The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Vladimir Georg Karassev-Orgussaar sündis 1931. a. Tallinnas, õppis Venemaal vene kirjandust ja ajalugu ning kinematograafiat. Ta on jätnud sügava jälje eesti filmikunsti. Eriti tuleks esile tõsta tema dokumentaalfilmi «Pööripäev» («Inimmassid ajaloo mängukannina»), mis käsitles Nõukogude võimuhaaramist Eestis. Film tuli ekraanidele 1968. a. sügisel ja vapustas vaatajaid oma analoogiaga mõni kuu enne seda toimunud Nõukogude vägede sissetungiga Tšehhoslovakkiasse. Saanud 1976. a. kevadel loa sõita Cannes´i filmifestivalile, palus Karassev-Orgussaar Prantsusmaal poliitilist varjupaika ja elab sest saadik Pariisis. Oma filmide jaoks kogutud ajaloolist materjali (ka Moskva ja Eesti arhiividest) ja arvukalt muid allikaid on ta kasutanud oma suurt tähelepanu pälvinud ajalooliste raadiovestluste ainena, mis on Raadio Vaba Euroopa vahendusel saadetud Eestisse 1984. a. alates.
Vladimir Georg Karassev-Orgussaar sündis 1931. a. Tallinnas, õppis Venemaal vene kirjandust ja ajalugu ning kinematograafiat. Ta on jätnud sügava jälje eesti filmikunsti. Eriti tuleks esile tõsta tema dokumentaalfilmi «Pööripäev» («Inimmassid ajaloo mängukannina»), mis käsitles Nõukogude võimuhaaramist Eestis. Film tuli ekraanidele 1968. a. sügisel ja vapustas vaatajaid oma analoogiaga mõni kuu enne seda toimunud Nõukogude vägede sissetungiga Tšehhoslovakkiasse. Saanud 1976. a. kevadel loa sõita Cannes´i filmifestivalile, palus Karassev-Orgussaar Prantsusmaal poliitilist varjupaika ja elab sest saadik Pariisis. Oma filmide jaoks kogutud ajaloolist materjali (ka Moskva ja Eesti arhiividest) ja arvukalt muid allikaid on ta kasutanud oma suurt tähelepanu pälvinud ajalooliste raadiovestluste ainena, mis on Raadio Vaba Euroopa vahendusel saadetud Eestisse 1984. a. alates.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/molotov-vorošilov-soome-epopöa-ja-meie31721Molotov, Vorošilov, Soome epopöa ja meiehttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/m/o/molotov-vorosilov-soome-epopoa-ja-meie.jpg88EURInStock/ajalugu/Eesti ajalugu17127Vladimir Georg Karassev-Orgussaar sündis 1931. a. Tallinnas, õppis Venemaal vene kirjandust ja ajalugu ning kinematograafiat. Ta on jätnud sügava jälje eesti filmikunsti. Eriti tuleks esile tõsta tema dokumentaalfilmi «Pööripäev» («Inimmassid ajaloo mängukannina»), mis käsitles Nõukogude võimuhaaramist Eestis. Film tuli ekraanidele 1968. a. sügisel ja vapustas vaatajaid oma analoogiaga mõni kuu enne seda toimunud Nõukogude vägede sissetungiga Tšehhoslovakkiasse. <br />Saanud 1976. a. kevadel loa sõita Cannes´i filmifestivalile, palus Karassev-Orgussaar Prantsusmaal poliitilist varjupaika ja elab sest saadik Pariisis. <br />Oma filmide jaoks kogutud ajaloolist materjali (ka Moskva ja Eesti arhiividest) ja arvukalt muid allikaid on ta kasutanud oma suurt tähelepanu pälvinud ajalooliste raadiovestluste ainena, mis on Raadio Vaba Euroopa vahendusel saadetud Eestisse 1984. a. alates. Vladimir Georg Karassev-Orgussaar sündis 1931. a. Tallinnas, õppis Venemaal vene kirjandust ja ajalugu ning kinematograafiat. Ta on jätnud sügava jälje eesti filmikunsti. Eriti tuleks esile tõsta tema dokumentaalfilmi «Pööripäev» («Inimmassid ajaloo mängukannina»), mis käsitles Nõukogude võimuhaaramist Eestis. Film tuli ekraanidele 1968. a. sügisel ja vapustas vaatajaid oma analoogiaga mõni kuu enne seda toimunud Nõukogude vägede sissetungiga Tšehhoslovakkiasse. <br />Saanud 1976. a. kevadel loa sõita Cannes´i filmifestivalile, palus Karassev-Orgussaar Prantsusmaal poliitilist varjupaika ja elab sest saadik Pariisis. <br />Oma filmide jaoks kogutud ajaloolist materjali (ka Moskva ja Eesti arhiividest) ja arvukalt muid allikaid on ta kasutanud oma suurt tähelepanu pälvinud ajalooliste raadiovestluste ainena, mis on Raadio Vaba Euroopa vahendusel saadetud Eestisse 1984. a. alates.
