The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Kopenhaageni kui linna ajalugu algab ajast, mil Øresundi lahe ääres asuv väike kaluriküla tundus soodsana tollal kogu Skandinaavias suurt võimu omanud piiskop Absalonile, kes rajas merekaldale kindluslinna 1167. aastal. Esimesed ehitised paiknesid kohal, kus praegu asub Taani valitsuse igapäevane tööpaik Christiansborg. Vastasustatud linn-kindlus kuulus piiskopitoolile Roskildes ning alles 1417. aastal läks see üle kuningakojale ja tollal troonil olnud kuningas Erik VII valitsemise alla. Linna areng kulges väga aeglaselt. 1350. aastal elas kindlusemüüride vahel umbes kolm tuhat elanikku, alles kaks sajandit hiljem, 1520. aastal loeti elanike arvuks 10 000.
Kopenhaageni kui linna ajalugu algab ajast, mil Øresundi lahe ääres asuv väike kaluriküla tundus soodsana tollal kogu Skandinaavias suurt võimu omanud piiskop Absalonile, kes rajas merekaldale kindluslinna 1167. aastal. Esimesed ehitised paiknesid kohal, kus praegu asub Taani valitsuse igapäevane tööpaik Christiansborg. Vastasustatud linn-kindlus kuulus piiskopitoolile Roskildes ning alles 1417. aastal läks see üle kuningakojale ja tollal troonil olnud kuningas Erik VII valitsemise alla. Linna areng kulges väga aeglaselt. 1350. aastal elas kindlusemüüride vahel umbes kolm tuhat elanikku, alles kaks sajandit hiljem, 1520. aastal loeti elanike arvuks 10 000.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/kopenhaagen_199730292Kopenhaagenhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/k/o/kopenhaagen_1997.jpg3.53.5EURInStock/Kõik teemad/reisijuhid, kaardid, atlased10112125Kopenhaageni kui linna ajalugu algab ajast, mil Øresundi lahe ääres asuv väike kaluriküla tundus soodsana tollal kogu Skandinaavias suurt võimu omanud piiskop Absalonile, kes rajas merekaldale kindluslinna 1167. aastal. Esimesed ehitised paiknesid kohal, kus praegu asub Taani valitsuse igapäevane tööpaik Christiansborg. Vastasustatud linn-kindlus kuulus piiskopitoolile Roskildes ning alles 1417. aastal läks see üle kuningakojale ja tollal troonil olnud kuningas Erik VII valitsemise alla. <br />Linna areng kulges väga aeglaselt. 1350. aastal elas kindlusemüüride vahel umbes kolm tuhat elanikku, alles kaks sajandit hiljem, 1520. aastal loeti elanike arvuks 10 000. Kopenhaageni kui linna ajalugu algab ajast, mil Øresundi lahe ääres asuv väike kaluriküla tundus soodsana tollal kogu Skandinaavias suurt võimu omanud piiskop Absalonile, kes rajas merekaldale kindluslinna 1167. aastal. Esimesed ehitised paiknesid kohal, kus praegu asub Taani valitsuse igapäevane tööpaik Christiansborg. Vastasustatud linn-kindlus kuulus piiskopitoolile Roskildes ning alles 1417. aastal läks see üle kuningakojale ja tollal troonil olnud kuningas Erik VII valitsemise alla. <br />Linna areng kulges väga aeglaselt. 1350. aastal elas kindlusemüüride vahel umbes kolm tuhat elanikku, alles kaks sajandit hiljem, 1520. aastal loeti elanike arvuks 10 000.