The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Mõte Lauri Kettunen ja Kodavere ühtede kaante vahel kokku viia sündis juba aastate eest. Võimalikeks ajenditeks olid keeleteadlase meenutuste ilmumine eesti keeles (2005-2006), nagu ka Kodavere kandi ajaloost ja keelest huvitatud inimeste aktiivsus. Ilmet võtma hakkas idee seejärel, kui Emakeele Selts pidas vajalikuks püstitada Tartusse Lauri Kettusele mälestusmärk ja kui mälestusmärgi toimkond soovis koostatava raamatukesega tunnustada monumendi rajamisele kaasa aidanuid. Koostöös Juhan Liivi Muuseumiga lepiti kokku väljaande struktuur, leiti tegijad ning rahastusallikad.
Kogumikku koostades on soovitud pakkuda sobivat lugemismaterjali kõigile Kodavere keelest ja kultuuriloost huvitatuile, eeskätt Peipsiääre koolinoortele. Väljaande keskme moodustab Lauri Kettuse reisikiri «Keeleretked Kodaverre 1909–1911», ent sellele lisatud artiklid annavad avaramaid taustateadmisi. Ott Kursi «Kodavere kihelkond» jutustab lühidalt piirkonna arengust, alates muinasajast kuni tänapäevani. Esile on toodud olulis andmeid kihelkonna rahvastikust ja majandusoludest, muudatus test piirkonna haldusjaotuses ning näiteid tänapäeva huvivää sustest. Karl Pajusalu kirjutis «Kodavere keelest» esitleb idamurde kõige omanäolisemat murrakut, kirjeldades selle erijooni ja kohta eesti murrete süsteemis. Autor tutvustab murdekeele ajalooli arengut ja viitab tänapäevaste murdeharrastuste kaudu Kodavere keele tulevikule.
Mõte Lauri Kettunen ja Kodavere ühtede kaante vahel kokku viia sündis juba aastate eest. Võimalikeks ajenditeks olid keeleteadlase meenutuste ilmumine eesti keeles (2005-2006), nagu ka Kodavere kandi ajaloost ja keelest huvitatud inimeste aktiivsus. Ilmet võtma hakkas idee seejärel, kui Emakeele Selts pidas vajalikuks püstitada Tartusse Lauri Kettusele mälestusmärk ja kui mälestusmärgi toimkond soovis koostatava raamatukesega tunnustada monumendi rajamisele kaasa aidanuid. Koostöös Juhan Liivi Muuseumiga lepiti kokku väljaande struktuur, leiti tegijad ning rahastusallikad.
Kogumikku koostades on soovitud pakkuda sobivat lugemismaterjali kõigile Kodavere keelest ja kultuuriloost huvitatuile, eeskätt Peipsiääre koolinoortele. Väljaande keskme moodustab Lauri Kettuse reisikiri «Keeleretked Kodaverre 1909–1911», ent sellele lisatud artiklid annavad avaramaid taustateadmisi. Ott Kursi «Kodavere kihelkond» jutustab lühidalt piirkonna arengust, alates muinasajast kuni tänapäevani. Esile on toodud olulis andmeid kihelkonna rahvastikust ja majandusoludest, muudatus test piirkonna haldusjaotuses ning näiteid tänapäeva huvivää sustest. Karl Pajusalu kirjutis «Kodavere keelest» esitleb idamurde kõige omanäolisemat murrakut, kirjeldades selle erijooni ja kohta eesti murrete süsteemis. Autor tutvustab murdekeele ajalooli arengut ja viitab tänapäevaste murdeharrastuste kaudu Kodavere keele tulevikule.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/lauri-kettunen-ja-kodavere725221Lauri Kettunen ja Kodaverehttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/l/a/lauri-kettunen-ja-kodavere.jpg1717EURInStock/Kõik teemad/humaniora, socialia/keeleteadus/Kõik teemad/Eesti eile ja täna931221212585Mõte <b>Lauri Kettunen</b> ja Kodavere ühtede kaante vahel kokku viia sündis juba aastate eest. Võimalikeks ajenditeks olid keeleteadlase meenutuste ilmumine eesti keeles (2005-2006), nagu ka Kodavere kandi ajaloost ja keelest huvitatud inimeste aktiivsus. Ilmet võtma hakkas idee seejärel, kui Emakeele Selts pidas vajalikuks püstitada Tartusse Lauri Kettusele mälestusmärk ja kui mälestusmärgi toimkond soovis koostatava raamatukesega tunnustada monumendi rajamisele kaasa aidanuid. Koostöös Juhan Liivi Muuseumiga lepiti kokku väljaande struktuur, leiti tegijad ning rahastusallikad. <br /> <br />Kogumikku koostades on soovitud pakkuda sobivat lugemismaterjali kõigile Kodavere keelest ja kultuuriloost huvitatuile, eeskätt Peipsiääre koolinoortele. Väljaande keskme moodustab Lauri Kettuse reisikiri «Keeleretked Kodaverre 1909–1911», ent sellele lisatud artiklid annavad avaramaid taustateadmisi. <b>Ott Kursi</b> «Kodavere kihelkond» jutustab lühidalt piirkonna arengust, alates muinasajast kuni tänapäevani. Esile on toodud olulis andmeid kihelkonna rahvastikust ja majandusoludest, muudatus test piirkonna haldusjaotuses ning näiteid tänapäeva huvivää sustest. <b>Karl Pajusalu</b> kirjutis «Kodavere keelest» esitleb idamurde kõige omanäolisemat murrakut, kirjeldades selle erijooni ja kohta eesti murrete süsteemis. Autor tutvustab murdekeele ajalooli arengut ja viitab tänapäevaste murdeharrastuste kaudu Kodavere keele tulevikule. Mõte <b>Lauri Kettunen</b> ja Kodavere ühtede kaante vahel kokku viia sündis juba aastate eest. Võimalikeks ajenditeks olid keeleteadlase meenutuste ilmumine eesti keeles (2005-2006), nagu ka Kodavere kandi ajaloost ja keelest huvitatud inimeste aktiivsus. Ilmet võtma hakkas idee seejärel, kui Emakeele Selts pidas vajalikuks püstitada Tartusse Lauri Kettusele mälestusmärk ja kui mälestusmärgi toimkond soovis koostatava raamatukesega tunnustada monumendi rajamisele kaasa aidanuid. Koostöös Juhan Liivi Muuseumiga lepiti kokku väljaande struktuur, leiti tegijad ning rahastusallikad. <br /> <br />Kogumikku koostades on soovitud pakkuda sobivat lugemismaterjali kõigile Kodavere keelest ja kultuuriloost huvitatuile, eeskätt Peipsiääre koolinoortele. Väljaande keskme moodustab Lauri Kettuse reisikiri «Keeleretked Kodaverre 1909–1911», ent sellele lisatud artiklid annavad avaramaid taustateadmisi. <b>Ott Kursi</b> «Kodavere kihelkond» jutustab lühidalt piirkonna arengust, alates muinasajast kuni tänapäevani. Esile on toodud olulis andmeid kihelkonna rahvastikust ja majandusoludest, muudatus test piirkonna haldusjaotuses ning näiteid tänapäeva huvivää sustest. <b>Karl Pajusalu</b> kirjutis «Kodavere keelest» esitleb idamurde kõige omanäolisemat murrakut, kirjeldades selle erijooni ja kohta eesti murrete süsteemis. Autor tutvustab murdekeele ajalooli arengut ja viitab tänapäevaste murdeharrastuste kaudu Kodavere keele tulevikule.
