The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Murdeuurija Jüri Viikbergi ava-artikkel meenutab muistset Vaiamaad ja eritleb vadja keele mõjusid eesti idamurdes. Läänemeresoome keelte asjatundja Enn Ernits käsitleb Eesti-Ingeri loodusnimesid. Rootsi aja ja vanema kirjakultuuri uurija Piret Lotman kirjeldab Narva elanike Põhjasõja-aegseid kannatusi. Fennougrist Taisto-Kalevi Raudalaineni kirjutise fookuses on Eesti-Ingeri ehk Narvataguse isurite ja soomlaste identiteedivalikud 20. sajandi esimesel poolel. Folklorist Ergo-Hart Västrik käsitleb kaasaja Vaipoole vadjalaste kultuurisituatsiooni Lauga lahe ääres ning Venemaa rahvuspoliitikat. Folklorist Madis Arukask avab ingerisoome kultuuritegelase ja vaimuliku Arvo Survo regivärsiliste poeemide ja kunsteeposte omailma. Ingerimaa ja selle rühmadega seonduvat poliitilist ajalugu käsitlevad sõjaajaloolase Igor Kopõtini artikkel Ingeri polgust Eesti Vabadussõjas ning teaduse populariseerija Reijo Rautajoki kirjutis Soome Vabariigi peaminister J. K. Paasikivi suhtumisest ingerisoomlastest sõjapagulaste küsimusse Teise maailmasõja järgses sisepoliitilises olustikus. Muusik ja muusikatoimetaja Miina Pärna meeleolukas kirjutis selgitab seoseid Ingerimaa läänemeresoome rühmade laulupärimuse ja helilooja Veljo Tormise loomingu vahel. Kogumiku lõpuartiklis käsitleb raamatukogu infospetsialist Elo Jakobson Ingeri-teemalisi trükiseid Eesti Rahvusraamatukogus.
Murdeuurija Jüri Viikbergi ava-artikkel meenutab muistset Vaiamaad ja eritleb vadja keele mõjusid eesti idamurdes. Läänemeresoome keelte asjatundja Enn Ernits käsitleb Eesti-Ingeri loodusnimesid. Rootsi aja ja vanema kirjakultuuri uurija Piret Lotman kirjeldab Narva elanike Põhjasõja-aegseid kannatusi. Fennougrist Taisto-Kalevi Raudalaineni kirjutise fookuses on Eesti-Ingeri ehk Narvataguse isurite ja soomlaste identiteedivalikud 20. sajandi esimesel poolel. Folklorist Ergo-Hart Västrik käsitleb kaasaja Vaipoole vadjalaste kultuurisituatsiooni Lauga lahe ääres ning Venemaa rahvuspoliitikat. Folklorist Madis Arukask avab ingerisoome kultuuritegelase ja vaimuliku Arvo Survo regivärsiliste poeemide ja kunsteeposte omailma. Ingerimaa ja selle rühmadega seonduvat poliitilist ajalugu käsitlevad sõjaajaloolase Igor Kopõtini artikkel Ingeri polgust Eesti Vabadussõjas ning teaduse populariseerija Reijo Rautajoki kirjutis Soome Vabariigi peaminister J. K. Paasikivi suhtumisest ingerisoomlastest sõjapagulaste küsimusse Teise maailmasõja järgses sisepoliitilises olustikus. Muusik ja muusikatoimetaja Miina Pärna meeleolukas kirjutis selgitab seoseid Ingerimaa läänemeresoome rühmade laulupärimuse ja helilooja Veljo Tormise loomingu vahel. Kogumiku lõpuartiklis käsitleb raamatukogu infospetsialist Elo Jakobson Ingeri-teemalisi trükiseid Eesti Rahvusraamatukogus.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/ingerimaa-mälupaigad-järjepidevus-ja-katkestus453492Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestushttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/i/n/ingerimaa-malupaigad-jarjepidevus-ja-katkestus.jpg00EUROutOfStock/Kõik teemad/humaniora, socialia/antropoloogia/Kõik teemad/humaniora, socialia/folkloristika92941212585Murdeuurija Jüri Viikbergi ava-artikkel meenutab muistset Vaiamaad ja eritleb vadja keele mõjusid eesti idamurdes.<br />Läänemeresoome keelte asjatundja Enn Ernits käsitleb Eesti-Ingeri loodusnimesid.<br />Rootsi aja ja vanema kirjakultuuri uurija Piret Lotman kirjeldab Narva elanike Põhjasõja-aegseid kannatusi.<br />Fennougrist Taisto-Kalevi Raudalaineni kirjutise fookuses on Eesti-Ingeri ehk Narvataguse isurite ja soomlaste identiteedivalikud 20. sajandi esimesel poolel.<br />Folklorist Ergo-Hart Västrik käsitleb kaasaja Vaipoole vadjalaste kultuurisituatsiooni Lauga lahe ääres ning Venemaa rahvuspoliitikat.<br />Folklorist Madis Arukask avab ingerisoome kultuuritegelase ja vaimuliku Arvo Survo regivärsiliste poeemide ja kunsteeposte omailma.<br />Ingerimaa ja selle rühmadega seonduvat poliitilist ajalugu käsitlevad sõjaajaloolase Igor Kopõtini artikkel Ingeri polgust Eesti Vabadussõjas ning teaduse populariseerija Reijo Rautajoki kirjutis Soome Vabariigi peaminister J. K. Paasikivi suhtumisest ingerisoomlastest sõjapagulaste küsimusse Teise maailmasõja järgses sisepoliitilises olustikus.<br />Muusik ja muusikatoimetaja Miina Pärna meeleolukas kirjutis selgitab seoseid Ingerimaa läänemeresoome rühmade laulupärimuse ja helilooja Veljo Tormise loomingu vahel.<br />Kogumiku lõpuartiklis käsitleb raamatukogu infospetsialist Elo Jakobson Ingeri-teemalisi trükiseid Eesti Rahvusraamatukogus. Murdeuurija Jüri Viikbergi ava-artikkel meenutab muistset Vaiamaad ja eritleb vadja keele mõjusid eesti idamurdes.<br />Läänemeresoome keelte asjatundja Enn Ernits käsitleb Eesti-Ingeri loodusnimesid.<br />Rootsi aja ja vanema kirjakultuuri uurija Piret Lotman kirjeldab Narva elanike Põhjasõja-aegseid kannatusi.<br />Fennougrist Taisto-Kalevi Raudalaineni kirjutise fookuses on Eesti-Ingeri ehk Narvataguse isurite ja soomlaste identiteedivalikud 20. sajandi esimesel poolel.<br />Folklorist Ergo-Hart Västrik käsitleb kaasaja Vaipoole vadjalaste kultuurisituatsiooni Lauga lahe ääres ning Venemaa rahvuspoliitikat.<br />Folklorist Madis Arukask avab ingerisoome kultuuritegelase ja vaimuliku Arvo Survo regivärsiliste poeemide ja kunsteeposte omailma.<br />Ingerimaa ja selle rühmadega seonduvat poliitilist ajalugu käsitlevad sõjaajaloolase Igor Kopõtini artikkel Ingeri polgust Eesti Vabadussõjas ning teaduse populariseerija Reijo Rautajoki kirjutis Soome Vabariigi peaminister J. K. Paasikivi suhtumisest ingerisoomlastest sõjapagulaste küsimusse Teise maailmasõja järgses sisepoliitilises olustikus.<br />Muusik ja muusikatoimetaja Miina Pärna meeleolukas kirjutis selgitab seoseid Ingerimaa läänemeresoome rühmade laulupärimuse ja helilooja Veljo Tormise loomingu vahel.<br />Kogumiku lõpuartiklis käsitleb raamatukogu infospetsialist Elo Jakobson Ingeri-teemalisi trükiseid Eesti Rahvusraamatukogus.