Ruuben Kaalep
Leilimaastikud
«Leilimaastikud» ammutavad inspiratsiooni klassikalisest värsikultuurist, astudes sellega teadlikku dialoogi – kord austavalt järgides, kord mänguliselt parodeerides. Meditatiivne riim ning rütm, mis on tänapäeval haruldaseks jäänud, kannavad järjepidevust eesti luuletajate varasemate põlvkondadega. Luulekogu tekstid pärinevad aastatest 2020–2025; osa värsse on varem avaldatud veebis ja mõni luuletus on osalenud iga-aastasel Otepää riimkroonika konkursil (eriauhind 2022).
Vormivalik ulatub kindlarütmilisest uusromantilisest värsist idamaiste gaseelide, vanaislandi ljóðaháttri ning vanakreeka heksameetrini, kus eelistatud on rõhulis-silbiline värsitehnika. Mõjutusi leidub ka keskaegsest truvääri- ning trubaduuriluulest. Lisaks esineb luulet lõunaeesti (mulgi ja tarto) keeltes ning regivärssi.
Mitmekihiline kogu kõneleb arhetüüpide, unenäoliste ilmutuste ja siserännakute kaudu, suheldes kollektiivse kultuurimälu süvatasanditega – muinasjumalatest ning šamanistlikest praktikatest ida filosoofia, lääne esoteerika ja katoliku pühakuteni. Autor seob kogemusi loodusdetailide, linna- ning külamaastike motiividega, avades neis unustatud rituaale ja ökoloogilist maailmatunnetust.
«Leilimaastike» ajaline mõõde ulatub aluspõhja kivististest ning soome-ugri ürghõimudest põlvkondadeülese pärimuse kaudu tänapäeva. Seitsmeosaline eepiline poeem «Nikander ja Luise» põhineb Peipsi-äärsest vanausulisest perest pärit Eesti ohvitseri Nikander Pekarski ning tema abikaasa elulugudel. Leidub küllalt ainest kaugemaistki maadest ja kultuuridest. Näiteks on luuletsükkel «Madžnun al-Qalbi diivan» algse impulsi saanud autori Usbekistani-reisist, teisale on aga jälje jätnud külaskäigud võitlevasse Ukrainasse. Originaalloomingut täiendavad mõned luuletõlked William Butler Yeatsilt, John Keatsilt, John Ronald Reuel Tolkienilt jt autoritelt.
Aimates elu igavest ringkäiku ning vastandite ühtsust, on inimene lahutamatu tervik oma kodu, esivanemate, lapsepõlve ning saatusega; teadvust ei tarvitse tingimata tajuda individuaalsena. Religioosset hardust täiendab «Leilimaastikes» mulgilik kavalus – arusaam, et jumalatega ei pea suhtlema üksnes alandlikult, vaid võib sõlmida ka vastastikku kasulikke tehinguid. Püha ja mängulise, isikliku ja müütilise, ajaloo ning igaviku kokkupuutel püüeldakse lõplike vastuste asemel äratundmise poole.
Vormivalik ulatub kindlarütmilisest uusromantilisest värsist idamaiste gaseelide, vanaislandi ljóðaháttri ning vanakreeka heksameetrini, kus eelistatud on rõhulis-silbiline värsitehnika. Mõjutusi leidub ka keskaegsest truvääri- ning trubaduuriluulest. Lisaks esineb luulet lõunaeesti (mulgi ja tarto) keeltes ning regivärssi.
Mitmekihiline kogu kõneleb arhetüüpide, unenäoliste ilmutuste ja siserännakute kaudu, suheldes kollektiivse kultuurimälu süvatasanditega – muinasjumalatest ning šamanistlikest praktikatest ida filosoofia, lääne esoteerika ja katoliku pühakuteni. Autor seob kogemusi loodusdetailide, linna- ning külamaastike motiividega, avades neis unustatud rituaale ja ökoloogilist maailmatunnetust.
«Leilimaastike» ajaline mõõde ulatub aluspõhja kivististest ning soome-ugri ürghõimudest põlvkondadeülese pärimuse kaudu tänapäeva. Seitsmeosaline eepiline poeem «Nikander ja Luise» põhineb Peipsi-äärsest vanausulisest perest pärit Eesti ohvitseri Nikander Pekarski ning tema abikaasa elulugudel. Leidub küllalt ainest kaugemaistki maadest ja kultuuridest. Näiteks on luuletsükkel «Madžnun al-Qalbi diivan» algse impulsi saanud autori Usbekistani-reisist, teisale on aga jälje jätnud külaskäigud võitlevasse Ukrainasse. Originaalloomingut täiendavad mõned luuletõlked William Butler Yeatsilt, John Keatsilt, John Ronald Reuel Tolkienilt jt autoritelt.
Aimates elu igavest ringkäiku ning vastandite ühtsust, on inimene lahutamatu tervik oma kodu, esivanemate, lapsepõlve ning saatusega; teadvust ei tarvitse tingimata tajuda individuaalsena. Religioosset hardust täiendab «Leilimaastikes» mulgilik kavalus – arusaam, et jumalatega ei pea suhtlema üksnes alandlikult, vaid võib sõlmida ka vastastikku kasulikke tehinguid. Püha ja mängulise, isikliku ja müütilise, ajaloo ning igaviku kokkupuutel püüeldakse lõplike vastuste asemel äratundmise poole.
Alates
28,00 €
Ainult %1 järel
«Leilimaastikud» ammutavad inspiratsiooni klassikalisest värsikultuurist, astudes sellega teadlikku dialoogi – kord austavalt järgides, kord mänguliselt parodeerides. Meditatiivne riim ning rütm, mis on tänapäeval haruldaseks jäänud, kannavad järjepidevust eesti luuletajate varasemate põlvkondadega. Luulekogu tekstid pärinevad aastatest 2020–2025; osa värsse on varem avaldatud veebis ja mõni luuletus on osalenud iga-aastasel Otepää riimkroonika konkursil (eriauhind 2022).
Vormivalik ulatub kindlarütmilisest uusromantilisest värsist idamaiste gaseelide, vanaislandi ljóðaháttri ning vanakreeka heksameetrini, kus eelistatud on rõhulis-silbiline värsitehnika. Mõjutusi leidub ka keskaegsest truvääri- ning trubaduuriluulest. Lisaks esineb luulet lõunaeesti (mulgi ja tarto) keeltes ning regivärssi.
Mitmekihiline kogu kõneleb arhetüüpide, unenäoliste ilmutuste ja siserännakute kaudu, suheldes kollektiivse kultuurimälu süvatasanditega – muinasjumalatest ning šamanistlikest praktikatest ida filosoofia, lääne esoteerika ja katoliku pühakuteni. Autor seob kogemusi loodusdetailide, linna- ning külamaastike motiividega, avades neis unustatud rituaale ja ökoloogilist maailmatunnetust.
«Leilimaastike» ajaline mõõde ulatub aluspõhja kivististest ning soome-ugri ürghõimudest põlvkondadeülese pärimuse kaudu tänapäeva. Seitsmeosaline eepiline poeem «Nikander ja Luise» põhineb Peipsi-äärsest vanausulisest perest pärit Eesti ohvitseri Nikander Pekarski ning tema abikaasa elulugudel. Leidub küllalt ainest kaugemaistki maadest ja kultuuridest. Näiteks on luuletsükkel «Madžnun al-Qalbi diivan» algse impulsi saanud autori Usbekistani-reisist, teisale on aga jälje jätnud külaskäigud võitlevasse Ukrainasse. Originaalloomingut täiendavad mõned luuletõlked William Butler Yeatsilt, John Keatsilt, John Ronald Reuel Tolkienilt jt autoritelt.
Aimates elu igavest ringkäiku ning vastandite ühtsust, on inimene lahutamatu tervik oma kodu, esivanemate, lapsepõlve ning saatusega; teadvust ei tarvitse tingimata tajuda individuaalsena. Religioosset hardust täiendab «Leilimaastikes» mulgilik kavalus – arusaam, et jumalatega ei pea suhtlema üksnes alandlikult, vaid võib sõlmida ka vastastikku kasulikke tehinguid. Püha ja mängulise, isikliku ja müütilise, ajaloo ning igaviku kokkupuutel püüeldakse lõplike vastuste asemel äratundmise poole.
Vormivalik ulatub kindlarütmilisest uusromantilisest värsist idamaiste gaseelide, vanaislandi ljóðaháttri ning vanakreeka heksameetrini, kus eelistatud on rõhulis-silbiline värsitehnika. Mõjutusi leidub ka keskaegsest truvääri- ning trubaduuriluulest. Lisaks esineb luulet lõunaeesti (mulgi ja tarto) keeltes ning regivärssi.
Mitmekihiline kogu kõneleb arhetüüpide, unenäoliste ilmutuste ja siserännakute kaudu, suheldes kollektiivse kultuurimälu süvatasanditega – muinasjumalatest ning šamanistlikest praktikatest ida filosoofia, lääne esoteerika ja katoliku pühakuteni. Autor seob kogemusi loodusdetailide, linna- ning külamaastike motiividega, avades neis unustatud rituaale ja ökoloogilist maailmatunnetust.
«Leilimaastike» ajaline mõõde ulatub aluspõhja kivististest ning soome-ugri ürghõimudest põlvkondadeülese pärimuse kaudu tänapäeva. Seitsmeosaline eepiline poeem «Nikander ja Luise» põhineb Peipsi-äärsest vanausulisest perest pärit Eesti ohvitseri Nikander Pekarski ning tema abikaasa elulugudel. Leidub küllalt ainest kaugemaistki maadest ja kultuuridest. Näiteks on luuletsükkel «Madžnun al-Qalbi diivan» algse impulsi saanud autori Usbekistani-reisist, teisale on aga jälje jätnud külaskäigud võitlevasse Ukrainasse. Originaalloomingut täiendavad mõned luuletõlked William Butler Yeatsilt, John Keatsilt, John Ronald Reuel Tolkienilt jt autoritelt.
Aimates elu igavest ringkäiku ning vastandite ühtsust, on inimene lahutamatu tervik oma kodu, esivanemate, lapsepõlve ning saatusega; teadvust ei tarvitse tingimata tajuda individuaalsena. Religioosset hardust täiendab «Leilimaastikes» mulgilik kavalus – arusaam, et jumalatega ei pea suhtlema üksnes alandlikult, vaid võib sõlmida ka vastastikku kasulikke tehinguid. Püha ja mängulise, isikliku ja müütilise, ajaloo ning igaviku kokkupuutel püüeldakse lõplike vastuste asemel äratundmise poole.
| Tootekood | R0297569 |
|---|---|
| Aasta | 2025 |
| Autor | Ruuben Kaalep |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 192 |
| EAN | 9789916430781 |
| Keel | eesti |
| Teema | maailma luule, eesti luule |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.