The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Eugen Habermann (1884–1944) ja Herbert Johanson (1884–1964) on Eesti 20. sajandi arhitektuuri klassikud, kellele pole võrdseid esindusobjektide hulga ega projekteerimise mahu poolest. Habermann oli Tallinna planeerimisarhitekt ja Siseministeeriumi Ehituspeavalitsuse juhataja (sisuliselt riigiarhitekt), Johanson juhtis Tallinna projekteerimisbürood, olles seega linna peaarhitekt. Mõlemad olid ka Eesti Arhitektide Ühingu esimehed ning kujundasid nii arhitekti positsiooni ja kuvandit Eesti ühiskonnas.
Habermanni ja Johansoni tuntud ehitiste ehk Riigikogu hoone, Oma Kolde elamugrupi, Urla maja, Lenderi koolimaja, Prantsuse lütseumi, Westholmi gümnaasiumi, Tallinna elektrijaama, Rauaniidi vabriku, tuletõrjehoone jt. kõrval esitletakse raamatus ka nende vähem tuntud elamuarhitektuuri ja tüüpprojekte. Tipparhitektide loomingu nimekiri sisaldab 650 ehitist ja projekti – see on mõjuv osa meie 1920.–1930. aastate arhitektuurist.
Kultuurihuvilisele lugejale suunatud esinduslik arhitektuuriraamat täidab tühimiku Eesti arhitektuurimonograafiate reas ning suurendab loodetavasti huvi Eesti uuema arhitektuuriajaloo ja arhitekti eriala vastu.
Eugen Habermann (1884–1944) ja Herbert Johanson (1884–1964) on Eesti 20. sajandi arhitektuuri klassikud, kellele pole võrdseid esindusobjektide hulga ega projekteerimise mahu poolest. Habermann oli Tallinna planeerimisarhitekt ja Siseministeeriumi Ehituspeavalitsuse juhataja (sisuliselt riigiarhitekt), Johanson juhtis Tallinna projekteerimisbürood, olles seega linna peaarhitekt. Mõlemad olid ka Eesti Arhitektide Ühingu esimehed ning kujundasid nii arhitekti positsiooni ja kuvandit Eesti ühiskonnas.
Habermanni ja Johansoni tuntud ehitiste ehk Riigikogu hoone, Oma Kolde elamugrupi, Urla maja, Lenderi koolimaja, Prantsuse lütseumi, Westholmi gümnaasiumi, Tallinna elektrijaama, Rauaniidi vabriku, tuletõrjehoone jt. kõrval esitletakse raamatus ka nende vähem tuntud elamuarhitektuuri ja tüüpprojekte. Tipparhitektide loomingu nimekiri sisaldab 650 ehitist ja projekti – see on mõjuv osa meie 1920.–1930. aastate arhitektuurist.
Kultuurihuvilisele lugejale suunatud esinduslik arhitektuuriraamat täidab tühimiku Eesti arhitektuurimonograafiate reas ning suurendab loodetavasti huvi Eesti uuema arhitektuuriajaloo ja arhitekti eriala vastu.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/eugen-habermann-ja-herbert-johanson726935Eugen Habermann ja Herbert Johansonhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/e/u/eugen-habermann-ja-herbert-johanson.jpg4848EURInStock/Kõik teemad/kunst/arhitektuur22121258<b>Eugen Habermann</b> (1884–1944) ja <b>Herbert Johanson</b> (1884–1964) on Eesti 20. sajandi arhitektuuri klassikud, kellele pole võrdseid esindusobjektide hulga ega projekteerimise mahu poolest. Habermann oli Tallinna planeerimisarhitekt ja Siseministeeriumi Ehituspeavalitsuse juhataja (sisuliselt riigiarhitekt), Johanson juhtis Tallinna projekteerimisbürood, olles seega linna peaarhitekt. Mõlemad olid ka Eesti Arhitektide Ühingu esimehed ning kujundasid nii arhitekti positsiooni ja kuvandit Eesti ühiskonnas.<br /><br />Habermanni ja Johansoni tuntud ehitiste ehk Riigikogu hoone, Oma Kolde elamugrupi, Urla maja, Lenderi koolimaja, Prantsuse lütseumi, Westholmi gümnaasiumi, Tallinna elektrijaama, Rauaniidi vabriku, tuletõrjehoone jt. kõrval esitletakse raamatus ka nende vähem tuntud elamuarhitektuuri ja tüüpprojekte. Tipparhitektide loomingu nimekiri sisaldab 650 ehitist ja projekti – see on mõjuv osa meie 1920.–1930. aastate arhitektuurist.<br /><br />Kultuurihuvilisele lugejale suunatud esinduslik arhitektuuriraamat täidab tühimiku Eesti arhitektuurimonograafiate reas ning suurendab loodetavasti huvi Eesti uuema arhitektuuriajaloo ja arhitekti eriala vastu. <b>Eugen Habermann</b> (1884–1944) ja <b>Herbert Johanson</b> (1884–1964) on Eesti 20. sajandi arhitektuuri klassikud, kellele pole võrdseid esindusobjektide hulga ega projekteerimise mahu poolest. Habermann oli Tallinna planeerimisarhitekt ja Siseministeeriumi Ehituspeavalitsuse juhataja (sisuliselt riigiarhitekt), Johanson juhtis Tallinna projekteerimisbürood, olles seega linna peaarhitekt. Mõlemad olid ka Eesti Arhitektide Ühingu esimehed ning kujundasid nii arhitekti positsiooni ja kuvandit Eesti ühiskonnas.<br /><br />Habermanni ja Johansoni tuntud ehitiste ehk Riigikogu hoone, Oma Kolde elamugrupi, Urla maja, Lenderi koolimaja, Prantsuse lütseumi, Westholmi gümnaasiumi, Tallinna elektrijaama, Rauaniidi vabriku, tuletõrjehoone jt. kõrval esitletakse raamatus ka nende vähem tuntud elamuarhitektuuri ja tüüpprojekte. Tipparhitektide loomingu nimekiri sisaldab 650 ehitist ja projekti – see on mõjuv osa meie 1920.–1930. aastate arhitektuurist.<br /><br />Kultuurihuvilisele lugejale suunatud esinduslik arhitektuuriraamat täidab tühimiku Eesti arhitektuurimonograafiate reas ning suurendab loodetavasti huvi Eesti uuema arhitektuuriajaloo ja arhitekti eriala vastu.
