The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Raamatu liikumapanevaks teljeks on üks Pärnus Ülejõel asuv tagasihoidlik, tänapäevaselt Kadri, varasemalt Katariina nimeline tänav ja seal elanud inimesed ning nende saatused. Sündmused leiavad aset enne sõda, Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda ning kanduvad ka Pärnu lähiümbrusse.
«Ma pakun lugejale lihtsa ja klassikalise ülesehituse: üks poiss, üks perekond, üks maja, üks tänav, üks linn. Ning üks aeg – sõda. Kas aeg, millesse ma sündisin, ootas mu ilmale tulekut?
Loodetavasti pole tegu siiski puhta memuaarkirjandusega, mitmed asjad on ju esmakordselt lugeja ees omas ootamatuses ehk isegi avastuslikkuses. Vähemalt mulle endale. Ja üllatavaid inimesi mitte nii hirmkaugest minevikust. Olen kummitanud sõpru ja vallavalitsejaid, kirikuõpetajaid ja klassiõdesid, naabriplikasid ja võhivõõraid, internetti ja arhiivi» mõtiskleb autor Enn Säde uues raamatus.
Raamat sisaldab autori isiklike mälestuste ja arusaamade (aeg-ajalt astub autor ka dispuuti kasutatud allikatega) kõrval tema enese poolt aastakümnete jooksul kogutud teiste kaasaegsete mälestuste/salvestuste avaldamist, mis näevad esmakordselt ilmavalgust just käesolevas raamatus. Need annavad veel ühe vaatenurga toimunud sündmustele ja on seetõttu erilise väärtusega.
Raamatus on oluline koht illustratiivsel materjalil, ulatuslik fotomaterjal pärineb autori ja tema vanema venna erakogust, Pärnu ja teiste muuseumide kogudest ning kasutatud on ka omaaegsete dokumentaalfilmide stoppkaadreid.
Pärnu Muuseumi juhataja Aldur Vunk põhjendab raamatu väljaandmist sellega, et peab tähtsaks nii erinevate põlvkondade mälestuste kui mõttemaailma jäädvustamist. See väljendub kõige eredamalt ja haaravamalt just oma elu jooksul talletatud mälestuskilde ja ümberringi toimunut seostades – igaühe oma ajaloona. Just nii, nagu lähiajalugu on kirjutajale avanenud ja paistnud.
«Selles raamatus kajastatud sündmused ning isikud on seotud Pärnu ja Pärnumaaga. Nii on Pärnu Muuseumile aukohuseks avaldada Enn Säde originaalpildid, mälestused ja mõttelennud, et säilitada, tutvustada ja tekitada huvi Pärnumaa kultuuriloo vastu» lisab Vunk.
Autor Enn Säde on Pärnus sündinud helirežissöör ja 1978. aastast alates ka dokumentaalfilmide stsenarist ning režissöör. Tema käe all on valminud ligikaudu 22 dokfilmi, lisaks on ta osalenud kolleegide filmides toimetajana, avaldanud siin-seal kirjatükke filmindusest ning koos Ago Ruusiga välja andnud filmihuviliste infolehte «Pääsuke». Aastal 2016 ilmus tema esimene raamat «Säde filmist». Film «Nelli ja Elmar» pälvis Chicago Rahvusvahelisel Filmifestivalil 1998. aastal oma alagrupis parima filmina Silver Hugo auhinna. Film «Jätkusõja viimased sõdurid» sai Kultuurkapitali Missioonipreemia (2002) ning film «Jüri – see mulk...» kuulutati filmikriitikute poolt 2004. aasta parimaks filmiks, autorile anti Kultuurkapitali Missioonipreemia ning hiljem ka Riigi Kultuuripreemia.
Raamatu liikumapanevaks teljeks on üks Pärnus Ülejõel asuv tagasihoidlik, tänapäevaselt Kadri, varasemalt Katariina nimeline tänav ja seal elanud inimesed ning nende saatused. Sündmused leiavad aset enne sõda, Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda ning kanduvad ka Pärnu lähiümbrusse.
«Ma pakun lugejale lihtsa ja klassikalise ülesehituse: üks poiss, üks perekond, üks maja, üks tänav, üks linn. Ning üks aeg – sõda. Kas aeg, millesse ma sündisin, ootas mu ilmale tulekut?
Loodetavasti pole tegu siiski puhta memuaarkirjandusega, mitmed asjad on ju esmakordselt lugeja ees omas ootamatuses ehk isegi avastuslikkuses. Vähemalt mulle endale. Ja üllatavaid inimesi mitte nii hirmkaugest minevikust. Olen kummitanud sõpru ja vallavalitsejaid, kirikuõpetajaid ja klassiõdesid, naabriplikasid ja võhivõõraid, internetti ja arhiivi» mõtiskleb autor Enn Säde uues raamatus.
Raamat sisaldab autori isiklike mälestuste ja arusaamade (aeg-ajalt astub autor ka dispuuti kasutatud allikatega) kõrval tema enese poolt aastakümnete jooksul kogutud teiste kaasaegsete mälestuste/salvestuste avaldamist, mis näevad esmakordselt ilmavalgust just käesolevas raamatus. Need annavad veel ühe vaatenurga toimunud sündmustele ja on seetõttu erilise väärtusega.
Raamatus on oluline koht illustratiivsel materjalil, ulatuslik fotomaterjal pärineb autori ja tema vanema venna erakogust, Pärnu ja teiste muuseumide kogudest ning kasutatud on ka omaaegsete dokumentaalfilmide stoppkaadreid.
Pärnu Muuseumi juhataja Aldur Vunk põhjendab raamatu väljaandmist sellega, et peab tähtsaks nii erinevate põlvkondade mälestuste kui mõttemaailma jäädvustamist. See väljendub kõige eredamalt ja haaravamalt just oma elu jooksul talletatud mälestuskilde ja ümberringi toimunut seostades – igaühe oma ajaloona. Just nii, nagu lähiajalugu on kirjutajale avanenud ja paistnud.
«Selles raamatus kajastatud sündmused ning isikud on seotud Pärnu ja Pärnumaaga. Nii on Pärnu Muuseumile aukohuseks avaldada Enn Säde originaalpildid, mälestused ja mõttelennud, et säilitada, tutvustada ja tekitada huvi Pärnumaa kultuuriloo vastu» lisab Vunk.
Autor Enn Säde on Pärnus sündinud helirežissöör ja 1978. aastast alates ka dokumentaalfilmide stsenarist ning režissöör. Tema käe all on valminud ligikaudu 22 dokfilmi, lisaks on ta osalenud kolleegide filmides toimetajana, avaldanud siin-seal kirjatükke filmindusest ning koos Ago Ruusiga välja andnud filmihuviliste infolehte «Pääsuke». Aastal 2016 ilmus tema esimene raamat «Säde filmist». Film «Nelli ja Elmar» pälvis Chicago Rahvusvahelisel Filmifestivalil 1998. aastal oma alagrupis parima filmina Silver Hugo auhinna. Film «Jätkusõja viimased sõdurid» sai Kultuurkapitali Missioonipreemia (2002) ning film «Jüri – see mulk...» kuulutati filmikriitikute poolt 2004. aasta parimaks filmiks, autorile anti Kultuurkapitali Missioonipreemia ning hiljem ka Riigi Kultuuripreemia.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/kadri-katariina205254Kadri-Katariinahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/k/a/kadri-katariina.jpg00EUROutOfStock/elulood ja mälestused/eesti/Kõik teemad/Eesti eile ja täna351221234125Raamatu liikumapanevaks teljeks on üks Pärnus Ülejõel asuv tagasihoidlik, tänapäevaselt Kadri, varasemalt Katariina nimeline tänav ja seal elanud inimesed ning nende saatused. Sündmused leiavad aset enne sõda, Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda ning kanduvad ka Pärnu lähiümbrusse. <br /><br />«Ma pakun lugejale lihtsa ja klassikalise ülesehituse: üks poiss, üks perekond, üks maja, üks tänav, üks linn. Ning üks aeg – sõda. Kas aeg, millesse ma sündisin, ootas mu ilmale tulekut? <br /><br />Loodetavasti pole tegu siiski puhta memuaarkirjandusega, mitmed asjad on ju esmakordselt lugeja ees omas ootamatuses ehk isegi avastuslikkuses. Vähemalt mulle endale. Ja üllatavaid inimesi mitte nii hirmkaugest minevikust. Olen kummitanud sõpru ja vallavalitsejaid, kirikuõpetajaid ja klassiõdesid, naabriplikasid ja võhivõõraid, internetti ja arhiivi» mõtiskleb autor Enn Säde uues raamatus.<br /><br />Raamat sisaldab autori isiklike mälestuste ja arusaamade (aeg-ajalt astub autor ka dispuuti kasutatud allikatega) kõrval tema enese poolt aastakümnete jooksul kogutud teiste kaasaegsete mälestuste/salvestuste avaldamist, mis näevad esmakordselt ilmavalgust just käesolevas raamatus. Need annavad veel ühe vaatenurga toimunud sündmustele ja on seetõttu erilise väärtusega. <br /><br />Raamatus on oluline koht illustratiivsel materjalil, ulatuslik fotomaterjal pärineb autori ja tema vanema venna erakogust, Pärnu ja teiste muuseumide kogudest ning kasutatud on ka omaaegsete dokumentaalfilmide stoppkaadreid.<br /><br />Pärnu Muuseumi juhataja Aldur Vunk põhjendab raamatu väljaandmist sellega, et peab tähtsaks nii erinevate põlvkondade mälestuste kui mõttemaailma jäädvustamist. See väljendub kõige eredamalt ja haaravamalt just oma elu jooksul talletatud mälestuskilde ja ümberringi toimunut seostades – igaühe oma ajaloona. Just nii, nagu lähiajalugu on kirjutajale avanenud ja paistnud. <br /><br />«Selles raamatus kajastatud sündmused ning isikud on seotud Pärnu ja Pärnumaaga. Nii on Pärnu Muuseumile aukohuseks avaldada Enn Säde originaalpildid, mälestused ja mõttelennud, et säilitada, tutvustada ja tekitada huvi Pärnumaa kultuuriloo vastu» lisab Vunk.<br /><br />Autor Enn Säde on Pärnus sündinud helirežissöör ja 1978. aastast alates ka dokumentaalfilmide stsenarist ning režissöör. Tema käe all on valminud ligikaudu 22 dokfilmi, lisaks on ta osalenud kolleegide filmides toimetajana, avaldanud siin-seal kirjatükke filmindusest ning koos Ago Ruusiga välja andnud filmihuviliste infolehte «Pääsuke». Aastal 2016 ilmus tema esimene raamat «Säde filmist». Film «Nelli ja Elmar» pälvis Chicago Rahvusvahelisel Filmifestivalil 1998. aastal oma alagrupis parima filmina Silver Hugo auhinna. Film «Jätkusõja viimased sõdurid» sai Kultuurkapitali Missioonipreemia (2002) ning film «Jüri – see mulk...» kuulutati filmikriitikute poolt 2004. aasta parimaks filmiks, autorile anti Kultuurkapitali Missioonipreemia ning hiljem ka Riigi Kultuuripreemia. Raamatu liikumapanevaks teljeks on üks Pärnus Ülejõel asuv tagasihoidlik, tänapäevaselt Kadri, varasemalt Katariina nimeline tänav ja seal elanud inimesed ning nende saatused. Sündmused leiavad aset enne sõda, Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda ning kanduvad ka Pärnu lähiümbrusse. <br /><br />«Ma pakun lugejale lihtsa ja klassikalise ülesehituse: üks poiss, üks perekond, üks maja, üks tänav, üks linn. Ning üks aeg – sõda. Kas aeg, millesse ma sündisin, ootas mu ilmale tulekut? <br /><br />Loodetavasti pole tegu siiski puhta memuaarkirjandusega, mitmed asjad on ju esmakordselt lugeja ees omas ootamatuses ehk isegi avastuslikkuses. Vähemalt mulle endale. Ja üllatavaid inimesi mitte nii hirmkaugest minevikust. Olen kummitanud sõpru ja vallavalitsejaid, kirikuõpetajaid ja klassiõdesid, naabriplikasid ja võhivõõraid, internetti ja arhiivi» mõtiskleb autor Enn Säde uues raamatus.<br /><br />Raamat sisaldab autori isiklike mälestuste ja arusaamade (aeg-ajalt astub autor ka dispuuti kasutatud allikatega) kõrval tema enese poolt aastakümnete jooksul kogutud teiste kaasaegsete mälestuste/salvestuste avaldamist, mis näevad esmakordselt ilmavalgust just käesolevas raamatus. Need annavad veel ühe vaatenurga toimunud sündmustele ja on seetõttu erilise väärtusega. <br /><br />Raamatus on oluline koht illustratiivsel materjalil, ulatuslik fotomaterjal pärineb autori ja tema vanema venna erakogust, Pärnu ja teiste muuseumide kogudest ning kasutatud on ka omaaegsete dokumentaalfilmide stoppkaadreid.<br /><br />Pärnu Muuseumi juhataja Aldur Vunk põhjendab raamatu väljaandmist sellega, et peab tähtsaks nii erinevate põlvkondade mälestuste kui mõttemaailma jäädvustamist. See väljendub kõige eredamalt ja haaravamalt just oma elu jooksul talletatud mälestuskilde ja ümberringi toimunut seostades – igaühe oma ajaloona. Just nii, nagu lähiajalugu on kirjutajale avanenud ja paistnud. <br /><br />«Selles raamatus kajastatud sündmused ning isikud on seotud Pärnu ja Pärnumaaga. Nii on Pärnu Muuseumile aukohuseks avaldada Enn Säde originaalpildid, mälestused ja mõttelennud, et säilitada, tutvustada ja tekitada huvi Pärnumaa kultuuriloo vastu» lisab Vunk.<br /><br />Autor Enn Säde on Pärnus sündinud helirežissöör ja 1978. aastast alates ka dokumentaalfilmide stsenarist ning režissöör. Tema käe all on valminud ligikaudu 22 dokfilmi, lisaks on ta osalenud kolleegide filmides toimetajana, avaldanud siin-seal kirjatükke filmindusest ning koos Ago Ruusiga välja andnud filmihuviliste infolehte «Pääsuke». Aastal 2016 ilmus tema esimene raamat «Säde filmist». Film «Nelli ja Elmar» pälvis Chicago Rahvusvahelisel Filmifestivalil 1998. aastal oma alagrupis parima filmina Silver Hugo auhinna. Film «Jätkusõja viimased sõdurid» sai Kultuurkapitali Missioonipreemia (2002) ning film «Jüri – see mulk...» kuulutati filmikriitikute poolt 2004. aasta parimaks filmiks, autorile anti Kultuurkapitali Missioonipreemia ning hiljem ka Riigi Kultuuripreemia.