The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Juuniküüditamise käigus 1941. aastal viidi Venemaale sundasumisele ja vangilaagritesse umbes 10 000 Eesti elanikku. Väljasaadetute seas oli ka Haapsalust pärit Alverite perekond, kelle «süü» seisnes perepea Hans Alveri pühendumises Eesti Vabariigi teenimisele – ta oli olnud Haapsalu linnapea, tegutsenud oma erialal arstina, olnud Vabadussõjas ning kuulunud Kaitseliitu ning mitmesse muusse organisatsiooni, mille kaudu ta edendas kodulinna ja kogu Eesti elu. Hans Alver arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, kus ta 1942. aastal hukati. Tema abikaasa ja kaks last viidi Kirovi oblastisse sundasumisele.
Linnapea poja, Hans Alver juuniori päevik, mida täiendavad tema enda joonistused ja perefotod, on harukordne ajaloodokument. Selliseid päevikulisi ülestähendusi on säilinud vaid üksikuid. Päevik kajastab 1941. aasta küüditamist, Eestist väljasaadetute rasket argipäeva keset Venemaa viletsust, perekonda tabanud vapustusi ja kannatusi, aga ka helgemaid hetki ja sündmusi, mis leidsid aset Kirovi oblastis, Lääne-Siberis Kurganis ja Põhja-Kasahstanis.
Juuniküüditamise käigus 1941. aastal viidi Venemaale sundasumisele ja vangilaagritesse umbes 10 000 Eesti elanikku. Väljasaadetute seas oli ka Haapsalust pärit Alverite perekond, kelle «süü» seisnes perepea Hans Alveri pühendumises Eesti Vabariigi teenimisele – ta oli olnud Haapsalu linnapea, tegutsenud oma erialal arstina, olnud Vabadussõjas ning kuulunud Kaitseliitu ning mitmesse muusse organisatsiooni, mille kaudu ta edendas kodulinna ja kogu Eesti elu. Hans Alver arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, kus ta 1942. aastal hukati. Tema abikaasa ja kaks last viidi Kirovi oblastisse sundasumisele.
Linnapea poja, Hans Alver juuniori päevik, mida täiendavad tema enda joonistused ja perefotod, on harukordne ajaloodokument. Selliseid päevikulisi ülestähendusi on säilinud vaid üksikuid. Päevik kajastab 1941. aasta küüditamist, Eestist väljasaadetute rasket argipäeva keset Venemaa viletsust, perekonda tabanud vapustusi ja kannatusi, aga ka helgemaid hetki ja sündmusi, mis leidsid aset Kirovi oblastis, Lääne-Siberis Kurganis ja Põhja-Kasahstanis.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/elame-veel_2025705958Elame veel!https://raamatukoi.ee/media/catalog/product/e/l/elame-veel_2025.jpg2424EURInStock/elulood ja mälestused/eesti351234Juuniküüditamise käigus 1941. aastal viidi Venemaale sundasumisele ja vangilaagritesse umbes 10 000 Eesti elanikku. Väljasaadetute seas oli ka Haapsalust pärit Alverite perekond, kelle «süü» seisnes perepea Hans Alveri pühendumises Eesti Vabariigi teenimisele – ta oli olnud Haapsalu linnapea, tegutsenud oma erialal arstina, olnud Vabadussõjas ning kuulunud Kaitseliitu ning mitmesse muusse organisatsiooni, mille kaudu ta edendas kodulinna ja kogu Eesti elu. Hans Alver arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, kus ta 1942. aastal hukati. Tema abikaasa ja kaks last viidi Kirovi oblastisse sundasumisele.<br /><br />Linnapea poja, <b>Hans Alver juuniori</b> päevik, mida täiendavad tema enda joonistused ja perefotod, on harukordne ajaloodokument. Selliseid päevikulisi ülestähendusi on säilinud vaid üksikuid. Päevik kajastab 1941. aasta küüditamist, Eestist väljasaadetute rasket argipäeva keset Venemaa viletsust, perekonda tabanud vapustusi ja kannatusi, aga ka helgemaid hetki ja sündmusi, mis leidsid aset Kirovi oblastis, Lääne-Siberis Kurganis ja Põhja-Kasahstanis. Juuniküüditamise käigus 1941. aastal viidi Venemaale sundasumisele ja vangilaagritesse umbes 10 000 Eesti elanikku. Väljasaadetute seas oli ka Haapsalust pärit Alverite perekond, kelle «süü» seisnes perepea Hans Alveri pühendumises Eesti Vabariigi teenimisele – ta oli olnud Haapsalu linnapea, tegutsenud oma erialal arstina, olnud Vabadussõjas ning kuulunud Kaitseliitu ning mitmesse muusse organisatsiooni, mille kaudu ta edendas kodulinna ja kogu Eesti elu. Hans Alver arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, kus ta 1942. aastal hukati. Tema abikaasa ja kaks last viidi Kirovi oblastisse sundasumisele.<br /><br />Linnapea poja, <b>Hans Alver juuniori</b> päevik, mida täiendavad tema enda joonistused ja perefotod, on harukordne ajaloodokument. Selliseid päevikulisi ülestähendusi on säilinud vaid üksikuid. Päevik kajastab 1941. aasta küüditamist, Eestist väljasaadetute rasket argipäeva keset Venemaa viletsust, perekonda tabanud vapustusi ja kannatusi, aga ka helgemaid hetki ja sündmusi, mis leidsid aset Kirovi oblastis, Lääne-Siberis Kurganis ja Põhja-Kasahstanis.
