The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Peeter Torop: Märkide, märgisüsteemide ja koodide eritlemise võime ei väljendu pelgalt praktiliste grammatikate või tüpoloogiate tundmises. Igas ühiskonnas, igas kultuuris on oma tähistamispraktikad, ja märke ning koode saab mõista vaid neid tähistamis- ja tähendustamisprotsesse tundes. Siit tuleneb, et märkide uurimise ja mõtestamise minimaalseks tingimuseks on nende vaatlemine kasutuses. Kasutus on aga käitumuslik ja tekstiloomeline. Olgu see argikäitumine või loovkäitumine -- ta on kas ise vaadeldav tekstina või on tema tulemuseks tekst. Iga üksik tekst on vaadeldav märgina, mis on ühel tasandil osa märgisüsteemist ja teisel tasandil autonoomne tervik, olles omakorda ehitatud märgisüsteemi(de)st. Iga konkreetne raamat või film on tehtud mingist materjalist -- sõnalisest, pildilisest, helilisest. See materjal on korrastatud ja sellest on loodud süsteem. Keelest on loodud luule, liikuvatest piltidest algab film, helid koonduvad muusikaks ja jutuajamisest saab raadio- või telesaade. Ja me võime rääkida neist kui tekstidest, mis evivad oma autonoomset struktuuri, oma märgisüsteemi, mille abil materjalile on omistatud tähendused või loomuliku keele puhul lisatähendused. Kultuur kui tekstikooslus loob kultuurikandjate ja -loojate ümber ka märgisüsteemide koosluse. Suur osa neis toimivatest märkidest kuulub korraga mitmesse märgisüsteemi ja neid ei ole võimalik seletava märgisõnastikuna kirja panna. Sest märk võib olla samaaegselt märgisüsteem ja osa märgisüsteemist. Märkide tähendused tulenevad nende eritlemise ja kasutamise viisist, kultuuris eksisteerivatest märgiloomemehhanismidest. Kultuurikandjate võime neid mehhanisme mõista tagab kultuurikompetentsuse. Kultuurikandja kompetentsus on suurem seal, kus märgikooslus on piiritletud tekstiga ja tekst ise sisaldab õpetust enda avamiseks. Tekst iseendas ja tekst kultuuri jaoks on see dünaamiline keskkond, milles kultuurimärgid sünnivad, süsteeme moodustavad, taas hajuvad ja kultuuri mälusoppidesse ununevad. Selles dünaamikas seisneb kultuuri sidusus.
Peeter Torop: Märkide, märgisüsteemide ja koodide eritlemise võime ei väljendu pelgalt praktiliste grammatikate või tüpoloogiate tundmises. Igas ühiskonnas, igas kultuuris on oma tähistamispraktikad, ja märke ning koode saab mõista vaid neid tähistamis- ja tähendustamisprotsesse tundes. Siit tuleneb, et märkide uurimise ja mõtestamise minimaalseks tingimuseks on nende vaatlemine kasutuses. Kasutus on aga käitumuslik ja tekstiloomeline. Olgu see argikäitumine või loovkäitumine -- ta on kas ise vaadeldav tekstina või on tema tulemuseks tekst. Iga üksik tekst on vaadeldav märgina, mis on ühel tasandil osa märgisüsteemist ja teisel tasandil autonoomne tervik, olles omakorda ehitatud märgisüsteemi(de)st. Iga konkreetne raamat või film on tehtud mingist materjalist -- sõnalisest, pildilisest, helilisest. See materjal on korrastatud ja sellest on loodud süsteem. Keelest on loodud luule, liikuvatest piltidest algab film, helid koonduvad muusikaks ja jutuajamisest saab raadio- või telesaade. Ja me võime rääkida neist kui tekstidest, mis evivad oma autonoomset struktuuri, oma märgisüsteemi, mille abil materjalile on omistatud tähendused või loomuliku keele puhul lisatähendused. Kultuur kui tekstikooslus loob kultuurikandjate ja -loojate ümber ka märgisüsteemide koosluse. Suur osa neis toimivatest märkidest kuulub korraga mitmesse märgisüsteemi ja neid ei ole võimalik seletava märgisõnastikuna kirja panna. Sest märk võib olla samaaegselt märgisüsteem ja osa märgisüsteemist. Märkide tähendused tulenevad nende eritlemise ja kasutamise viisist, kultuuris eksisteerivatest märgiloomemehhanismidest. Kultuurikandjate võime neid mehhanisme mõista tagab kultuurikompetentsuse. Kultuurikandja kompetentsus on suurem seal, kus märgikooslus on piiritletud tekstiga ja tekst ise sisaldab õpetust enda avamiseks. Tekst iseendas ja tekst kultuuri jaoks on see dünaamiline keskkond, milles kultuurimärgid sünnivad, süsteeme moodustavad, taas hajuvad ja kultuuri mälusoppidesse ununevad. Selles dünaamikas seisneb kultuuri sidusus.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/kultuurimärgid56089Kultuurimärgidhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/k/u/kultuurimargid.jpg1010EURInStock/Kõik teemad/teatmekirjandus/humaniora, socialia/Kõik teemad/humaniora, socialia79851212514Peeter Torop: Märkide, märgisüsteemide ja koodide eritlemise võime ei väljendu pelgalt praktiliste grammatikate või tüpoloogiate tundmises. Igas ühiskonnas, igas kultuuris on oma tähistamispraktikad, ja märke ning koode saab mõista vaid neid tähistamis- ja tähendustamisprotsesse tundes. Siit tuleneb, et märkide uurimise ja mõtestamise minimaalseks tingimuseks on nende vaatlemine kasutuses. Kasutus on aga käitumuslik ja tekstiloomeline. Olgu see argikäitumine või loovkäitumine -- ta on kas ise vaadeldav tekstina või on tema tulemuseks tekst. <BR>Iga üksik tekst on vaadeldav märgina, mis on ühel tasandil osa märgisüsteemist ja teisel tasandil autonoomne tervik, olles omakorda ehitatud märgisüsteemi(de)st. <BR>Iga konkreetne raamat või film on tehtud mingist materjalist -- sõnalisest, pildilisest, helilisest. See materjal on korrastatud ja sellest on loodud süsteem. Keelest on loodud luule, liikuvatest piltidest algab film, helid koonduvad muusikaks ja jutuajamisest saab raadio- või telesaade. Ja me võime rääkida neist kui tekstidest, mis evivad oma autonoomset struktuuri, oma märgisüsteemi, mille abil materjalile on omistatud tähendused või loomuliku keele puhul lisatähendused. <BR>Kultuur kui tekstikooslus loob kultuurikandjate ja -loojate ümber ka märgisüsteemide koosluse. Suur osa neis toimivatest märkidest kuulub korraga mitmesse märgisüsteemi ja neid ei ole võimalik seletava märgisõnastikuna kirja panna. Sest märk võib olla samaaegselt märgisüsteem ja osa märgisüsteemist. Märkide tähendused tulenevad nende eritlemise ja kasutamise viisist, kultuuris eksisteerivatest märgiloomemehhanismidest. Kultuurikandjate võime neid mehhanisme mõista tagab kultuurikompetentsuse. Kultuurikandja kompetentsus on suurem seal, kus märgikooslus on piiritletud tekstiga ja tekst ise sisaldab õpetust enda avamiseks. <BR>Tekst iseendas ja tekst kultuuri jaoks on see dünaamiline keskkond, milles kultuurimärgid sünnivad, süsteeme moodustavad, taas hajuvad ja kultuuri mälusoppidesse ununevad. Selles dünaamikas seisneb kultuuri sidusus. Peeter Torop: Märkide, märgisüsteemide ja koodide eritlemise võime ei väljendu pelgalt praktiliste grammatikate või tüpoloogiate tundmises. Igas ühiskonnas, igas kultuuris on oma tähistamispraktikad, ja märke ning koode saab mõista vaid neid tähistamis- ja tähendustamisprotsesse tundes. Siit tuleneb, et märkide uurimise ja mõtestamise minimaalseks tingimuseks on nende vaatlemine kasutuses. Kasutus on aga käitumuslik ja tekstiloomeline. Olgu see argikäitumine või loovkäitumine -- ta on kas ise vaadeldav tekstina või on tema tulemuseks tekst. <BR>Iga üksik tekst on vaadeldav märgina, mis on ühel tasandil osa märgisüsteemist ja teisel tasandil autonoomne tervik, olles omakorda ehitatud märgisüsteemi(de)st. <BR>Iga konkreetne raamat või film on tehtud mingist materjalist -- sõnalisest, pildilisest, helilisest. See materjal on korrastatud ja sellest on loodud süsteem. Keelest on loodud luule, liikuvatest piltidest algab film, helid koonduvad muusikaks ja jutuajamisest saab raadio- või telesaade. Ja me võime rääkida neist kui tekstidest, mis evivad oma autonoomset struktuuri, oma märgisüsteemi, mille abil materjalile on omistatud tähendused või loomuliku keele puhul lisatähendused. <BR>Kultuur kui tekstikooslus loob kultuurikandjate ja -loojate ümber ka märgisüsteemide koosluse. Suur osa neis toimivatest märkidest kuulub korraga mitmesse märgisüsteemi ja neid ei ole võimalik seletava märgisõnastikuna kirja panna. Sest märk võib olla samaaegselt märgisüsteem ja osa märgisüsteemist. Märkide tähendused tulenevad nende eritlemise ja kasutamise viisist, kultuuris eksisteerivatest märgiloomemehhanismidest. Kultuurikandjate võime neid mehhanisme mõista tagab kultuurikompetentsuse. Kultuurikandja kompetentsus on suurem seal, kus märgikooslus on piiritletud tekstiga ja tekst ise sisaldab õpetust enda avamiseks. <BR>Tekst iseendas ja tekst kultuuri jaoks on see dünaamiline keskkond, milles kultuurimärgid sünnivad, süsteeme moodustavad, taas hajuvad ja kultuuri mälusoppidesse ununevad. Selles dünaamikas seisneb kultuuri sidusus.
