Kahesaja aasta eest kogu Euroopat haaranud pikkades ja veristes Napoleon I sõdades osales Venemaa poolel sadu baltisakslastest ohvitsere ja kindraleid Eesti alalt. Siiski vaid üksikud neist panid hiljem kirja oma mälestused – nende seas iidsest kohalikust suguvõsast Eduard von Löwenstern (1790–1837), hilisem kindral, kuid kõneksoleval ajal alles noor husaariohvitser.
Tema sõjatee algas 1806. aasta oktoobris Vene vägede sissemarsiga Preisimaale, järgnes teenistus garnisonides Kuramaal ja Poolas, 1810. aastast kindral krahv Peter von der Pahlen noorema adjutandina. Löwenstern tegi kaasa 1812. aasta Isamaasõja ning Vene armee välismaa-sõjakäigul 1813–1815 «Pahleni ratsanike» retke läbi lahingumöllust haaratud Saksamaa ja Prantsusmaa kuni Pariisini välja.
Eduard von Löwensterni mälestused annavad elavalt edasi ajastu vaimu, paistes samas silma haruldase avameelsusega. Lisaks enda panusele tolles mastaapses sõjas jutustab autor oma õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning intiimsematestki eraelu seikadest. Noor husaariohvitser nautis seiklusi ja võõraid maid, lööminguid ja duelle, kaunite daamide seltskonda ja teda nii mõnigi kord laostada ähvardanud õnnemänge, tulles siiski pea igast olukorrast välja võitjana.
Kahesaja aasta eest kogu Euroopat haaranud pikkades ja veristes Napoleon I sõdades osales Venemaa poolel sadu baltisakslastest ohvitsere ja kindraleid Eesti alalt. Siiski vaid üksikud neist panid hiljem kirja oma mälestused – nende seas iidsest kohalikust suguvõsast Eduard von Löwenstern (1790–1837), hilisem kindral, kuid kõneksoleval ajal alles noor husaariohvitser.
Tema sõjatee algas 1806. aasta oktoobris Vene vägede sissemarsiga Preisimaale, järgnes teenistus garnisonides Kuramaal ja Poolas, 1810. aastast kindral krahv Peter von der Pahlen noorema adjutandina. Löwenstern tegi kaasa 1812. aasta Isamaasõja ning Vene armee välismaa-sõjakäigul 1813–1815 «Pahleni ratsanike» retke läbi lahingumöllust haaratud Saksamaa ja Prantsusmaa kuni Pariisini välja.
Eduard von Löwensterni mälestused annavad elavalt edasi ajastu vaimu, paistes samas silma haruldase avameelsusega. Lisaks enda panusele tolles mastaapses sõjas jutustab autor oma õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning intiimsematestki eraelu seikadest. Noor husaariohvitser nautis seiklusi ja võõraid maid, lööminguid ja duelle, kaunite daamide seltskonda ja teda nii mõnigi kord laostada ähvardanud õnnemänge, tulles siiski pea igast olukorrast välja võitjana.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/krahv-pahleni-ratsanikega-napoleoni-vastu667664Krahv Pahleni ratsanikega Napoleoni vastuhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789916704547-272.webp3333EURInStock/ajalugu/Eesti ajalugu/ajalugu/maailma ajalugu/elulood ja mälestused/eesti17183512734Kahesaja aasta eest kogu Euroopat haaranud pikkades ja veristes Napoleon I sõdades osales Venemaa poolel sadu baltisakslastest ohvitsere ja kindraleid Eesti alalt. Siiski vaid üksikud neist panid hiljem kirja oma mälestused – nende seas iidsest kohalikust suguvõsast <b>Eduard von Löwenstern</b> (1790–1837), hilisem kindral, kuid kõneksoleval ajal alles noor husaariohvitser.<br /><br />Tema sõjatee algas 1806. aasta oktoobris Vene vägede sissemarsiga Preisimaale, järgnes teenistus garnisonides Kuramaal ja Poolas, 1810. aastast kindral krahv <b>Peter von der Pahlen noorema</b> adjutandina. Löwenstern tegi kaasa 1812. aasta Isamaasõja ning Vene armee välismaa-sõjakäigul 1813–1815 «Pahleni ratsanike» retke läbi lahingumöllust haaratud Saksamaa ja Prantsusmaa kuni Pariisini välja.<br /><br />Eduard von Löwensterni mälestused annavad elavalt edasi ajastu vaimu, paistes samas silma haruldase avameelsusega. Lisaks enda panusele tolles mastaapses sõjas jutustab autor oma õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning intiimsematestki eraelu seikadest. Noor husaariohvitser nautis seiklusi ja võõraid maid, lööminguid ja duelle, kaunite daamide seltskonda ja teda nii mõnigi kord laostada ähvardanud õnnemänge, tulles siiski pea igast olukorrast välja võitjana. Kahesaja aasta eest kogu Euroopat haaranud pikkades ja veristes Napoleon I sõdades osales Venemaa poolel sadu baltisakslastest ohvitsere ja kindraleid Eesti alalt. Siiski vaid üksikud neist panid hiljem kirja oma mälestused – nende seas iidsest kohalikust suguvõsast <b>Eduard von Löwenstern</b> (1790–1837), hilisem kindral, kuid kõneksoleval ajal alles noor husaariohvitser.<br /><br />Tema sõjatee algas 1806. aasta oktoobris Vene vägede sissemarsiga Preisimaale, järgnes teenistus garnisonides Kuramaal ja Poolas, 1810. aastast kindral krahv <b>Peter von der Pahlen noorema</b> adjutandina. Löwenstern tegi kaasa 1812. aasta Isamaasõja ning Vene armee välismaa-sõjakäigul 1813–1815 «Pahleni ratsanike» retke läbi lahingumöllust haaratud Saksamaa ja Prantsusmaa kuni Pariisini välja.<br /><br />Eduard von Löwensterni mälestused annavad elavalt edasi ajastu vaimu, paistes samas silma haruldase avameelsusega. Lisaks enda panusele tolles mastaapses sõjas jutustab autor oma õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning intiimsematestki eraelu seikadest. Noor husaariohvitser nautis seiklusi ja võõraid maid, lööminguid ja duelle, kaunite daamide seltskonda ja teda nii mõnigi kord laostada ähvardanud õnnemänge, tulles siiski pea igast olukorrast välja võitjana.
