The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Omaaegne näitleja ja lavastaja Lembit Anton (s. 1922) jätkab selles ajaloolises mälestusteraamatus detailselt ja värvikalt ühe Virumaa küla – Laanemõisa küla elanike saatusekeeriste jutustamist. Raamatus on eraldi peatükk Laanemõisa küla kõigi taluperede kohta, ja lugudest, nii humoorikatest kui ka traagilistest, Lembit Antonil juba puudust ei tule...
Aga ometigi koonduvad kõik lood lõpuks ühte fookusesse, iga jutt lisab otsekui ühe väikese kivikese hiiglaslikku mosaiiki – ja raamatut sulgedes ei jää lugejal enam mingit kahtlust, et tegelikult tõestas Lembit Anton tohutu hulga näidete ja faktimaterjali põhjal, kuidas nõukogude võim hävitas süstemaatiliselt, ettekavatsetult ja järjekindlalt sajandite jooksul väljakujunenud õitsva Eesti küla, elujõulised traditsioonid, kombed ja külakultuuri selge eesmärgiga hävitada kogu eesti rahvas. Raamat Kuhu küll kõik külad jäid? kuulub kolmanda raamatu teise osana ajaloolisse mälestustetraloogiasse üldpealkirjaga Punane katk, millest siiani on ilmunud esimesed kolm raamatut «Selles sõjas mina ei sure» (2007), «Maakorraldajad» (2010) ja «Kuhu küll kõik külad jäid?» (2011).
Omaaegne näitleja ja lavastaja Lembit Anton (s. 1922) jätkab selles ajaloolises mälestusteraamatus detailselt ja värvikalt ühe Virumaa küla – Laanemõisa küla elanike saatusekeeriste jutustamist. Raamatus on eraldi peatükk Laanemõisa küla kõigi taluperede kohta, ja lugudest, nii humoorikatest kui ka traagilistest, Lembit Antonil juba puudust ei tule...
Aga ometigi koonduvad kõik lood lõpuks ühte fookusesse, iga jutt lisab otsekui ühe väikese kivikese hiiglaslikku mosaiiki – ja raamatut sulgedes ei jää lugejal enam mingit kahtlust, et tegelikult tõestas Lembit Anton tohutu hulga näidete ja faktimaterjali põhjal, kuidas nõukogude võim hävitas süstemaatiliselt, ettekavatsetult ja järjekindlalt sajandite jooksul väljakujunenud õitsva Eesti küla, elujõulised traditsioonid, kombed ja külakultuuri selge eesmärgiga hävitada kogu eesti rahvas. Raamat Kuhu küll kõik külad jäid? kuulub kolmanda raamatu teise osana ajaloolisse mälestustetraloogiasse üldpealkirjaga Punane katk, millest siiani on ilmunud esimesed kolm raamatut «Selles sõjas mina ei sure» (2007), «Maakorraldajad» (2010) ja «Kuhu küll kõik külad jäid?» (2011).
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/kuhu-küll-kõik-külad-jäid_2011_r0202903173698Kuhu küll kõik külad jäid?https://raamatukoi.ee/media/catalog/product/k/u/kuhu-kull-koik-kulad-jaid_2011_r0202903.jpg00EUROutOfStock/ajalugu/Eesti ajalugu17127Omaaegne näitleja ja lavastaja Lembit Anton (s. 1922) jätkab selles ajaloolises mälestusteraamatus detailselt ja värvikalt ühe Virumaa küla – Laanemõisa küla elanike saatusekeeriste jutustamist. Raamatus on eraldi peatükk Laanemõisa küla kõigi taluperede kohta, ja lugudest, nii humoorikatest kui ka traagilistest, Lembit Antonil juba puudust ei tule...<br/><br/>Aga ometigi koonduvad kõik lood lõpuks ühte fookusesse, iga jutt lisab otsekui ühe väikese kivikese hiiglaslikku mosaiiki – ja raamatut sulgedes ei jää lugejal enam mingit kahtlust, et tegelikult tõestas Lembit Anton tohutu hulga näidete ja faktimaterjali põhjal, kuidas nõukogude võim hävitas süstemaatiliselt, ettekavatsetult ja järjekindlalt sajandite jooksul väljakujunenud õitsva Eesti küla, elujõulised traditsioonid, kombed ja külakultuuri selge eesmärgiga hävitada kogu eesti rahvas. Raamat Kuhu küll kõik külad jäid? kuulub kolmanda raamatu teise osana ajaloolisse mälestustetraloogiasse üldpealkirjaga Punane katk, millest siiani on ilmunud esimesed kolm raamatut «Selles sõjas mina ei sure» (2007), «Maakorraldajad» (2010) ja «Kuhu küll kõik külad jäid?» (2011). Omaaegne näitleja ja lavastaja Lembit Anton (s. 1922) jätkab selles ajaloolises mälestusteraamatus detailselt ja värvikalt ühe Virumaa küla – Laanemõisa küla elanike saatusekeeriste jutustamist. Raamatus on eraldi peatükk Laanemõisa küla kõigi taluperede kohta, ja lugudest, nii humoorikatest kui ka traagilistest, Lembit Antonil juba puudust ei tule...<br/><br/>Aga ometigi koonduvad kõik lood lõpuks ühte fookusesse, iga jutt lisab otsekui ühe väikese kivikese hiiglaslikku mosaiiki – ja raamatut sulgedes ei jää lugejal enam mingit kahtlust, et tegelikult tõestas Lembit Anton tohutu hulga näidete ja faktimaterjali põhjal, kuidas nõukogude võim hävitas süstemaatiliselt, ettekavatsetult ja järjekindlalt sajandite jooksul väljakujunenud õitsva Eesti küla, elujõulised traditsioonid, kombed ja külakultuuri selge eesmärgiga hävitada kogu eesti rahvas. Raamat Kuhu küll kõik külad jäid? kuulub kolmanda raamatu teise osana ajaloolisse mälestustetraloogiasse üldpealkirjaga Punane katk, millest siiani on ilmunud esimesed kolm raamatut «Selles sõjas mina ei sure» (2007), «Maakorraldajad» (2010) ja «Kuhu küll kõik külad jäid?» (2011).