Mudlumi uus raamat ei räägi millestki olulisest, elud mööduvad, asjad kuhjuvad, kõige selle keskel tammub autor ja püüab aru saada, kuskohas ta ise omadega on. Juttu tuleb kõigest võimalikust, eelkõige uskumatust hulgast kaltsudest, kaltsudest ei pea lugeja mitte puudust tundma, aga ka kohvikannudest, samblast, hundinuiadest, saarepuudest ja sellest, mis meile jääb, kui lahkuvad kallid inimesed. See on lugu vaimsest ja füüsilisest pärandist.
Kui ma kunagi lugesin Mudlumi novelli «Minu tädi Ellen» (kusjuures veel veebist, ZA/UMi blogist, mitte paberilt), tõusid mul ihukarvad püsti. Kuidagi nii kaitsetu ja samas õudne ja samas lihtne ja samas võimas oli see tekst – ja selle taga Ellen ja Mudlum, ja selle taga sina ja mina ja meie kõik. Nüüd on peaaegu kümme aastat mööda läinud ja Mudlum on jälle seal. Aga see «seal» on samas seekord siiski teistmoodi. Ja kõige lõpuks saabub lepitus.
HELI ALLIK
Mudlum on juba otsaga Mihkelsoni juures väljas.
JOHANNA ROSS
Mudlum ütles millalgi, et ta kardab seda raamatut. Ma saan aru küll, miks, aga mulle tundub ka, et neis raamatutes, mida me kardame, võib peidus olla midagi hoopis rohkemat kui neis teistes. Jah, siin on ju olemas küll kõik see, mida kiideti ka Mudlumi varasemates teostes (peened ja täpsed detailid ning kirjeldused, mälu, empaatia, idiosünkraatiline keel...), aga midagi on siin veel.
Mudlumi uus raamat ei räägi millestki olulisest, elud mööduvad, asjad kuhjuvad, kõige selle keskel tammub autor ja püüab aru saada, kuskohas ta ise omadega on. Juttu tuleb kõigest võimalikust, eelkõige uskumatust hulgast kaltsudest, kaltsudest ei pea lugeja mitte puudust tundma, aga ka kohvikannudest, samblast, hundinuiadest, saarepuudest ja sellest, mis meile jääb, kui lahkuvad kallid inimesed. See on lugu vaimsest ja füüsilisest pärandist.
Kui ma kunagi lugesin Mudlumi novelli «Minu tädi Ellen» (kusjuures veel veebist, ZA/UMi blogist, mitte paberilt), tõusid mul ihukarvad püsti. Kuidagi nii kaitsetu ja samas õudne ja samas lihtne ja samas võimas oli see tekst – ja selle taga Ellen ja Mudlum, ja selle taga sina ja mina ja meie kõik. Nüüd on peaaegu kümme aastat mööda läinud ja Mudlum on jälle seal. Aga see «seal» on samas seekord siiski teistmoodi. Ja kõige lõpuks saabub lepitus.
HELI ALLIK
Mudlum on juba otsaga Mihkelsoni juures väljas.
JOHANNA ROSS
Mudlum ütles millalgi, et ta kardab seda raamatut. Ma saan aru küll, miks, aga mulle tundub ka, et neis raamatutes, mida me kardame, võib peidus olla midagi hoopis rohkemat kui neis teistes. Jah, siin on ju olemas küll kõik see, mida kiideti ka Mudlumi varasemates teostes (peened ja täpsed detailid ning kirjeldused, mälu, empaatia, idiosünkraatiline keel...), aga midagi on siin veel.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/mitte-ainult-minu-tädi-ellen349461Mitte ainult minu tädi Ellenhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789916400791-767_4.webp00EUROutOfStock/ilukirjandus/eesti ilukirjandus411210Mudlumi uus raamat ei räägi millestki olulisest, elud mööduvad, asjad kuhjuvad, kõige selle keskel tammub autor ja püüab aru saada, kuskohas ta ise omadega on. Juttu tuleb kõigest võimalikust, eelkõige uskumatust hulgast kaltsudest, kaltsudest ei pea lugeja mitte puudust tundma, aga ka kohvikannudest, samblast, hundinuiadest, saarepuudest ja sellest, mis meile jääb, kui lahkuvad kallid inimesed. See on lugu vaimsest ja füüsilisest pärandist.<br /><br /><br /><br />Kui ma kunagi lugesin Mudlumi novelli «Minu tädi Ellen» (kusjuures veel veebist, ZA/UMi blogist, mitte paberilt), tõusid mul ihukarvad püsti. Kuidagi nii kaitsetu ja samas õudne ja samas lihtne ja samas võimas oli see tekst – ja selle taga Ellen ja Mudlum, ja selle taga sina ja mina ja meie kõik. Nüüd on peaaegu kümme aastat mööda läinud ja Mudlum on jälle seal. Aga see «seal» on samas seekord siiski teistmoodi. Ja kõige lõpuks saabub lepitus.<br /><br />HELI ALLIK<br /><br /><br />Mudlum on juba otsaga Mihkelsoni juures väljas.<br /><br />JOHANNA ROSS<br /><br /><br />Mudlum ütles millalgi, et ta kardab seda raamatut. Ma saan aru küll, miks, aga mulle tundub ka, et neis raamatutes, mida me kardame, võib peidus olla midagi hoopis rohkemat kui neis teistes. Jah, siin on ju olemas küll kõik see, mida kiideti ka Mudlumi varasemates teostes (peened ja täpsed detailid ning kirjeldused, mälu, empaatia, idiosünkraatiline keel...), aga midagi on siin veel.<br /><br />MAIA TAMMJÄRV Mudlumi uus raamat ei räägi millestki olulisest, elud mööduvad, asjad kuhjuvad, kõige selle keskel tammub autor ja püüab aru saada, kuskohas ta ise omadega on. Juttu tuleb kõigest võimalikust, eelkõige uskumatust hulgast kaltsudest, kaltsudest ei pea lugeja mitte puudust tundma, aga ka kohvikannudest, samblast, hundinuiadest, saarepuudest ja sellest, mis meile jääb, kui lahkuvad kallid inimesed. See on lugu vaimsest ja füüsilisest pärandist.<br /><br /><br /><br />Kui ma kunagi lugesin Mudlumi novelli «Minu tädi Ellen» (kusjuures veel veebist, ZA/UMi blogist, mitte paberilt), tõusid mul ihukarvad püsti. Kuidagi nii kaitsetu ja samas õudne ja samas lihtne ja samas võimas oli see tekst – ja selle taga Ellen ja Mudlum, ja selle taga sina ja mina ja meie kõik. Nüüd on peaaegu kümme aastat mööda läinud ja Mudlum on jälle seal. Aga see «seal» on samas seekord siiski teistmoodi. Ja kõige lõpuks saabub lepitus.<br /><br />HELI ALLIK<br /><br /><br />Mudlum on juba otsaga Mihkelsoni juures väljas.<br /><br />JOHANNA ROSS<br /><br /><br />Mudlum ütles millalgi, et ta kardab seda raamatut. Ma saan aru küll, miks, aga mulle tundub ka, et neis raamatutes, mida me kardame, võib peidus olla midagi hoopis rohkemat kui neis teistes. Jah, siin on ju olemas küll kõik see, mida kiideti ka Mudlumi varasemates teostes (peened ja täpsed detailid ning kirjeldused, mälu, empaatia, idiosünkraatiline keel...), aga midagi on siin veel.<br /><br />MAIA TAMMJÄRV
