirjatöid, Euroopa ülikoolidesse jõudnud liivimaalaste väljaandeid ning Liivi sõja ja selle jätkusõdade kirjeldusi. 1630. aastatel asutati Eesti oma trükikojad Tartus, Tallinnas ja Narvas, kuid siinsete autorite teoseid ilmus ka mujal. Põhjasõja algusaastaid iseloomustab riigivõimu korralduste suur osakaal trükitoodangus, samas kui muu sisuga töid ilmus üha vähem. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1710. aasta tähistab Eesti- ja Liivimaa üleminekut Vene tsaarivõimu alla.
Bibliograafia on üks võimalusi, kuidas teha kättesaadavaks ja säilitada kultuurimälu. Tänapäeval asendavad trükitud bibliograafiaid enamasti arvutipõhised andmebaasid ja elektronkataloogid, kuid kaasaegsete abivahenditega on varasemate sajandite trükiseid tihtipeale keeruline otsida ja leida, sest keel ja kirjaviis on sajandite vältel teisenenud.
Väljaanne «Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830» on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Muukeelset kasutajat abistavad tõlked saksa keelde. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uurijatele ning huvilistele.
Bibliograafia esimene köide koondab kuni aastani 1710 ilmunud võõrkeelseid trükiseid, hõlmates esimesi teadaolevaid Eestiga seotud autorite kirjatöid, Euroopa ülikoolidesse jõudnud liivimaalaste väljaandeid ning Liivi sõja ja selle jätkusõdade kirjeldusi. 1630. aastatel asutati Eesti oma trükikojad Tartus, Tallinnas ja Narvas, kuid siinsete autorite teoseid ilmus ka mujal. Põhjasõja algusaastaid iseloomustab riigivõimu korralduste suur osakaal trükitoodangus, samas kui muu sisuga töid ilmus üha vähem. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1710. aasta tähistab Eesti- ja Liivimaa üleminekut Vene tsaarivõimu alla.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/eesti-võõrkeelne-raamat-ja-estonica-1494-1830-fremdsprachige-bücher-estlands-und-estonica-1494-1830695114Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830. Fremdsprachige Bücher Estlands und Estonica 1494–1830 1. osahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/e/e/eesti-voorkeelne-raamat-ja-estonica-1494-1830-fremdsprachige-bucher-estlands-und-estonica-1494-1830.jpg2626EURInStock/ajalugu/Eesti ajalugu/Kõik teemad/teatmekirjandus/humaniora, socialia/Kõik teemad/humaniora, socialia17798512712514Bibliograafia on üks võimalusi, kuidas teha kättesaadavaks ja säilitada kultuurimälu. Tänapäeval asendavad trükitud bibliograafiaid enamasti arvutipõhised andmebaasid ja elektronkataloogid, kuid kaasaegsete abivahenditega on varasemate sajandite trükiseid tihtipeale keeruline otsida ja leida, sest keel ja kirjaviis on sajandite vältel teisenenud. <br /><br />Väljaanne «Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830» on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Muukeelset kasutajat abistavad tõlked saksa keelde. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uurijatele ning huvilistele. <br /><br />Bibliograafia <b>esimene köide</b> koondab kuni aastani 1710 ilmunud võõrkeelseid trükiseid, hõlmates esimesi teadaolevaid Eestiga seotud autorite kirjatöid, Euroopa ülikoolidesse jõudnud liivimaalaste väljaandeid ning Liivi sõja ja selle jätkusõdade kirjeldusi. 1630. aastatel asutati Eesti oma trükikojad Tartus, Tallinnas ja Narvas, kuid siinsete autorite teoseid ilmus ka mujal. Põhjasõja algusaastaid iseloomustab riigivõimu korralduste suur osakaal trükitoodangus, samas kui muu sisuga töid ilmus üha vähem. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1710. aasta tähistab Eesti- ja Liivimaa üleminekut Vene tsaarivõimu alla. Bibliograafia on üks võimalusi, kuidas teha kättesaadavaks ja säilitada kultuurimälu. Tänapäeval asendavad trükitud bibliograafiaid enamasti arvutipõhised andmebaasid ja elektronkataloogid, kuid kaasaegsete abivahenditega on varasemate sajandite trükiseid tihtipeale keeruline otsida ja leida, sest keel ja kirjaviis on sajandite vältel teisenenud. <br /><br />Väljaanne «Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830» on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Muukeelset kasutajat abistavad tõlked saksa keelde. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uurijatele ning huvilistele. <br /><br />Bibliograafia <b>esimene köide</b> koondab kuni aastani 1710 ilmunud võõrkeelseid trükiseid, hõlmates esimesi teadaolevaid Eestiga seotud autorite kirjatöid, Euroopa ülikoolidesse jõudnud liivimaalaste väljaandeid ning Liivi sõja ja selle jätkusõdade kirjeldusi. 1630. aastatel asutati Eesti oma trükikojad Tartus, Tallinnas ja Narvas, kuid siinsete autorite teoseid ilmus ka mujal. Põhjasõja algusaastaid iseloomustab riigivõimu korralduste suur osakaal trükitoodangus, samas kui muu sisuga töid ilmus üha vähem. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1710. aasta tähistab Eesti- ja Liivimaa üleminekut Vene tsaarivõimu alla.
