The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Nagu arheoloogid ja botaanikud, haruldaste raamatute kogujad ja teised kollektsionäärid, teavad ka logofiilid hästi, et põnevaimate eksemplaride otsa komistab sageli juhuslikult, otsides midagi muud või otsimata üldse mitte midagi. Ja ega saatuse tahtel sülle sadanud huvitavat leidu – muinasjäänust, isendit, inkunaablit või sõna – saa niisama rahule jätta. Sõna puhul on vaja tingimata välja uurida, kust ta tuleb, mida tähendab ja millised on tema seosed teiste sõnadega.
Niisiis, mida tähendavad «ööp» ja «hüüs», «morbe» ja «rõlge» ning «eetma» ja «leema»? Kes on välja mõelnud sõnad «robot», «olme», «roim» ja «rula»? Mida võisid «laikima» ja «luger» tähendada sada aastat tagasi? Kuidas on «tšau» seotud orjade ja «rabarber» barbaritega? Aga «ridikül» lehma seedekulglaga? Mis vahe on «mulgul» ja «augul»? Kas on sobilik tarvitada sõnu «selmet» ja «peagu»? Miks meie ütleme «vananaistesuvi», kui näiteks bulgaarlased nimetavad sama aega hoopis «mustlassuveks»? Ja miks räägib üks lugupeetud keeleteadlane itsee ja ipohi keelest, kui sääraseid üldse olemaski ei ole?
Raamatu enam kui sadat sõnalugu illustreerivad silmapaistvate sõnaloojate portreed, koopiad vanadest arhivaalidest ning värvikad näited proosast, luulest ja omaaegsest ajakirjandusest.
Nagu arheoloogid ja botaanikud, haruldaste raamatute kogujad ja teised kollektsionäärid, teavad ka logofiilid hästi, et põnevaimate eksemplaride otsa komistab sageli juhuslikult, otsides midagi muud või otsimata üldse mitte midagi. Ja ega saatuse tahtel sülle sadanud huvitavat leidu – muinasjäänust, isendit, inkunaablit või sõna – saa niisama rahule jätta. Sõna puhul on vaja tingimata välja uurida, kust ta tuleb, mida tähendab ja millised on tema seosed teiste sõnadega.
Niisiis, mida tähendavad «ööp» ja «hüüs», «morbe» ja «rõlge» ning «eetma» ja «leema»? Kes on välja mõelnud sõnad «robot», «olme», «roim» ja «rula»? Mida võisid «laikima» ja «luger» tähendada sada aastat tagasi? Kuidas on «tšau» seotud orjade ja «rabarber» barbaritega? Aga «ridikül» lehma seedekulglaga? Mis vahe on «mulgul» ja «augul»? Kas on sobilik tarvitada sõnu «selmet» ja «peagu»? Miks meie ütleme «vananaistesuvi», kui näiteks bulgaarlased nimetavad sama aega hoopis «mustlassuveks»? Ja miks räägib üks lugupeetud keeleteadlane itsee ja ipohi keelest, kui sääraseid üldse olemaski ei ole?
Raamatu enam kui sadat sõnalugu illustreerivad silmapaistvate sõnaloojate portreed, koopiad vanadest arhivaalidest ning värvikad näited proosast, luulest ja omaaegsest ajakirjandusest.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/juhuslike-sõnade-raamat683438Juhuslike sõnade raamathttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/j/u/juhuslike-sonade-raamat.jpg2323EURInStock/Kõik teemad/humaniora, socialia/keeleteadus931212585Nagu arheoloogid ja botaanikud, haruldaste raamatute kogujad ja teised kollektsionäärid, teavad ka logofiilid hästi, et põnevaimate eksemplaride otsa komistab sageli juhuslikult, otsides midagi muud või otsimata üldse mitte midagi. Ja ega saatuse tahtel sülle sadanud huvitavat leidu – muinasjäänust, isendit, inkunaablit või sõna – saa niisama rahule jätta. Sõna puhul on vaja tingimata välja uurida, kust ta tuleb, mida tähendab ja millised on tema seosed teiste sõnadega.<br /><br />Niisiis, mida tähendavad «ööp» ja «hüüs», «morbe» ja «rõlge» ning «eetma» ja «leema»? Kes on välja mõelnud sõnad «robot», «olme», «roim» ja «rula»? Mida võisid «laikima» ja «luger» tähendada sada aastat tagasi? Kuidas on «tšau» seotud orjade ja «rabarber» barbaritega? Aga «ridikül» lehma seedekulglaga? Mis vahe on «mulgul» ja «augul»? Kas on sobilik tarvitada sõnu «selmet» ja «peagu»? Miks meie ütleme «vananaistesuvi», kui näiteks bulgaarlased nimetavad sama aega hoopis «mustlassuveks»? Ja miks räägib üks lugupeetud keeleteadlane itsee ja ipohi keelest, kui sääraseid üldse olemaski ei ole?<br /><br />Raamatu enam kui sadat sõnalugu illustreerivad silmapaistvate sõnaloojate portreed, koopiad vanadest arhivaalidest ning värvikad näited proosast, luulest ja omaaegsest ajakirjandusest. Nagu arheoloogid ja botaanikud, haruldaste raamatute kogujad ja teised kollektsionäärid, teavad ka logofiilid hästi, et põnevaimate eksemplaride otsa komistab sageli juhuslikult, otsides midagi muud või otsimata üldse mitte midagi. Ja ega saatuse tahtel sülle sadanud huvitavat leidu – muinasjäänust, isendit, inkunaablit või sõna – saa niisama rahule jätta. Sõna puhul on vaja tingimata välja uurida, kust ta tuleb, mida tähendab ja millised on tema seosed teiste sõnadega.<br /><br />Niisiis, mida tähendavad «ööp» ja «hüüs», «morbe» ja «rõlge» ning «eetma» ja «leema»? Kes on välja mõelnud sõnad «robot», «olme», «roim» ja «rula»? Mida võisid «laikima» ja «luger» tähendada sada aastat tagasi? Kuidas on «tšau» seotud orjade ja «rabarber» barbaritega? Aga «ridikül» lehma seedekulglaga? Mis vahe on «mulgul» ja «augul»? Kas on sobilik tarvitada sõnu «selmet» ja «peagu»? Miks meie ütleme «vananaistesuvi», kui näiteks bulgaarlased nimetavad sama aega hoopis «mustlassuveks»? Ja miks räägib üks lugupeetud keeleteadlane itsee ja ipohi keelest, kui sääraseid üldse olemaski ei ole?<br /><br />Raamatu enam kui sadat sõnalugu illustreerivad silmapaistvate sõnaloojate portreed, koopiad vanadest arhivaalidest ning värvikad näited proosast, luulest ja omaaegsest ajakirjandusest.
