Selles raamatus käsitleb autor maailmaajalugu võrguteooria perspektiivist vaadates. Ta jõuab järeldusele, et suurem osa inimkonna ajaloost on hierarhiate ajalugu: riigid, ühiskonnad, sõjaväed, firmad ja isegi ametiühingud on üles ehitatud hierarhiliselt. Hierarhiate kõrval on aga siiski alati olemas olnud ka informaalsed võrgud kui kohad, kus tekivad ja levivad uuenduslikud ideed. Need aga on ikka ja jälle hierarhiates häireid ja muutusi tekitanud. Sama toimub ka praegusel «võrguajastul». Millistele olemasolevatele hierarhiatele see aga saatuslikuks võib saada?
*
Niall Ferguson on tänapäeva kuulsamaid ajaloolasi. Ta on nõustanud peaministreid ja presidendikandidaate, olnud tähtsate ajalehtede kolumnist – arvamusliider, kes ei jäta külmaks kedagi. Raamatus «Linnaväljak ja raekojatorn» demonstreerib Ferguson nii talle omast lennukust kui ka oskust pöörata tähelepanu detailidele. Mis peamine, lugeja võib olla kindel, et Ferguson teab nii mõndagi võrgustikest, mis juhivad maailma.
– Kaarel Piirimäe, Tartu ja Helsingi Ülikooli ajaloolane
Autorist:
Niall Ferguson on USA Stanford Ülikooli šoti päritolu ajalooprofessor, kes on tuntud uuenduslike, provokatiivsete ja tavaarusaamadele vastanduvate vaadete poolest. Ta on kirjutanud 15 raamatut, mh maailmaajaloo, majandus- ja finantsajaloo ning Briti ja Ameerika imperialismi teemadel. Eesti keeles on neist seni ilmunud «Maailmasõda» (2008), «Raha võidukäik» (2010) ja «Tsivilisatsioon» (2013). Fergusoni on peetud konservatiiviks, kuid ta ise peab end pigem «tüüpiliseks šoti valgustusliberaaliks».
Selles raamatus käsitleb autor maailmaajalugu võrguteooria perspektiivist vaadates. Ta jõuab järeldusele, et suurem osa inimkonna ajaloost on hierarhiate ajalugu: riigid, ühiskonnad, sõjaväed, firmad ja isegi ametiühingud on üles ehitatud hierarhiliselt. Hierarhiate kõrval on aga siiski alati olemas olnud ka informaalsed võrgud kui kohad, kus tekivad ja levivad uuenduslikud ideed. Need aga on ikka ja jälle hierarhiates häireid ja muutusi tekitanud. Sama toimub ka praegusel «võrguajastul». Millistele olemasolevatele hierarhiatele see aga saatuslikuks võib saada?
*
Niall Ferguson on tänapäeva kuulsamaid ajaloolasi. Ta on nõustanud peaministreid ja presidendikandidaate, olnud tähtsate ajalehtede kolumnist – arvamusliider, kes ei jäta külmaks kedagi. Raamatus «Linnaväljak ja raekojatorn» demonstreerib Ferguson nii talle omast lennukust kui ka oskust pöörata tähelepanu detailidele. Mis peamine, lugeja võib olla kindel, et Ferguson teab nii mõndagi võrgustikest, mis juhivad maailma.
– Kaarel Piirimäe, Tartu ja Helsingi Ülikooli ajaloolane
Autorist:
Niall Ferguson on USA Stanford Ülikooli šoti päritolu ajalooprofessor, kes on tuntud uuenduslike, provokatiivsete ja tavaarusaamadele vastanduvate vaadete poolest. Ta on kirjutanud 15 raamatut, mh maailmaajaloo, majandus- ja finantsajaloo ning Briti ja Ameerika imperialismi teemadel. Eesti keeles on neist seni ilmunud «Maailmasõda» (2008), «Raha võidukäik» (2010) ja «Tsivilisatsioon» (2013). Fergusoni on peetud konservatiiviks, kuid ta ise peab end pigem «tüüpiliseks šoti valgustusliberaaliks».
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/linnaväljak-ja-raekojatorn464361Linnaväljak ja raekojatornhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789916712368-275_2.webp2020EURInStock/ajalugu/maailma ajalugu/Kõik teemad/ettevõtted, organisatsioonid, asutused/Kõik teemad/teatmekirjandus/humaniora, socialia/Kõik teemad/humaniora, socialia1832798512712514Selles raamatus käsitleb autor maailmaajalugu võrguteooria perspektiivist vaadates. Ta jõuab järeldusele, et suurem osa inimkonna ajaloost on hierarhiate ajalugu: riigid, ühiskonnad, sõjaväed, firmad ja isegi ametiühingud on üles ehitatud hierarhiliselt. Hierarhiate kõrval on aga siiski alati olemas olnud ka informaalsed võrgud kui kohad, kus tekivad ja levivad uuenduslikud ideed. Need aga on ikka ja jälle hierarhiates häireid ja muutusi tekitanud. Sama toimub ka praegusel «võrguajastul». Millistele olemasolevatele hierarhiatele see aga saatuslikuks võib saada?<br /><br />*<br /><br />Niall Ferguson on tänapäeva kuulsamaid ajaloolasi. Ta on nõustanud peaministreid ja presidendikandidaate, olnud tähtsate ajalehtede kolumnist – arvamusliider, kes ei jäta külmaks kedagi. Raamatus «Linnaväljak ja raekojatorn» demonstreerib Ferguson nii talle omast lennukust kui ka oskust pöörata tähelepanu detailidele. Mis peamine, lugeja võib olla kindel, et Ferguson teab nii mõndagi võrgustikest, mis juhivad maailma. <br /><br />– Kaarel Piirimäe, Tartu ja Helsingi Ülikooli ajaloolane<br /><br /><br />Autorist:<br /><br />Niall Ferguson on USA Stanford Ülikooli šoti päritolu ajalooprofessor, kes on tuntud uuenduslike, provokatiivsete ja tavaarusaamadele vastanduvate vaadete poolest. Ta on kirjutanud 15 raamatut, mh maailmaajaloo, majandus- ja finantsajaloo ning Briti ja Ameerika imperialismi teemadel. Eesti keeles on neist seni ilmunud «Maailmasõda» (2008), «Raha võidukäik» (2010) ja «Tsivilisatsioon» (2013). Fergusoni on peetud konservatiiviks, kuid ta ise peab end pigem «tüüpiliseks šoti valgustusliberaaliks». Selles raamatus käsitleb autor maailmaajalugu võrguteooria perspektiivist vaadates. Ta jõuab järeldusele, et suurem osa inimkonna ajaloost on hierarhiate ajalugu: riigid, ühiskonnad, sõjaväed, firmad ja isegi ametiühingud on üles ehitatud hierarhiliselt. Hierarhiate kõrval on aga siiski alati olemas olnud ka informaalsed võrgud kui kohad, kus tekivad ja levivad uuenduslikud ideed. Need aga on ikka ja jälle hierarhiates häireid ja muutusi tekitanud. Sama toimub ka praegusel «võrguajastul». Millistele olemasolevatele hierarhiatele see aga saatuslikuks võib saada?<br /><br />*<br /><br />Niall Ferguson on tänapäeva kuulsamaid ajaloolasi. Ta on nõustanud peaministreid ja presidendikandidaate, olnud tähtsate ajalehtede kolumnist – arvamusliider, kes ei jäta külmaks kedagi. Raamatus «Linnaväljak ja raekojatorn» demonstreerib Ferguson nii talle omast lennukust kui ka oskust pöörata tähelepanu detailidele. Mis peamine, lugeja võib olla kindel, et Ferguson teab nii mõndagi võrgustikest, mis juhivad maailma. <br /><br />– Kaarel Piirimäe, Tartu ja Helsingi Ülikooli ajaloolane<br /><br /><br />Autorist:<br /><br />Niall Ferguson on USA Stanford Ülikooli šoti päritolu ajalooprofessor, kes on tuntud uuenduslike, provokatiivsete ja tavaarusaamadele vastanduvate vaadete poolest. Ta on kirjutanud 15 raamatut, mh maailmaajaloo, majandus- ja finantsajaloo ning Briti ja Ameerika imperialismi teemadel. Eesti keeles on neist seni ilmunud «Maailmasõda» (2008), «Raha võidukäik» (2010) ja «Tsivilisatsioon» (2013). Fergusoni on peetud konservatiiviks, kuid ta ise peab end pigem «tüüpiliseks šoti valgustusliberaaliks».