The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Raamatu tõlkis Arvo Alas ja ka käesolev väljaanne sisaldab sedasama suurepärast tõlget. Selle uustrükiga tähistame kirjaniku juubelit – raamatu ilmumise aastal möödus tema sünnist 125 aastat. William Heinesen oli mitmekülgne kunstiinimene ja raamatust leiab näiteid tema kunstiloomingust. Kaanepildi autor on tema kunstnikust poeg Zacharias Heinesen.
William Heinesen oli Fääri saarte kuulsaim kirjanik, keda ühtlasi peetakse ka üheks 20. sajandi olulisimaks Põhjamaade kirjanikuks. Aastal 1965 pälvis ta Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. Aastal 1981 loobus ta Nobeli kirjandusauhinnale kandideerimast, kuna selle andmine taani keeles kirjutavale Fääri kirjanikule oleks tema arvates kahjustanud Fääri saarte püüdlusi oma sõltumatu kultuuri loomisel.
Tõlkija järelsõnast 1984. aasta raamatule: «Kadunud moosekandid» (De fortabte spillemænd, 1950) käsitleb taas sõdade eelset ajajärku, see on kirju tegelastegaleriiga satiiriline kolkaeluburlesk, mis vahest rohkem kui teised Heineseni teosed kaldub farssi, millest aga ei puudu ka äärmiselt lüürilised noodid. Peategelaseks võibki pidada muusikat. Seda rõhutab teose sümfooniline ülesehitus: neljaosaline romaan algab sissejuhatusega, tutvustab tegelaskujusid ja teemasid, teemade arenedes sündmuste kulg kiireneb, kolmandas osas toimub peamine võitlus Hea ja Kurja vahel, mispeale saabub eleegiline finaal tulevikulootustega muusika võidukäigule. Romaani lähedust muusikateosega toonitab ka teema kordamine erinevas «orkestreeringus» – näiteks kolme esimese osa alguses kolme erineva, traagiliselt lõppeva pulmapeo kirjeldus. Teose ülesehitust rõhutavad ka peatükkide (taani k. kapitel) asemel kasutatavad sõnad «osa» (sats), mis on käibel muusikaterminoloogias.
Raamatu tõlkis Arvo Alas ja ka käesolev väljaanne sisaldab sedasama suurepärast tõlget. Selle uustrükiga tähistame kirjaniku juubelit – raamatu ilmumise aastal möödus tema sünnist 125 aastat. William Heinesen oli mitmekülgne kunstiinimene ja raamatust leiab näiteid tema kunstiloomingust. Kaanepildi autor on tema kunstnikust poeg Zacharias Heinesen.
William Heinesen oli Fääri saarte kuulsaim kirjanik, keda ühtlasi peetakse ka üheks 20. sajandi olulisimaks Põhjamaade kirjanikuks. Aastal 1965 pälvis ta Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. Aastal 1981 loobus ta Nobeli kirjandusauhinnale kandideerimast, kuna selle andmine taani keeles kirjutavale Fääri kirjanikule oleks tema arvates kahjustanud Fääri saarte püüdlusi oma sõltumatu kultuuri loomisel.
Tõlkija järelsõnast 1984. aasta raamatule: «Kadunud moosekandid» (De fortabte spillemænd, 1950) käsitleb taas sõdade eelset ajajärku, see on kirju tegelastegaleriiga satiiriline kolkaeluburlesk, mis vahest rohkem kui teised Heineseni teosed kaldub farssi, millest aga ei puudu ka äärmiselt lüürilised noodid. Peategelaseks võibki pidada muusikat. Seda rõhutab teose sümfooniline ülesehitus: neljaosaline romaan algab sissejuhatusega, tutvustab tegelaskujusid ja teemasid, teemade arenedes sündmuste kulg kiireneb, kolmandas osas toimub peamine võitlus Hea ja Kurja vahel, mispeale saabub eleegiline finaal tulevikulootustega muusika võidukäigule. Romaani lähedust muusikateosega toonitab ka teema kordamine erinevas «orkestreeringus» – näiteks kolme esimese osa alguses kolme erineva, traagiliselt lõppeva pulmapeo kirjeldus. Teose ülesehitust rõhutavad ka peatükkide (taani k. kapitel) asemel kasutatavad sõnad «osa» (sats), mis on käibel muusikaterminoloogias.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/kadunud-moosekandid_2025710092Kadunud moosekandidhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/k/a/kadunud-moosekandid_2025.jpg2323EURInStock<a href="/kadunud-moosekandid" title="Kadunud moosekandid">«Kadunud moosekandid»</a> ilmus esimest korda eesti keeles aastal 1984. <br /><br />Raamatu tõlkis <b>Arvo Alas</b> ja ka käesolev väljaanne sisaldab sedasama suurepärast tõlget. Selle uustrükiga tähistame kirjaniku juubelit – raamatu ilmumise aastal möödus tema sünnist 125 aastat. <b>William Heinesen</b> oli mitmekülgne kunstiinimene ja raamatust leiab näiteid tema kunstiloomingust. Kaanepildi autor on tema kunstnikust poeg Zacharias Heinesen.<br /><br />William Heinesen oli Fääri saarte kuulsaim kirjanik, keda ühtlasi peetakse ka üheks 20. sajandi olulisimaks Põhjamaade kirjanikuks. Aastal 1965 pälvis ta Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. Aastal 1981 loobus ta Nobeli kirjandusauhinnale kandideerimast, kuna selle andmine taani keeles kirjutavale Fääri kirjanikule oleks tema arvates kahjustanud Fääri saarte püüdlusi oma sõltumatu kultuuri loomisel.<br /><br />Tõlkija järelsõnast 1984. aasta raamatule: <cite>«Kadunud moosekandid» (De fortabte spillemænd, 1950) käsitleb taas sõdade eelset ajajärku, see on kirju tegelastegaleriiga satiiriline kolkaeluburlesk, mis vahest rohkem kui teised Heineseni teosed kaldub farssi, millest aga ei puudu ka äärmiselt lüürilised noodid. Peategelaseks võibki pidada muusikat. Seda rõhutab teose sümfooniline ülesehitus: neljaosaline romaan algab sissejuhatusega, tutvustab tegelaskujusid ja teemasid, teemade arenedes sündmuste kulg kiireneb, kolmandas osas toimub peamine võitlus Hea ja Kurja vahel, mispeale saabub eleegiline finaal tulevikulootustega muusika võidukäigule. Romaani lähedust muusikateosega toonitab ka teema kordamine erinevas «orkestreeringus» – näiteks kolme esimese osa alguses kolme erineva, traagiliselt lõppeva pulmapeo kirjeldus. Teose ülesehitust rõhutavad ka peatükkide (taani k. kapitel) asemel kasutatavad sõnad «osa» (sats), mis on käibel muusikaterminoloogias.</cite> <a href="/kadunud-moosekandid" title="Kadunud moosekandid">«Kadunud moosekandid»</a> ilmus esimest korda eesti keeles aastal 1984. <br /><br />Raamatu tõlkis <b>Arvo Alas</b> ja ka käesolev väljaanne sisaldab sedasama suurepärast tõlget. Selle uustrükiga tähistame kirjaniku juubelit – raamatu ilmumise aastal möödus tema sünnist 125 aastat. <b>William Heinesen</b> oli mitmekülgne kunstiinimene ja raamatust leiab näiteid tema kunstiloomingust. Kaanepildi autor on tema kunstnikust poeg Zacharias Heinesen.<br /><br />William Heinesen oli Fääri saarte kuulsaim kirjanik, keda ühtlasi peetakse ka üheks 20. sajandi olulisimaks Põhjamaade kirjanikuks. Aastal 1965 pälvis ta Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. Aastal 1981 loobus ta Nobeli kirjandusauhinnale kandideerimast, kuna selle andmine taani keeles kirjutavale Fääri kirjanikule oleks tema arvates kahjustanud Fääri saarte püüdlusi oma sõltumatu kultuuri loomisel.<br /><br />Tõlkija järelsõnast 1984. aasta raamatule: <cite>«Kadunud moosekandid» (De fortabte spillemænd, 1950) käsitleb taas sõdade eelset ajajärku, see on kirju tegelastegaleriiga satiiriline kolkaeluburlesk, mis vahest rohkem kui teised Heineseni teosed kaldub farssi, millest aga ei puudu ka äärmiselt lüürilised noodid. Peategelaseks võibki pidada muusikat. Seda rõhutab teose sümfooniline ülesehitus: neljaosaline romaan algab sissejuhatusega, tutvustab tegelaskujusid ja teemasid, teemade arenedes sündmuste kulg kiireneb, kolmandas osas toimub peamine võitlus Hea ja Kurja vahel, mispeale saabub eleegiline finaal tulevikulootustega muusika võidukäigule. Romaani lähedust muusikateosega toonitab ka teema kordamine erinevas «orkestreeringus» – näiteks kolme esimese osa alguses kolme erineva, traagiliselt lõppeva pulmapeo kirjeldus. Teose ülesehitust rõhutavad ka peatükkide (taani k. kapitel) asemel kasutatavad sõnad «osa» (sats), mis on käibel muusikaterminoloogias.</cite>