The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Aristoteles (384–322 eKr) on Platoni kõrval läbi aegade tuntuim ja mõjukaim Lääne filosoof. Tema arvukad säilinud teosed hõlmavad loogikat, bioloogiat, eetikat, politoloogiat, retoorikat, metafüüsikat jne. Neist nii mõnigi on nüüdseks jõudnud ka eesti keelde.
Lühike traktaat «Luulekunstist» ehk «Poeetika» on olnud alates renessansiajast tohutu kultuurilise mõjuga, seda nii kirjanduse ja esteetika ajaloo uurijaile ja teoreetikuile kui ka loomeinimestele-praktikuile. Teose säilinud osa käsitleb eelkõige tragöödiat, kuid selle kõrval ka eepikat; oletatav komöödiale keskendunud teine osa meieni jõudnud ei ole, kuigi on põhjustanud palju spekulatsioone (vrd Umberto Eco «Roosi nimi»). Teosest on pärit paljud tänapäevalgi olulised esteetikamõisted, nagu näiteks «puhastumine» ehk katarsis, mille täpne tähendus Aristotelesel pakub küll endiselt ainet vaidlusteks.
Eesti keeles avaldati «Luulekunst» katkendid Richard Kleisi tõlkes «Kreeka kirjanduse antoloogia» (1964). Eestikeelne tervikteos ilmus 1982. aastal Jaan Undi (1947–2012) tõlkes ajakirjas Keel ja Kirjandus. Teine, parandatud ja täiendatud väljaanne ilmus 2003. aastal eraldi raamatuna. Siinses kolmandas väljaandes on tõlge ja kommentaarid üle kontrollitud ja vajadusel ühtlustatud, kommentaare on vähesel määral täiendatud. Lisatud on viiteid vahepeal ilmunud olulisematele kommentaaridele ja käsitlustele ning varasemast põhjalikum register.
Aristoteles (384–322 eKr) on Platoni kõrval läbi aegade tuntuim ja mõjukaim Lääne filosoof. Tema arvukad säilinud teosed hõlmavad loogikat, bioloogiat, eetikat, politoloogiat, retoorikat, metafüüsikat jne. Neist nii mõnigi on nüüdseks jõudnud ka eesti keelde.
Lühike traktaat «Luulekunstist» ehk «Poeetika» on olnud alates renessansiajast tohutu kultuurilise mõjuga, seda nii kirjanduse ja esteetika ajaloo uurijaile ja teoreetikuile kui ka loomeinimestele-praktikuile. Teose säilinud osa käsitleb eelkõige tragöödiat, kuid selle kõrval ka eepikat; oletatav komöödiale keskendunud teine osa meieni jõudnud ei ole, kuigi on põhjustanud palju spekulatsioone (vrd Umberto Eco «Roosi nimi»). Teosest on pärit paljud tänapäevalgi olulised esteetikamõisted, nagu näiteks «puhastumine» ehk katarsis, mille täpne tähendus Aristotelesel pakub küll endiselt ainet vaidlusteks.
Eesti keeles avaldati «Luulekunst» katkendid Richard Kleisi tõlkes «Kreeka kirjanduse antoloogia» (1964). Eestikeelne tervikteos ilmus 1982. aastal Jaan Undi (1947–2012) tõlkes ajakirjas Keel ja Kirjandus. Teine, parandatud ja täiendatud väljaanne ilmus 2003. aastal eraldi raamatuna. Siinses kolmandas väljaandes on tõlge ja kommentaarid üle kontrollitud ja vajadusel ühtlustatud, kommentaare on vähesel määral täiendatud. Lisatud on viiteid vahepeal ilmunud olulisematele kommentaaridele ja käsitlustele ning varasemast põhjalikum register.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/luulekunstist-poeetika_2024674042Luulekunstist (Poeetika)https://raamatukoi.ee/media/catalog/product/l/u/luulekunstist-poeetika_2024.jpg2323EURInStock/Kõik teemad/humaniora, socialia/filosoofia ja loogika/Kõik teemad/humaniora, socialia/kirjandusteadus ja -kriitika86871212585<b>Aristoteles</b> (384–322 eKr) on Platoni kõrval läbi aegade tuntuim ja mõjukaim Lääne filosoof. Tema arvukad säilinud teosed hõlmavad loogikat, bioloogiat, eetikat, politoloogiat, retoorikat, metafüüsikat jne. Neist nii mõnigi on nüüdseks jõudnud ka eesti keelde.<br /><br />Lühike traktaat «Luulekunstist» ehk «Poeetika» on olnud alates renessansiajast tohutu kultuurilise mõjuga, seda nii kirjanduse ja esteetika ajaloo uurijaile ja teoreetikuile kui ka loomeinimestele-praktikuile. Teose säilinud osa käsitleb eelkõige tragöödiat, kuid selle kõrval ka eepikat; oletatav komöödiale keskendunud teine osa meieni jõudnud ei ole, kuigi on põhjustanud palju spekulatsioone (vrd Umberto Eco <a href="/roosi-nimi_1997" title="Roosi nimi">«Roosi nimi»</a>). Teosest on pärit paljud tänapäevalgi olulised esteetikamõisted, nagu näiteks «puhastumine» ehk katarsis, mille täpne tähendus Aristotelesel pakub küll endiselt ainet vaidlusteks.<br /><br />Eesti keeles avaldati «Luulekunst» katkendid Richard Kleisi tõlkes <a href="/kreeka-kirjanduse-antoloogia" title="Kreeka kirjanduse antoloogia">«Kreeka kirjanduse antoloogia»</a> (1964). Eestikeelne tervikteos ilmus 1982. aastal <b>Jaan Undi</b> (1947–2012) tõlkes ajakirjas Keel ja Kirjandus. Teine, parandatud ja täiendatud väljaanne ilmus 2003. aastal eraldi raamatuna. Siinses kolmandas väljaandes on tõlge ja kommentaarid üle kontrollitud ja vajadusel ühtlustatud, kommentaare on vähesel määral täiendatud. Lisatud on viiteid vahepeal ilmunud olulisematele kommentaaridele ja käsitlustele ning varasemast põhjalikum register. <b>Aristoteles</b> (384–322 eKr) on Platoni kõrval läbi aegade tuntuim ja mõjukaim Lääne filosoof. Tema arvukad säilinud teosed hõlmavad loogikat, bioloogiat, eetikat, politoloogiat, retoorikat, metafüüsikat jne. Neist nii mõnigi on nüüdseks jõudnud ka eesti keelde.<br /><br />Lühike traktaat «Luulekunstist» ehk «Poeetika» on olnud alates renessansiajast tohutu kultuurilise mõjuga, seda nii kirjanduse ja esteetika ajaloo uurijaile ja teoreetikuile kui ka loomeinimestele-praktikuile. Teose säilinud osa käsitleb eelkõige tragöödiat, kuid selle kõrval ka eepikat; oletatav komöödiale keskendunud teine osa meieni jõudnud ei ole, kuigi on põhjustanud palju spekulatsioone (vrd Umberto Eco <a href="/roosi-nimi_1997" title="Roosi nimi">«Roosi nimi»</a>). Teosest on pärit paljud tänapäevalgi olulised esteetikamõisted, nagu näiteks «puhastumine» ehk katarsis, mille täpne tähendus Aristotelesel pakub küll endiselt ainet vaidlusteks.<br /><br />Eesti keeles avaldati «Luulekunst» katkendid Richard Kleisi tõlkes <a href="/kreeka-kirjanduse-antoloogia" title="Kreeka kirjanduse antoloogia">«Kreeka kirjanduse antoloogia»</a> (1964). Eestikeelne tervikteos ilmus 1982. aastal <b>Jaan Undi</b> (1947–2012) tõlkes ajakirjas Keel ja Kirjandus. Teine, parandatud ja täiendatud väljaanne ilmus 2003. aastal eraldi raamatuna. Siinses kolmandas väljaandes on tõlge ja kommentaarid üle kontrollitud ja vajadusel ühtlustatud, kommentaare on vähesel määral täiendatud. Lisatud on viiteid vahepeal ilmunud olulisematele kommentaaridele ja käsitlustele ning varasemast põhjalikum register.
