«Kiibisõda» on põhjalik ja põnev ülevaade aastakümneid kestnud võitlusest maailma üheks kõige olulisemaks ressursiks kujunenud kiibitehnoloogia pärast.
Kiibid on justkui uus nafta – napp ressurss, millest sõltub elu tänapäeva maailmas. Peaaegu kogu tehnika alates rakettidest kuni nutitelefonideni töötab kiipide abil. Seetõttu toetub arvutikiipidele ka riikide sõjaline ja majanduslik võim.
Veel hiljuti tootis kõige kiiremaid kiipe maailma supervõim USA. Nüüd on USA kaotamas oma juhtrolli Taiwanile, Lõuna-Koreale ja eelkõige Hiinale. Nagu «Kiibisõda» paljastab, kulutab Hiina igal aastal kiipidele rohkem raha kui naftale ja investeerib miljardeid dollareid kiibitootmisse, et USAga sammu pidada. Mängus on Ameerika sõjaline üleolek ja majanduslik jõukus.
Majandusajaloolane Chris Miller selgitab, kuidas pooljuhtidest sai tänapäeva elu oluline osa, kuidas USA saavutas ülekaalu kiipide tootmises ja rakendas seda tehnoloogiat sõjalistes süsteemides. Ameerika võit külmas sõjas ja tema globaalne sõjaline domineerimine tulenes võimest rakendada arvutusvõimsust tõhusamalt kui ükski teine riik. Kuid ka selles valdkonnas on Hiina kiiresti USAle järele jõudmas, sidudes oma kiibitootmise ambitsioonid sõjaväe moderniseerimisega.
Chris Milleri haarav raamat näitab, et tänapäeva poliitikast, majandusest ja tehnoloogiast arusaamiseks peame esmalt mõistma kiipide rolli riikide jõuvahekordades.
«Kiibisõda» on põhjalik ja põnev ülevaade aastakümneid kestnud võitlusest maailma üheks kõige olulisemaks ressursiks kujunenud kiibitehnoloogia pärast.
Kiibid on justkui uus nafta – napp ressurss, millest sõltub elu tänapäeva maailmas. Peaaegu kogu tehnika alates rakettidest kuni nutitelefonideni töötab kiipide abil. Seetõttu toetub arvutikiipidele ka riikide sõjaline ja majanduslik võim.
Veel hiljuti tootis kõige kiiremaid kiipe maailma supervõim USA. Nüüd on USA kaotamas oma juhtrolli Taiwanile, Lõuna-Koreale ja eelkõige Hiinale. Nagu «Kiibisõda» paljastab, kulutab Hiina igal aastal kiipidele rohkem raha kui naftale ja investeerib miljardeid dollareid kiibitootmisse, et USAga sammu pidada. Mängus on Ameerika sõjaline üleolek ja majanduslik jõukus.
Majandusajaloolane Chris Miller selgitab, kuidas pooljuhtidest sai tänapäeva elu oluline osa, kuidas USA saavutas ülekaalu kiipide tootmises ja rakendas seda tehnoloogiat sõjalistes süsteemides. Ameerika võit külmas sõjas ja tema globaalne sõjaline domineerimine tulenes võimest rakendada arvutusvõimsust tõhusamalt kui ükski teine riik. Kuid ka selles valdkonnas on Hiina kiiresti USAle järele jõudmas, sidudes oma kiibitootmise ambitsioonid sõjaväe moderniseerimisega.
Chris Milleri haarav raamat näitab, et tänapäeva poliitikast, majandusest ja tehnoloogiast arusaamiseks peame esmalt mõistma kiipide rolli riikide jõuvahekordades.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/kiibisõda691401Kiibisõdahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/k/i/kiibisoda.jpg2525EURInStock/Kõik teemad/majandus, äri/Kõik teemad/ettevõtted, organisatsioonid, asutused/Kõik teemad/ühiskond303210012125«Kiibisõda» on põhjalik ja põnev ülevaade aastakümneid kestnud võitlusest maailma üheks kõige olulisemaks ressursiks kujunenud kiibitehnoloogia pärast.<br /><br />Kiibid on justkui uus nafta – napp ressurss, millest sõltub elu tänapäeva maailmas. Peaaegu kogu tehnika alates rakettidest kuni nutitelefonideni töötab kiipide abil. Seetõttu toetub arvutikiipidele ka riikide sõjaline ja majanduslik võim. <br /><br />Veel hiljuti tootis kõige kiiremaid kiipe maailma supervõim USA. Nüüd on USA kaotamas oma juhtrolli Taiwanile, Lõuna-Koreale ja eelkõige Hiinale. Nagu «Kiibisõda» paljastab, kulutab Hiina igal aastal kiipidele rohkem raha kui naftale ja investeerib miljardeid dollareid kiibitootmisse, et USAga sammu pidada. Mängus on Ameerika sõjaline üleolek ja majanduslik jõukus.<br /><br />Majandusajaloolane <b>Chris Miller</b> selgitab, kuidas pooljuhtidest sai tänapäeva elu oluline osa, kuidas USA saavutas ülekaalu kiipide tootmises ja rakendas seda tehnoloogiat sõjalistes süsteemides. Ameerika võit külmas sõjas ja tema globaalne sõjaline domineerimine tulenes võimest rakendada arvutusvõimsust tõhusamalt kui ükski teine riik. Kuid ka selles valdkonnas on Hiina kiiresti USAle järele jõudmas, sidudes oma kiibitootmise ambitsioonid sõjaväe moderniseerimisega. <br /><br />Chris Milleri haarav raamat näitab, et tänapäeva poliitikast, majandusest ja tehnoloogiast arusaamiseks peame esmalt mõistma kiipide rolli riikide jõuvahekordades. «Kiibisõda» on põhjalik ja põnev ülevaade aastakümneid kestnud võitlusest maailma üheks kõige olulisemaks ressursiks kujunenud kiibitehnoloogia pärast.<br /><br />Kiibid on justkui uus nafta – napp ressurss, millest sõltub elu tänapäeva maailmas. Peaaegu kogu tehnika alates rakettidest kuni nutitelefonideni töötab kiipide abil. Seetõttu toetub arvutikiipidele ka riikide sõjaline ja majanduslik võim. <br /><br />Veel hiljuti tootis kõige kiiremaid kiipe maailma supervõim USA. Nüüd on USA kaotamas oma juhtrolli Taiwanile, Lõuna-Koreale ja eelkõige Hiinale. Nagu «Kiibisõda» paljastab, kulutab Hiina igal aastal kiipidele rohkem raha kui naftale ja investeerib miljardeid dollareid kiibitootmisse, et USAga sammu pidada. Mängus on Ameerika sõjaline üleolek ja majanduslik jõukus.<br /><br />Majandusajaloolane <b>Chris Miller</b> selgitab, kuidas pooljuhtidest sai tänapäeva elu oluline osa, kuidas USA saavutas ülekaalu kiipide tootmises ja rakendas seda tehnoloogiat sõjalistes süsteemides. Ameerika võit külmas sõjas ja tema globaalne sõjaline domineerimine tulenes võimest rakendada arvutusvõimsust tõhusamalt kui ükski teine riik. Kuid ka selles valdkonnas on Hiina kiiresti USAle järele jõudmas, sidudes oma kiibitootmise ambitsioonid sõjaväe moderniseerimisega. <br /><br />Chris Milleri haarav raamat näitab, et tänapäeva poliitikast, majandusest ja tehnoloogiast arusaamiseks peame esmalt mõistma kiipide rolli riikide jõuvahekordades.