Oleme teada saanud, et meid ümbritseva mateeria teke ei ole sugugi enesestmõistetav, vaid vajab (sarnaselt elu tekkele) väga kitsastes piirides varieeruvaid lähtetingimusi – ja ilmselt ka põhjalikult läbikaalutud plaani.
Kes selle maailma siis tegi? Ilmselgelt ei saa süüdistada piibli Jehoovat. Tegu oli üsna piiratud kitsekarjuste jumalaga, kes käitub nagu purjus rullnokk ja kelle põhimureks oli see, kumma käega tagumikku pühitakse ja see, et keegi mõne teise jumala kuju endale tuppa ei tooks. Ilmselgelt on piibel inimeste üpris eklektiline looming ja ei anna meile mingit infot Kõiksuse Looja ja tema kavatsuste kohta.
Ka kuskilt mujalt ei ole seda ammutada, ja nii me ei teagi, kas meie maailm on osa magnum opus’est või kuskile lauanurgale vedelema jäänud jumalalapsukese untsuläinud koolitöö. Igatahes tundub, et meie tegemised Kõiksuse Loojat kuigivõrd ei huvita ja tal pole ka mingit huvi jagada meiega teavet selle maailma kohta.
Õhtuõpikutest on kujunemas juba traditsiooniline žanr. Nüüd jõuab lugejani «Füüsika õhtuõpik» Jüri Liivi sulest. Mida lugeja sellest leiab? Õpikule kohaselt on kaetud kõik füüsika ainevallad. Ja nagu õhtusele ajale kohane, ei koorma autor lugejat liigselt valemite ja pikkade tuletuskäikudega, küll aga jagab põnevaid sissevaateid füüsika ajalukku ja sellega võimalikuks saanud arengutesse-leiutistesse. Värvikust lisavad tsitaadid esimesest eestikeelsest füüsikaõpikust aastast 1855.
Raamatut võiks soovitada ka neile, kellele koolist ehk füüsikast kõige meeldivamad mälestused ei jäänud. Kuigi autor hoiatab liigsete lootuste eest, julgustaksin kõiki potentsiaalseid lugejaid siiski riskima. Jaak Kikas Tartu Ülikooli korrastamata süsteemide professor
Oleme teada saanud, et meid ümbritseva mateeria teke ei ole sugugi enesestmõistetav, vaid vajab (sarnaselt elu tekkele) väga kitsastes piirides varieeruvaid lähtetingimusi – ja ilmselt ka põhjalikult läbikaalutud plaani.
Kes selle maailma siis tegi? Ilmselgelt ei saa süüdistada piibli Jehoovat. Tegu oli üsna piiratud kitsekarjuste jumalaga, kes käitub nagu purjus rullnokk ja kelle põhimureks oli see, kumma käega tagumikku pühitakse ja see, et keegi mõne teise jumala kuju endale tuppa ei tooks. Ilmselgelt on piibel inimeste üpris eklektiline looming ja ei anna meile mingit infot Kõiksuse Looja ja tema kavatsuste kohta.
Ka kuskilt mujalt ei ole seda ammutada, ja nii me ei teagi, kas meie maailm on osa magnum opus’est või kuskile lauanurgale vedelema jäänud jumalalapsukese untsuläinud koolitöö. Igatahes tundub, et meie tegemised Kõiksuse Loojat kuigivõrd ei huvita ja tal pole ka mingit huvi jagada meiega teavet selle maailma kohta.
Õhtuõpikutest on kujunemas juba traditsiooniline žanr. Nüüd jõuab lugejani «Füüsika õhtuõpik» Jüri Liivi sulest. Mida lugeja sellest leiab? Õpikule kohaselt on kaetud kõik füüsika ainevallad. Ja nagu õhtusele ajale kohane, ei koorma autor lugejat liigselt valemite ja pikkade tuletuskäikudega, küll aga jagab põnevaid sissevaateid füüsika ajalukku ja sellega võimalikuks saanud arengutesse-leiutistesse. Värvikust lisavad tsitaadid esimesest eestikeelsest füüsikaõpikust aastast 1855.
Raamatut võiks soovitada ka neile, kellele koolist ehk füüsikast kõige meeldivamad mälestused ei jäänud. Kuigi autor hoiatab liigsete lootuste eest, julgustaksin kõiki potentsiaalseid lugejaid siiski riskima. Jaak Kikas Tartu Ülikooli korrastamata süsteemide professor
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/füüsika-õhtuõpik385686Füüsika õhtuõpikhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789916646298-109_2.webp2323EURInStock/Kõik teemad/reaalteadused/füüsika ja keemia/Kõik teemad/õpikud/reaalained701191212513117Oleme teada saanud, et meid ümbritseva mateeria teke ei ole sugugi enesestmõistetav, vaid vajab (sarnaselt elu tekkele) väga kitsastes piirides varieeruvaid lähtetingimusi – ja ilmselt ka põhjalikult läbikaalutud plaani. <br><br>Kes selle maailma siis tegi? Ilmselgelt ei saa süüdistada piibli Jehoovat. Tegu oli üsna piiratud kitsekarjuste jumalaga, kes käitub nagu purjus rullnokk ja kelle põhimureks oli see, kumma käega tagumikku pühitakse ja see, et keegi mõne teise jumala kuju endale tuppa ei tooks. Ilmselgelt on piibel inimeste üpris eklektiline looming ja ei anna meile mingit infot Kõiksuse Looja ja tema kavatsuste kohta. <br><br>Ka kuskilt mujalt ei ole seda ammutada, ja nii me ei teagi, kas meie maailm on osa magnum opus’est või kuskile lauanurgale vedelema jäänud jumalalapsukese untsuläinud koolitöö. Igatahes tundub, et meie tegemised Kõiksuse Loojat kuigivõrd ei huvita ja tal pole ka mingit huvi jagada meiega teavet selle maailma kohta.<blockquote>Õhtuõpikutest on kujunemas juba traditsiooniline žanr. Nüüd jõuab lugejani «Füüsika õhtuõpik» Jüri Liivi sulest. Mida lugeja sellest leiab? Õpikule kohaselt on kaetud kõik füüsika ainevallad. Ja nagu õhtusele ajale kohane, ei koorma autor lugejat liigselt valemite ja pikkade tuletuskäikudega, küll aga jagab põnevaid sissevaateid füüsika ajalukku ja sellega võimalikuks saanud arengutesse-leiutistesse. Värvikust lisavad tsitaadid esimesest eestikeelsest füüsikaõpikust aastast 1855.<br /><br />Raamatut võiks soovitada ka neile, kellele koolist ehk füüsikast kõige meeldivamad mälestused ei jäänud. Kuigi autor hoiatab liigsete lootuste eest, julgustaksin kõiki potentsiaalseid lugejaid siiski riskima. <span><br>Jaak Kikas<br>Tartu Ülikooli korrastamata süsteemide professor</span></blockquote> Oleme teada saanud, et meid ümbritseva mateeria teke ei ole sugugi enesestmõistetav, vaid vajab (sarnaselt elu tekkele) väga kitsastes piirides varieeruvaid lähtetingimusi – ja ilmselt ka põhjalikult läbikaalutud plaani. <br><br>Kes selle maailma siis tegi? Ilmselgelt ei saa süüdistada piibli Jehoovat. Tegu oli üsna piiratud kitsekarjuste jumalaga, kes käitub nagu purjus rullnokk ja kelle põhimureks oli see, kumma käega tagumikku pühitakse ja see, et keegi mõne teise jumala kuju endale tuppa ei tooks. Ilmselgelt on piibel inimeste üpris eklektiline looming ja ei anna meile mingit infot Kõiksuse Looja ja tema kavatsuste kohta. <br><br>Ka kuskilt mujalt ei ole seda ammutada, ja nii me ei teagi, kas meie maailm on osa magnum opus’est või kuskile lauanurgale vedelema jäänud jumalalapsukese untsuläinud koolitöö. Igatahes tundub, et meie tegemised Kõiksuse Loojat kuigivõrd ei huvita ja tal pole ka mingit huvi jagada meiega teavet selle maailma kohta.<blockquote>Õhtuõpikutest on kujunemas juba traditsiooniline žanr. Nüüd jõuab lugejani «Füüsika õhtuõpik» Jüri Liivi sulest. Mida lugeja sellest leiab? Õpikule kohaselt on kaetud kõik füüsika ainevallad. Ja nagu õhtusele ajale kohane, ei koorma autor lugejat liigselt valemite ja pikkade tuletuskäikudega, küll aga jagab põnevaid sissevaateid füüsika ajalukku ja sellega võimalikuks saanud arengutesse-leiutistesse. Värvikust lisavad tsitaadid esimesest eestikeelsest füüsikaõpikust aastast 1855.<br /><br />Raamatut võiks soovitada ka neile, kellele koolist ehk füüsikast kõige meeldivamad mälestused ei jäänud. Kuigi autor hoiatab liigsete lootuste eest, julgustaksin kõiki potentsiaalseid lugejaid siiski riskima. <span><br>Jaak Kikas<br>Tartu Ülikooli korrastamata süsteemide professor</span></blockquote>