The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Euro kasutuselevõtuga 1. jaanuarist 1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis on astutud suur samm edasi Euroopa majanduslikus ja poliitilises integratsioonis. Mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei ühinenud kohe eurotsooniga. Rahaliitu astunud ning ühisrahale üle läinud liikmesriik ei saa enam sealt välja astuda. Enne kui Eesti selle otsuse teeb, on tarvis väga põhjalikult kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente. Käesolev kogumik on selleks sobiv abivahend.
Kogumiku esimene jagu annab põhjaliku ülevaate Euroopa majandus- ja rahaliidu kujunemisest ja toimimisest. Kogumiku teine jagu analüüsib eurole ülemineku protsesse meie lähinaabritel Soomes ja Rootsis. Sellest võib saada ka konkreetsema ettekujutuse, mida tuleks Eestis teha, et inimesed, ettevõtted ja rahandus oleks euro vastuvõtuks piisavalt valmis. Selgub, et väga tähtis on kujundada elanikkonna arvamust ja et euro tungib Eestisse isegi siis, kui ametlikult rahaliiduga ei ühineta. Kolmandas osas püüavad kogumiku autorid analüüsida ja ennustada, millised on Eesti riskid ja arengud nii finantssektoris kui ka reaalmajanduses, kui euroga liitutakse. Oodatava kasu kõrval hoiatab kogumik meid ka ühisrahale üleminekuga kaasnevate riskide eest. Tuleb ju loobuda meie valuutakomiteel põhinevast rahapoliitikast hinnastabiilsust taotleva rahapoliitika kasuks. See võib hakata pidurdama Eestis palkade kasvu ja hindade lähenemist Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Mart Sõrg, TÜ professor
Euro kasutuselevõtuga 1. jaanuarist 1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis on astutud suur samm edasi Euroopa majanduslikus ja poliitilises integratsioonis. Mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei ühinenud kohe eurotsooniga. Rahaliitu astunud ning ühisrahale üle läinud liikmesriik ei saa enam sealt välja astuda. Enne kui Eesti selle otsuse teeb, on tarvis väga põhjalikult kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente. Käesolev kogumik on selleks sobiv abivahend.
Kogumiku esimene jagu annab põhjaliku ülevaate Euroopa majandus- ja rahaliidu kujunemisest ja toimimisest. Kogumiku teine jagu analüüsib eurole ülemineku protsesse meie lähinaabritel Soomes ja Rootsis. Sellest võib saada ka konkreetsema ettekujutuse, mida tuleks Eestis teha, et inimesed, ettevõtted ja rahandus oleks euro vastuvõtuks piisavalt valmis. Selgub, et väga tähtis on kujundada elanikkonna arvamust ja et euro tungib Eestisse isegi siis, kui ametlikult rahaliiduga ei ühineta. Kolmandas osas püüavad kogumiku autorid analüüsida ja ennustada, millised on Eesti riskid ja arengud nii finantssektoris kui ka reaalmajanduses, kui euroga liitutakse. Oodatava kasu kõrval hoiatab kogumik meid ka ühisrahale üleminekuga kaasnevate riskide eest. Tuleb ju loobuda meie valuutakomiteel põhinevast rahapoliitikast hinnastabiilsust taotleva rahapoliitika kasuks. See võib hakata pidurdama Eestis palkade kasvu ja hindade lähenemist Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Mart Sõrg, TÜ professor
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/euro-ja-eesti133488Euro ja Eestihttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/e/u/euro-ja-eesti.jpg00EUROutOfStock/Kõik teemad/majandus, äri/Kõik teemad/ettevõtted, organisatsioonid, asutused303212125Euro kasutuselevõtuga 1. jaanuarist 1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis on astutud suur samm edasi Euroopa majanduslikus ja poliitilises integratsioonis. <br />Mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei ühinenud kohe eurotsooniga. Rahaliitu astunud ning ühisrahale üle läinud liikmesriik ei saa enam sealt välja astuda. Enne kui Eesti selle otsuse teeb, on tarvis väga põhjalikult kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente. Käesolev kogumik on selleks sobiv abivahend. <br /> <br />Kogumiku esimene jagu annab põhjaliku ülevaate Euroopa majandus- ja rahaliidu kujunemisest ja toimimisest. <br />Kogumiku teine jagu analüüsib eurole ülemineku protsesse meie lähinaabritel Soomes ja Rootsis. Sellest võib saada ka konkreetsema ettekujutuse, mida tuleks Eestis teha, et inimesed, ettevõtted ja rahandus oleks euro vastuvõtuks piisavalt valmis. Selgub, et väga tähtis on kujundada elanikkonna arvamust ja et euro tungib Eestisse isegi siis, kui ametlikult rahaliiduga ei ühineta. <br />Kolmandas osas püüavad kogumiku autorid analüüsida ja ennustada, millised on Eesti riskid ja arengud nii finantssektoris kui ka reaalmajanduses, kui euroga liitutakse. Oodatava kasu kõrval hoiatab kogumik meid ka ühisrahale üleminekuga kaasnevate riskide eest. Tuleb ju loobuda meie valuutakomiteel põhinevast rahapoliitikast hinnastabiilsust taotleva rahapoliitika kasuks. See võib hakata pidurdama Eestis palkade kasvu ja hindade lähenemist Euroopa Liidu keskmisele tasemele. <br />Mart Sõrg, <br /> TÜ professor Euro kasutuselevõtuga 1. jaanuarist 1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis on astutud suur samm edasi Euroopa majanduslikus ja poliitilises integratsioonis. <br />Mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei ühinenud kohe eurotsooniga. Rahaliitu astunud ning ühisrahale üle läinud liikmesriik ei saa enam sealt välja astuda. Enne kui Eesti selle otsuse teeb, on tarvis väga põhjalikult kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente. Käesolev kogumik on selleks sobiv abivahend. <br /> <br />Kogumiku esimene jagu annab põhjaliku ülevaate Euroopa majandus- ja rahaliidu kujunemisest ja toimimisest. <br />Kogumiku teine jagu analüüsib eurole ülemineku protsesse meie lähinaabritel Soomes ja Rootsis. Sellest võib saada ka konkreetsema ettekujutuse, mida tuleks Eestis teha, et inimesed, ettevõtted ja rahandus oleks euro vastuvõtuks piisavalt valmis. Selgub, et väga tähtis on kujundada elanikkonna arvamust ja et euro tungib Eestisse isegi siis, kui ametlikult rahaliiduga ei ühineta. <br />Kolmandas osas püüavad kogumiku autorid analüüsida ja ennustada, millised on Eesti riskid ja arengud nii finantssektoris kui ka reaalmajanduses, kui euroga liitutakse. Oodatava kasu kõrval hoiatab kogumik meid ka ühisrahale üleminekuga kaasnevate riskide eest. Tuleb ju loobuda meie valuutakomiteel põhinevast rahapoliitikast hinnastabiilsust taotleva rahapoliitika kasuks. See võib hakata pidurdama Eestis palkade kasvu ja hindade lähenemist Euroopa Liidu keskmisele tasemele. <br />Mart Sõrg, <br /> TÜ professor