Käesolevas õppevahendis on pakutud võimalusi tutvuda kuritegevuse nelja sotsioloogilise teooriaga.
Esimesena vaatleme prantsuse sotsioloogi Émile Durkheimi vaateid kuritegevusele kui ühiskonna normaalsele nähtusele. Ta leidis, et kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeks võimatuks ühiskonna arengu, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimuseks on muutused inimeste käitumises, mis on absoluutselt ühtsete käitumisreeglite puhul aga võimatu. Teisena vaatleme USA sotsioloogi Robert Mertoni seisukohti, kes näitas, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes tähelepanu alt välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid. Kolmandana on käsitletud Thorsten Sellini kultuurikonflikti teooriat, mis näitab, kuidas erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Viimasena on vaadeldud Gresham Sykesi ja David Matza teooriat, mis näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Selle teooria järgi püüavad kurjategijad negatiivse enesehinnangu vältimiseks terve komplekti neutraliseerimise meetoditega nii endale kui ka teistele seletada, et nemad ei ole toimepandud kuriteos süüdi või et see ei olnudki üldse kuritegu.
Tuleb arvestada, et õppevahendi maht ei võimalda neid teooriaid vaadelda ammendavalt, kuid igaüks neis sisaldab mõtteid, mis võiksid rikastada meie ettekujutust kuritegevusest.
Käesolevas õppevahendis on pakutud võimalusi tutvuda kuritegevuse nelja sotsioloogilise teooriaga.
Esimesena vaatleme prantsuse sotsioloogi Émile Durkheimi vaateid kuritegevusele kui ühiskonna normaalsele nähtusele. Ta leidis, et kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeks võimatuks ühiskonna arengu, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimuseks on muutused inimeste käitumises, mis on absoluutselt ühtsete käitumisreeglite puhul aga võimatu. Teisena vaatleme USA sotsioloogi Robert Mertoni seisukohti, kes näitas, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes tähelepanu alt välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid. Kolmandana on käsitletud Thorsten Sellini kultuurikonflikti teooriat, mis näitab, kuidas erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Viimasena on vaadeldud Gresham Sykesi ja David Matza teooriat, mis näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Selle teooria järgi püüavad kurjategijad negatiivse enesehinnangu vältimiseks terve komplekti neutraliseerimise meetoditega nii endale kui ka teistele seletada, et nemad ei ole toimepandud kuriteos süüdi või et see ei olnudki üldse kuritegu.
Tuleb arvestada, et õppevahendi maht ei võimalda neid teooriaid vaadelda ammendavalt, kuid igaüks neis sisaldab mõtteid, mis võiksid rikastada meie ettekujutust kuritegevusest.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/klassikalised-sotsioloogilised-teooriad-kriminoloogias105081Klassikalised sotsioloogilised teooriad kriminoloogiashttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/k/l/klassikalised-sotsioloogilised-teooriad-kriminoloogias-648.webp00EUROutOfStock/Kõik teemad/õigus/Kõik teemad/õpikud/Kõik teemad/humaniora, socialia/sotsioloogia31117911212585Käesolevas õppevahendis on pakutud võimalusi tutvuda kuritegevuse nelja sotsioloogilise teooriaga. <br /> <br />Esimesena vaatleme prantsuse sotsioloogi Émile Durkheimi vaateid kuritegevusele kui ühiskonna normaalsele nähtusele. Ta leidis, et kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeks võimatuks ühiskonna arengu, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimuseks on muutused inimeste käitumises, mis on absoluutselt ühtsete käitumisreeglite puhul aga võimatu. <br />Teisena vaatleme USA sotsioloogi Robert Mertoni seisukohti, kes näitas, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes tähelepanu alt välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid. <br />Kolmandana on käsitletud Thorsten Sellini kultuurikonflikti teooriat, mis näitab, kuidas erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. <br />Viimasena on vaadeldud Gresham Sykesi ja David Matza teooriat, mis näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Selle teooria järgi püüavad kurjategijad negatiivse enesehinnangu vältimiseks terve komplekti neutraliseerimise meetoditega nii endale kui ka teistele seletada, et nemad ei ole toimepandud kuriteos süüdi või et see ei olnudki üldse kuritegu. <br /> <br />Tuleb arvestada, et õppevahendi maht ei võimalda neid teooriaid vaadelda ammendavalt, kuid igaüks neis sisaldab mõtteid, mis võiksid rikastada meie ettekujutust kuritegevusest. Käesolevas õppevahendis on pakutud võimalusi tutvuda kuritegevuse nelja sotsioloogilise teooriaga. <br /> <br />Esimesena vaatleme prantsuse sotsioloogi Émile Durkheimi vaateid kuritegevusele kui ühiskonna normaalsele nähtusele. Ta leidis, et kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeks võimatuks ühiskonna arengu, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimuseks on muutused inimeste käitumises, mis on absoluutselt ühtsete käitumisreeglite puhul aga võimatu. <br />Teisena vaatleme USA sotsioloogi Robert Mertoni seisukohti, kes näitas, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes tähelepanu alt välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid. <br />Kolmandana on käsitletud Thorsten Sellini kultuurikonflikti teooriat, mis näitab, kuidas erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. <br />Viimasena on vaadeldud Gresham Sykesi ja David Matza teooriat, mis näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Selle teooria järgi püüavad kurjategijad negatiivse enesehinnangu vältimiseks terve komplekti neutraliseerimise meetoditega nii endale kui ka teistele seletada, et nemad ei ole toimepandud kuriteos süüdi või et see ei olnudki üldse kuritegu. <br /> <br />Tuleb arvestada, et õppevahendi maht ei võimalda neid teooriaid vaadelda ammendavalt, kuid igaüks neis sisaldab mõtteid, mis võiksid rikastada meie ettekujutust kuritegevusest.