Draama viies vaatuses
96-leheküljeline kõvas köites raamat
2018
Meie kirjandusklassiku, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzbergi (1855–1927) «Libahunt» kuulub haritud eestlase kirjavarasse. See viievaatuseline draama avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi, kombeid ja ellusuhtumist.
Näidend räägib Tammaru pere traagiliseks kujunenud saatusest, kuna seisti vastu kasutütre Tiina ja perepoja Marguse kiindumusele. Tiina ei olnud pika meelega, tal ei olnud valget pead ja siniseid silmi, Tiina oli tõmmu naha ja pruunide silmadega keevaline tüdruk. Tiina arvati olevat libahunt...
Eesti tunnustatuimal naisrežissööril Leida Laiusel valmis Tallinnfilmis 1968. a näidendi põhjal samanimeline mängufilm, milles Tiinat mängis lummav Ene Rämmeld.
August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855 Pärnumaal Läti piiril asuvas Laatre vallas Puldre külas sauniku pojana. Tulevane kirjanik õppis vend Jaani juures Penuja Niitsaadu vallakoolis, millega tema vormiline haridus piirduski. Tööelu alustas ta kihelkonnakohtu kirjutaja abina ja eri paigus kohtukirjutajana ning oli Karksi, Polli, Pöögle, Taagepera ja Penuja vallakirjutaja, kuni pidi 1893. aastal vene keele oskamatuse pärast ametist lahkuma. Seejärel töötas Kitzberg Kuramaal Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas piiritusevabriku ametnikuna ja Riias Phoenixi vagunivabrikus metallitööde vastuvõtmise osakonna juhatajana, oli Tartus ajalehe Postimees ärijuht ja pärast seda kuni 1920. aastani Liivimaa linnade hüpoteegiseltsi raamatupidaja ja arhivaar. Elu lõpuaastail sai ta Eesti riigilt kirjanikupensioni, mis võimaldas tegutseda vabakirjanikuna. August Kitzberg suri 10. oktoobril 1927 Tartus.
Kitzberg astus kirjandusellu 1870. aastatel tõlgete ja jutustustega. 20. sajandi alul said tema loomingus keskseks näidendid: «Libahunt» (esietendus 1911 Endlas), «Tuulte pöörises» (selle lavastusega avati 1906. a Vanemuine), «Kauka jumal» (1915), «Enne kukke ja koitu» (1918), «Laurits» (1920) jt. Tiibuse Jaagu nime all on Kitzberg kirjutanud följetone, Tiibuse Mari nime all paroodiaid.
Meie kirjandusklassiku, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzbergi (1855–1927) «Libahunt» kuulub haritud eestlase kirjavarasse. See viievaatuseline draama avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi, kombeid ja ellusuhtumist.
Näidend räägib Tammaru pere traagiliseks kujunenud saatusest, kuna seisti vastu kasutütre Tiina ja perepoja Marguse kiindumusele. Tiina ei olnud pika meelega, tal ei olnud valget pead ja siniseid silmi, Tiina oli tõmmu naha ja pruunide silmadega keevaline tüdruk. Tiina arvati olevat libahunt...
Eesti tunnustatuimal naisrežissööril Leida Laiusel valmis Tallinnfilmis 1968. a näidendi põhjal samanimeline mängufilm, milles Tiinat mängis lummav Ene Rämmeld.
August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855 Pärnumaal Läti piiril asuvas Laatre vallas Puldre külas sauniku pojana. Tulevane kirjanik õppis vend Jaani juures Penuja Niitsaadu vallakoolis, millega tema vormiline haridus piirduski. Tööelu alustas ta kihelkonnakohtu kirjutaja abina ja eri paigus kohtukirjutajana ning oli Karksi, Polli, Pöögle, Taagepera ja Penuja vallakirjutaja, kuni pidi 1893. aastal vene keele oskamatuse pärast ametist lahkuma. Seejärel töötas Kitzberg Kuramaal Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas piiritusevabriku ametnikuna ja Riias Phoenixi vagunivabrikus metallitööde vastuvõtmise osakonna juhatajana, oli Tartus ajalehe Postimees ärijuht ja pärast seda kuni 1920. aastani Liivimaa linnade hüpoteegiseltsi raamatupidaja ja arhivaar. Elu lõpuaastail sai ta Eesti riigilt kirjanikupensioni, mis võimaldas tegutseda vabakirjanikuna. August Kitzberg suri 10. oktoobril 1927 Tartus.
Kitzberg astus kirjandusellu 1870. aastatel tõlgete ja jutustustega. 20. sajandi alul said tema loomingus keskseks näidendid: «Libahunt» (esietendus 1911 Endlas), «Tuulte pöörises» (selle lavastusega avati 1906. a Vanemuine), «Kauka jumal» (1915), «Enne kukke ja koitu» (1918), «Laurits» (1920) jt. Tiibuse Jaagu nime all on Kitzberg kirjutanud följetone, Tiibuse Mari nime all paroodiaid.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/libahunt_201819991Libahunthttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949634057-175.webp00EUROutOfStock/ilukirjandus/eesti näitekirjandus511210Meie kirjandusklassiku, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzbergi (1855–1927) «Libahunt» kuulub haritud eestlase kirjavarasse. See viievaatuseline draama avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi, kombeid ja ellusuhtumist.<br /><br />Näidend räägib Tammaru pere traagiliseks kujunenud saatusest, kuna seisti vastu kasutütre Tiina ja perepoja Marguse kiindumusele. Tiina ei olnud pika meelega, tal ei olnud valget pead ja siniseid silmi, Tiina oli tõmmu naha ja pruunide silmadega keevaline tüdruk. Tiina arvati olevat libahunt...<br /><br />Eesti tunnustatuimal naisrežissööril Leida Laiusel valmis Tallinnfilmis 1968. a näidendi põhjal samanimeline mängufilm, milles Tiinat mängis lummav Ene Rämmeld.<br /><br />August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855 Pärnumaal Läti piiril asuvas Laatre vallas Puldre külas sauniku pojana. Tulevane kirjanik õppis vend Jaani juures Penuja Niitsaadu vallakoolis, millega tema vormiline haridus piirduski. Tööelu alustas ta kihelkonnakohtu kirjutaja abina ja eri paigus kohtukirjutajana ning oli Karksi, Polli, Pöögle, Taagepera ja Penuja vallakirjutaja, kuni pidi 1893. aastal vene keele oskamatuse pärast ametist lahkuma. Seejärel töötas Kitzberg Kuramaal Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas piiritusevabriku ametnikuna ja Riias Phoenixi vagunivabrikus metallitööde vastuvõtmise osakonna juhatajana, oli Tartus ajalehe Postimees ärijuht ja pärast seda kuni 1920. aastani Liivimaa linnade hüpoteegiseltsi raamatupidaja ja arhivaar. Elu lõpuaastail sai ta Eesti riigilt kirjanikupensioni, mis võimaldas tegutseda vabakirjanikuna. August Kitzberg suri 10. oktoobril 1927 Tartus.<br /><br />Kitzberg astus kirjandusellu 1870. aastatel tõlgete ja jutustustega. 20. sajandi alul said tema loomingus keskseks näidendid: «Libahunt» (esietendus 1911 Endlas), «Tuulte pöörises» (selle lavastusega avati 1906. a Vanemuine), «Kauka jumal» (1915), «Enne kukke ja koitu» (1918), «Laurits» (1920) jt. Tiibuse Jaagu nime all on Kitzberg kirjutanud följetone, Tiibuse Mari nime all paroodiaid. Meie kirjandusklassiku, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzbergi (1855–1927) «Libahunt» kuulub haritud eestlase kirjavarasse. See viievaatuseline draama avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi, kombeid ja ellusuhtumist.<br /><br />Näidend räägib Tammaru pere traagiliseks kujunenud saatusest, kuna seisti vastu kasutütre Tiina ja perepoja Marguse kiindumusele. Tiina ei olnud pika meelega, tal ei olnud valget pead ja siniseid silmi, Tiina oli tõmmu naha ja pruunide silmadega keevaline tüdruk. Tiina arvati olevat libahunt...<br /><br />Eesti tunnustatuimal naisrežissööril Leida Laiusel valmis Tallinnfilmis 1968. a näidendi põhjal samanimeline mängufilm, milles Tiinat mängis lummav Ene Rämmeld.<br /><br />August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855 Pärnumaal Läti piiril asuvas Laatre vallas Puldre külas sauniku pojana. Tulevane kirjanik õppis vend Jaani juures Penuja Niitsaadu vallakoolis, millega tema vormiline haridus piirduski. Tööelu alustas ta kihelkonnakohtu kirjutaja abina ja eri paigus kohtukirjutajana ning oli Karksi, Polli, Pöögle, Taagepera ja Penuja vallakirjutaja, kuni pidi 1893. aastal vene keele oskamatuse pärast ametist lahkuma. Seejärel töötas Kitzberg Kuramaal Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas piiritusevabriku ametnikuna ja Riias Phoenixi vagunivabrikus metallitööde vastuvõtmise osakonna juhatajana, oli Tartus ajalehe Postimees ärijuht ja pärast seda kuni 1920. aastani Liivimaa linnade hüpoteegiseltsi raamatupidaja ja arhivaar. Elu lõpuaastail sai ta Eesti riigilt kirjanikupensioni, mis võimaldas tegutseda vabakirjanikuna. August Kitzberg suri 10. oktoobril 1927 Tartus.<br /><br />Kitzberg astus kirjandusellu 1870. aastatel tõlgete ja jutustustega. 20. sajandi alul said tema loomingus keskseks näidendid: «Libahunt» (esietendus 1911 Endlas), «Tuulte pöörises» (selle lavastusega avati 1906. a Vanemuine), «Kauka jumal» (1915), «Enne kukke ja koitu» (1918), «Laurits» (1920) jt. Tiibuse Jaagu nime all on Kitzberg kirjutanud följetone, Tiibuse Mari nime all paroodiaid.