The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
«Liivaraamat» ja «Shakespeare’i mälu» on Argentiina klassiku Jorge Luis Borgese (1899–1986) kaks viimast jutukogu. «Liivaraamatut» pidas Borges ise elu lõpul oma parimaks proosateoseks.
Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, iidsete ja ainult ühest sõnast koosnevate kirjanduste, lõputu raamatu, matemaatikateadust kummutavate kivikeste, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava Shakespeare’i mälu maailma. Borgese käekiri on eksimatult selge ja äratuntav, teisalt ei ole tema lood kunagi ainult tema lood – ehtborgeslik jutulõng põimub pidevalt mitmesuguste niitidega, mis juhivad lugeja põgusalt kord ühe, kord teise autori juurde, ning sõlmib ta nende peente kõrvalepõigetega tohutusse mõttevoolude ja kirjanduslugude punutisse.
Raamatule on saatesõna kirjutanud Klaarika Kaldjärv.
Loomingu Raamatukogus on varem ilmunud ka Jorge Luis Borgese teosed «Hargnevate teede aed» (1972, nr 5–6), «Kunsttükid» (1976, nr 50) ja «Aleph» (1987, nr 15–16) Björn Berg tõlkes.
«Liivaraamat» ja «Shakespeare’i mälu» on Argentiina klassiku Jorge Luis Borgese (1899–1986) kaks viimast jutukogu. «Liivaraamatut» pidas Borges ise elu lõpul oma parimaks proosateoseks.
Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, iidsete ja ainult ühest sõnast koosnevate kirjanduste, lõputu raamatu, matemaatikateadust kummutavate kivikeste, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava Shakespeare’i mälu maailma. Borgese käekiri on eksimatult selge ja äratuntav, teisalt ei ole tema lood kunagi ainult tema lood – ehtborgeslik jutulõng põimub pidevalt mitmesuguste niitidega, mis juhivad lugeja põgusalt kord ühe, kord teise autori juurde, ning sõlmib ta nende peente kõrvalepõigetega tohutusse mõttevoolude ja kirjanduslugude punutisse.
Raamatule on saatesõna kirjutanud Klaarika Kaldjärv.
Loomingu Raamatukogus on varem ilmunud ka Jorge Luis Borgese teosed «Hargnevate teede aed» (1972, nr 5–6), «Kunsttükid» (1976, nr 50) ja «Aleph» (1987, nr 15–16) Björn Berg tõlkes.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/liivaraamat-shakespeare’i-mälu513950Liivaraamat. Shakespeare’i mäluhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/l/i/liivaraamat-shakespeare-i-malu_1.jpg99EURInStock/ilukirjandus/maailma ilukirjandus431210«Liivaraamat» ja «Shakespeare’i mälu» on Argentiina klassiku <b>Jorge Luis Borgese</b> (1899–1986) kaks viimast jutukogu. «Liivaraamatut» pidas Borges ise elu lõpul oma parimaks proosateoseks. <br /><br />Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, iidsete ja ainult ühest sõnast koosnevate kirjanduste, lõputu raamatu, matemaatikateadust kummutavate kivikeste, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava Shakespeare’i mälu maailma. Borgese käekiri on eksimatult selge ja äratuntav, teisalt ei ole tema lood kunagi ainult tema lood – ehtborgeslik jutulõng põimub pidevalt mitmesuguste niitidega, mis juhivad lugeja põgusalt kord ühe, kord teise autori juurde, ning sõlmib ta nende peente kõrvalepõigetega tohutusse mõttevoolude ja kirjanduslugude punutisse. <br /><br />Raamatule on saatesõna kirjutanud Klaarika Kaldjärv.<br /><br />Loomingu Raamatukogus on varem ilmunud ka Jorge Luis Borgese teosed <a href="/hargnevate-teede-aed" title="Hargnevate teede aed">«Hargnevate teede aed»</a> (1972, nr 5–6), <a href="/kunsttükid" title="Kunsttükid">«Kunsttükid»</a> (1976, nr 50) ja <a href="/aleph_1987" title="Aleph">«Aleph»</a> (1987, nr 15–16) Björn Berg tõlkes. «Liivaraamat» ja «Shakespeare’i mälu» on Argentiina klassiku <b>Jorge Luis Borgese</b> (1899–1986) kaks viimast jutukogu. «Liivaraamatut» pidas Borges ise elu lõpul oma parimaks proosateoseks. <br /><br />Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, iidsete ja ainult ühest sõnast koosnevate kirjanduste, lõputu raamatu, matemaatikateadust kummutavate kivikeste, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava Shakespeare’i mälu maailma. Borgese käekiri on eksimatult selge ja äratuntav, teisalt ei ole tema lood kunagi ainult tema lood – ehtborgeslik jutulõng põimub pidevalt mitmesuguste niitidega, mis juhivad lugeja põgusalt kord ühe, kord teise autori juurde, ning sõlmib ta nende peente kõrvalepõigetega tohutusse mõttevoolude ja kirjanduslugude punutisse. <br /><br />Raamatule on saatesõna kirjutanud Klaarika Kaldjärv.<br /><br />Loomingu Raamatukogus on varem ilmunud ka Jorge Luis Borgese teosed <a href="/hargnevate-teede-aed" title="Hargnevate teede aed">«Hargnevate teede aed»</a> (1972, nr 5–6), <a href="/kunsttükid" title="Kunsttükid">«Kunsttükid»</a> (1976, nr 50) ja <a href="/aleph_1987" title="Aleph">«Aleph»</a> (1987, nr 15–16) Björn Berg tõlkes.