20. sajandi ühe tippfüüsiku, 1932. a. Nobeli füüsikapreemia laureaadi Werner Heisenbergi (1901–1976) raamatu «Füüsika ja filosoofia» aluseks on Giffordi loengud, mida Heisenberg pidas 1955/56. a. talvesemestril Šotimaal St. Andrewsi ülikoolis. Giffordi loengud loomulikust teoloogiast (ingl. natural theology) toimuvad alates 1888. a. igal aastal ühes neljast Šoti ülikoolist, sest nii sätestas oma testamendis Šoti advokaat ja kohtunik Adam Lord Gifford (1820–1887). Loengute juhtmõtteks on «vabalt arutada inimese arusaama jumalast või lõpmatusest, nende mõistete päritolu, loomust ja tõesust ning seda, kas tal üldse saavad olla sellised mõisted, kas jumalal on mingeid piiranguid ja kui on, siis millised jne.»
Heisenberg siiski ei hakanud kõnelema niisugustest väga üldistest küsimustest, vaid piirdus pigem füüsikavallaga, mis oli ju tema eriala. Sellest väljaspool põhinevad tema arutlused suuremalt jaolt isiklikul kogemusel ja kannavad isiklike veendumuste pitserit.
20. sajandi ühe tippfüüsiku, 1932. a. Nobeli füüsikapreemia laureaadi Werner Heisenbergi (1901–1976) raamatu «Füüsika ja filosoofia» aluseks on Giffordi loengud, mida Heisenberg pidas 1955/56. a. talvesemestril Šotimaal St. Andrewsi ülikoolis. Giffordi loengud loomulikust teoloogiast (ingl. natural theology) toimuvad alates 1888. a. igal aastal ühes neljast Šoti ülikoolist, sest nii sätestas oma testamendis Šoti advokaat ja kohtunik Adam Lord Gifford (1820–1887). Loengute juhtmõtteks on «vabalt arutada inimese arusaama jumalast või lõpmatusest, nende mõistete päritolu, loomust ja tõesust ning seda, kas tal üldse saavad olla sellised mõisted, kas jumalal on mingeid piiranguid ja kui on, siis millised jne.»
Heisenberg siiski ei hakanud kõnelema niisugustest väga üldistest küsimustest, vaid piirdus pigem füüsikavallaga, mis oli ju tema eriala. Sellest väljaspool põhinevad tema arutlused suuremalt jaolt isiklikul kogemusel ja kannavad isiklike veendumuste pitserit.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/füüsika-ja-filosoofia20417Füüsika ja filosoofiahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789985774441-517.webp12.512.5EURInStock/Kõik teemad/reaalteadused/füüsika ja keemia/Kõik teemad/humaniora, socialia/filosoofia ja loogika708612125138520. sajandi ühe tippfüüsiku, 1932. a. Nobeli füüsikapreemia laureaadi Werner Heisenbergi (1901–1976) raamatu «Füüsika ja filosoofia» aluseks on Giffordi loengud, mida Heisenberg pidas 1955/56. a. talvesemestril Šotimaal St. Andrewsi ülikoolis. Giffordi loengud loomulikust teoloogiast (ingl. natural theology) toimuvad alates 1888. a. igal aastal ühes neljast Šoti ülikoolist, sest nii sätestas oma testamendis Šoti advokaat ja kohtunik Adam Lord Gifford (1820–1887). Loengute juhtmõtteks on «vabalt arutada inimese arusaama jumalast või lõpmatusest, nende mõistete päritolu, loomust ja tõesust ning seda, kas tal üldse saavad olla sellised mõisted, kas jumalal on mingeid piiranguid ja kui on, siis millised jne.» <br /> <br />Heisenberg siiski ei hakanud kõnelema niisugustest väga üldistest küsimustest, vaid piirdus pigem füüsikavallaga, mis oli ju tema eriala. Sellest väljaspool põhinevad tema arutlused suuremalt jaolt isiklikul kogemusel ja kannavad isiklike veendumuste pitserit. 20. sajandi ühe tippfüüsiku, 1932. a. Nobeli füüsikapreemia laureaadi Werner Heisenbergi (1901–1976) raamatu «Füüsika ja filosoofia» aluseks on Giffordi loengud, mida Heisenberg pidas 1955/56. a. talvesemestril Šotimaal St. Andrewsi ülikoolis. Giffordi loengud loomulikust teoloogiast (ingl. natural theology) toimuvad alates 1888. a. igal aastal ühes neljast Šoti ülikoolist, sest nii sätestas oma testamendis Šoti advokaat ja kohtunik Adam Lord Gifford (1820–1887). Loengute juhtmõtteks on «vabalt arutada inimese arusaama jumalast või lõpmatusest, nende mõistete päritolu, loomust ja tõesust ning seda, kas tal üldse saavad olla sellised mõisted, kas jumalal on mingeid piiranguid ja kui on, siis millised jne.» <br /> <br />Heisenberg siiski ei hakanud kõnelema niisugustest väga üldistest küsimustest, vaid piirdus pigem füüsikavallaga, mis oli ju tema eriala. Sellest väljaspool põhinevad tema arutlused suuremalt jaolt isiklikul kogemusel ja kannavad isiklike veendumuste pitserit.
