The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
See raamat on jutustus muusikast ja muusikutest, kelle olemasolu ja tegevus ei oleks tohtinud hilisnõukogudeaegses Eestis olla valitseva seadusandluse tõttu teoreetiliselt võimalik ja kelle kristlik sõnum on olnud tihti arusaamatu ilmalikule publikule, stiililt vale kristlastele.
Teos on täis trubaduure, bände, gospelkoore, helikassette ja gospelkirjandust, vastupanu ja vaimulikku järeleandmatust, kriitikat, hukkamõistu ja Piibliga pähelöömist, aga ennekõike soovi elus harjumuspärase asemel midagi teisiti teha.
Raamat, milles joonistuvad välja kristluse ja popkultuuri seoste jäljed eesti gospelis ja kaasaegses kristlikus muusikas, on esimene seda teemat käsitlev ülevaateteos.
Allikatel ja suulisel ajalool põhinev jutustus Selast, Effataast, muusikalidest «Kui mu rahvas», «Elav vesi» ja Jaak Tuksami folkmissast Erkki-Sven Tüüri «Via Aviumi» ja Oikumene «Aafrika missa», Marju Kuuti, Joel Steinfeldti, Tõnis Mägi, Elo Toodo, Taavo Remmeli Psalm 102 ja ansambel Sõnajalg kaudu Eesti Gospelfestivalide ning rockooper «Jesus Christ Superstar» ja Kaari Sillamaa poporatooriumi «Kristus» ettekandmisteni. Lisavärvi toovad raamatusse fotod ja illustratsioonid ning autori käsitlust täiendavad temaatilised ekskursid – unustamata seal, kus vaja, ka humoorikat satiiri.
Hiiumaa juurtega autor, teoloogiadoktor Riho Saard (1961) on Helsingi Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli kirikuajaloo dotsent ning EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo emeriitprofessor, kes on kirjutanud kristlusest mitme erineva nurga all.
Ta on avaldanud uurimusi teemadel, mis puudutavad eestlaste 19. ja 20. sajandi usuelu, teoloogilise ja usulise kirjanduse tõlkelugu, Saksa kultuurprotestantismi mõjujälgi Eesti kultuuriloos, kirjutanud ka Vilde ja Tammsaare loomingust ja ohtralt Hiiumaa kultuurilugu, ning ka ühe suuremahulise eluloo.
Autor oli 1977–1983 Effataa gospelkoori liige, jäädes koori tegevusega seotuks 1990. aastani.
Läksin peapiiskopi jutule. Tema oli asjast teadlik, meie «pattude» nimestik seisis paberil: ansambli laulu ajal olevat keegi kehaga kaasa õõtsunud, üks kitarrist olevat jalaga jõnksutanud. Priit Rannut
Rockooper «Jesus Christ Superstar» lõhkus ära piiri, et kirik on üks maailm ja kirikust väljas teine maailm. Herbert Murd
«Jesus Christ Superstar» ja Black Sabbath olid tollases ideoloogilises kontekstis kristlikud, prohvetlikud, isegi kiriklikud. Villu Jürjo
Tegime paar spirituaali ja lõpetasime «We Shall Overcome’iga», mis oli meie juhtlugudeks neil aastail. See oli võitluslaul üle terve maailma, ka meie Jeesus-festivali põhilugu, mida vene hipidki usinasti ära õppisid. Jaanus Kärner
Muidugi need nupud keerati minu arvates algul silmini. Ja sellega andis harjuda. Aga me harjusime ja hakkas meeldimagi. Olav Pärnamets
Kavasse oli antud teos nime all «Lumen et cantus». Ja siin ongi nüüd see kummaline tolle aja paradoks: mingilt rockbändilt ei oodanud asjaomased vastavat žanri kureerivad ideoloogiavalvurid seda, et keegi neist karvastest ja sulelistest võtab avalikult nõuks ladina keeles Loojat kiita ja Tema poole palvetada. Nojah, öeldi, et neil on lihtsalt sellised «vanamuusika mõjud».Erkki-Sven Tüür
Instrumentaalset bluusi, džässi ja gospeli stiilis muusikat kuulates võib saada karismaatilise tervenemise. Taavo Remmel
See raamat on jutustus muusikast ja muusikutest, kelle olemasolu ja tegevus ei oleks tohtinud hilisnõukogudeaegses Eestis olla valitseva seadusandluse tõttu teoreetiliselt võimalik ja kelle kristlik sõnum on olnud tihti arusaamatu ilmalikule publikule, stiililt vale kristlastele.
Teos on täis trubaduure, bände, gospelkoore, helikassette ja gospelkirjandust, vastupanu ja vaimulikku järeleandmatust, kriitikat, hukkamõistu ja Piibliga pähelöömist, aga ennekõike soovi elus harjumuspärase asemel midagi teisiti teha.
Raamat, milles joonistuvad välja kristluse ja popkultuuri seoste jäljed eesti gospelis ja kaasaegses kristlikus muusikas, on esimene seda teemat käsitlev ülevaateteos.
Allikatel ja suulisel ajalool põhinev jutustus Selast, Effataast, muusikalidest «Kui mu rahvas», «Elav vesi» ja Jaak Tuksami folkmissast Erkki-Sven Tüüri «Via Aviumi» ja Oikumene «Aafrika missa», Marju Kuuti, Joel Steinfeldti, Tõnis Mägi, Elo Toodo, Taavo Remmeli Psalm 102 ja ansambel Sõnajalg kaudu Eesti Gospelfestivalide ning rockooper «Jesus Christ Superstar» ja Kaari Sillamaa poporatooriumi «Kristus» ettekandmisteni. Lisavärvi toovad raamatusse fotod ja illustratsioonid ning autori käsitlust täiendavad temaatilised ekskursid – unustamata seal, kus vaja, ka humoorikat satiiri.
Hiiumaa juurtega autor, teoloogiadoktor Riho Saard (1961) on Helsingi Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli kirikuajaloo dotsent ning EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo emeriitprofessor, kes on kirjutanud kristlusest mitme erineva nurga all.
Ta on avaldanud uurimusi teemadel, mis puudutavad eestlaste 19. ja 20. sajandi usuelu, teoloogilise ja usulise kirjanduse tõlkelugu, Saksa kultuurprotestantismi mõjujälgi Eesti kultuuriloos, kirjutanud ka Vilde ja Tammsaare loomingust ja ohtralt Hiiumaa kultuurilugu, ning ka ühe suuremahulise eluloo.
Autor oli 1977–1983 Effataa gospelkoori liige, jäädes koori tegevusega seotuks 1990. aastani.
Läksin peapiiskopi jutule. Tema oli asjast teadlik, meie «pattude» nimestik seisis paberil: ansambli laulu ajal olevat keegi kehaga kaasa õõtsunud, üks kitarrist olevat jalaga jõnksutanud. Priit Rannut
Rockooper «Jesus Christ Superstar» lõhkus ära piiri, et kirik on üks maailm ja kirikust väljas teine maailm. Herbert Murd
«Jesus Christ Superstar» ja Black Sabbath olid tollases ideoloogilises kontekstis kristlikud, prohvetlikud, isegi kiriklikud. Villu Jürjo
Tegime paar spirituaali ja lõpetasime «We Shall Overcome’iga», mis oli meie juhtlugudeks neil aastail. See oli võitluslaul üle terve maailma, ka meie Jeesus-festivali põhilugu, mida vene hipidki usinasti ära õppisid. Jaanus Kärner
Muidugi need nupud keerati minu arvates algul silmini. Ja sellega andis harjuda. Aga me harjusime ja hakkas meeldimagi. Olav Pärnamets
Kavasse oli antud teos nime all «Lumen et cantus». Ja siin ongi nüüd see kummaline tolle aja paradoks: mingilt rockbändilt ei oodanud asjaomased vastavat žanri kureerivad ideoloogiavalvurid seda, et keegi neist karvastest ja sulelistest võtab avalikult nõuks ladina keeles Loojat kiita ja Tema poole palvetada. Nojah, öeldi, et neil on lihtsalt sellised «vanamuusika mõjud».Erkki-Sven Tüür
Instrumentaalset bluusi, džässi ja gospeli stiilis muusikat kuulates võib saada karismaatilise tervenemise. Taavo Remmel
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/muusika-mis-aitas-uskuda-hingata-ja-võidelda728610Muusika, mis aitas uskuda, hingata ja võideldahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/m/u/muusika-mis-aitas-uskuda-hingata-ja-voidelda.jpg2828EURInStock/Kõik teemad/muusika/popmuusika/Kõik teemad/religioon26103121259See raamat on jutustus muusikast ja muusikutest, kelle olemasolu ja tegevus ei oleks tohtinud hilisnõukogudeaegses Eestis olla valitseva seadusandluse tõttu teoreetiliselt võimalik ja kelle kristlik sõnum on olnud tihti arusaamatu ilmalikule publikule, stiililt vale kristlastele. <br /><br />Teos on täis trubaduure, bände, gospelkoore, helikassette ja gospelkirjandust, vastupanu ja vaimulikku järeleandmatust, kriitikat, hukkamõistu ja Piibliga pähelöömist, aga ennekõike soovi elus harjumuspärase asemel midagi teisiti teha. <br /><br />Raamat, milles joonistuvad välja kristluse ja popkultuuri seoste jäljed eesti gospelis ja kaasaegses kristlikus muusikas, on esimene seda teemat käsitlev ülevaateteos. <br /><br />Allikatel ja suulisel ajalool põhinev jutustus Selast, Effataast, muusikalidest «Kui mu rahvas», «Elav vesi» ja Jaak Tuksami folkmissast Erkki-Sven Tüüri «Via Aviumi» ja Oikumene «Aafrika missa», Marju Kuuti, Joel Steinfeldti, Tõnis Mägi, Elo Toodo, Taavo Remmeli Psalm 102 ja ansambel Sõnajalg kaudu Eesti Gospelfestivalide ning rockooper «Jesus Christ Superstar» ja Kaari Sillamaa poporatooriumi «Kristus» ettekandmisteni. Lisavärvi toovad raamatusse fotod ja illustratsioonid ning autori käsitlust täiendavad temaatilised ekskursid – unustamata seal, kus vaja, ka humoorikat satiiri.<br /><br />Hiiumaa juurtega autor, teoloogiadoktor <b>Riho Saard</b> (1961) on Helsingi Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli kirikuajaloo dotsent ning EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo emeriitprofessor, kes on kirjutanud kristlusest mitme erineva nurga all. <br /><br />Ta on avaldanud uurimusi teemadel, mis puudutavad eestlaste 19. ja 20. sajandi usuelu, teoloogilise ja usulise kirjanduse tõlkelugu, Saksa kultuurprotestantismi mõjujälgi Eesti kultuuriloos, kirjutanud ka Vilde ja Tammsaare loomingust ja ohtralt Hiiumaa kultuurilugu, ning ka ühe suuremahulise eluloo.<br /><br />Autor oli 1977–1983 Effataa gospelkoori liige, jäädes koori tegevusega seotuks 1990. aastani. <blockquote>Läksin peapiiskopi jutule. Tema oli asjast teadlik, meie «pattude» nimestik seisis paberil: ansambli laulu ajal olevat keegi kehaga kaasa õõtsunud, üks kitarrist olevat jalaga jõnksutanud. <span>Priit Rannut</span></blockquote> <blockquote>Rockooper «Jesus Christ Superstar» lõhkus ära piiri, et kirik on üks maailm ja kirikust väljas teine maailm. <span>Herbert Murd</span></blockquote> <blockquote>«Jesus Christ Superstar» ja Black Sabbath olid tollases ideoloogilises kontekstis kristlikud, prohvetlikud, isegi kiriklikud. <span>Villu Jürjo</span></blockquote> <blockquote>Tegime paar spirituaali ja lõpetasime «We Shall Overcome’iga», mis oli meie juhtlugudeks neil aastail. See oli võitluslaul üle terve maailma, ka meie Jeesus-festivali põhilugu, mida vene hipidki usinasti ära õppisid. <span>Jaanus Kärner</span></blockquote> <blockquote>Muidugi need nupud keerati minu arvates algul silmini. Ja sellega andis harjuda. <br>Aga me harjusime ja hakkas meeldimagi. <span>Olav Pärnamets</span></blockquote> <blockquote>Kavasse oli antud teos nime all «Lumen et cantus». Ja siin ongi nüüd see kummaline tolle aja paradoks: mingilt rockbändilt ei oodanud asjaomased vastavat žanri kureerivad ideoloogiavalvurid seda, et keegi neist karvastest ja sulelistest võtab avalikult nõuks ladina keeles Loojat kiita ja Tema poole palvetada. Nojah, öeldi, et neil on lihtsalt sellised «vanamuusika mõjud».<span>Erkki-Sven Tüür</span></blockquote> <blockquote>Instrumentaalset bluusi, džässi ja gospeli stiilis muusikat kuulates võib saada karismaatilise tervenemise. <span>Taavo Remmel</span></blockquote> See raamat on jutustus muusikast ja muusikutest, kelle olemasolu ja tegevus ei oleks tohtinud hilisnõukogudeaegses Eestis olla valitseva seadusandluse tõttu teoreetiliselt võimalik ja kelle kristlik sõnum on olnud tihti arusaamatu ilmalikule publikule, stiililt vale kristlastele. <br /><br />Teos on täis trubaduure, bände, gospelkoore, helikassette ja gospelkirjandust, vastupanu ja vaimulikku järeleandmatust, kriitikat, hukkamõistu ja Piibliga pähelöömist, aga ennekõike soovi elus harjumuspärase asemel midagi teisiti teha. <br /><br />Raamat, milles joonistuvad välja kristluse ja popkultuuri seoste jäljed eesti gospelis ja kaasaegses kristlikus muusikas, on esimene seda teemat käsitlev ülevaateteos. <br /><br />Allikatel ja suulisel ajalool põhinev jutustus Selast, Effataast, muusikalidest «Kui mu rahvas», «Elav vesi» ja Jaak Tuksami folkmissast Erkki-Sven Tüüri «Via Aviumi» ja Oikumene «Aafrika missa», Marju Kuuti, Joel Steinfeldti, Tõnis Mägi, Elo Toodo, Taavo Remmeli Psalm 102 ja ansambel Sõnajalg kaudu Eesti Gospelfestivalide ning rockooper «Jesus Christ Superstar» ja Kaari Sillamaa poporatooriumi «Kristus» ettekandmisteni. Lisavärvi toovad raamatusse fotod ja illustratsioonid ning autori käsitlust täiendavad temaatilised ekskursid – unustamata seal, kus vaja, ka humoorikat satiiri.<br /><br />Hiiumaa juurtega autor, teoloogiadoktor <b>Riho Saard</b> (1961) on Helsingi Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli kirikuajaloo dotsent ning EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo emeriitprofessor, kes on kirjutanud kristlusest mitme erineva nurga all. <br /><br />Ta on avaldanud uurimusi teemadel, mis puudutavad eestlaste 19. ja 20. sajandi usuelu, teoloogilise ja usulise kirjanduse tõlkelugu, Saksa kultuurprotestantismi mõjujälgi Eesti kultuuriloos, kirjutanud ka Vilde ja Tammsaare loomingust ja ohtralt Hiiumaa kultuurilugu, ning ka ühe suuremahulise eluloo.<br /><br />Autor oli 1977–1983 Effataa gospelkoori liige, jäädes koori tegevusega seotuks 1990. aastani. <blockquote>Läksin peapiiskopi jutule. Tema oli asjast teadlik, meie «pattude» nimestik seisis paberil: ansambli laulu ajal olevat keegi kehaga kaasa õõtsunud, üks kitarrist olevat jalaga jõnksutanud. <span>Priit Rannut</span></blockquote> <blockquote>Rockooper «Jesus Christ Superstar» lõhkus ära piiri, et kirik on üks maailm ja kirikust väljas teine maailm. <span>Herbert Murd</span></blockquote> <blockquote>«Jesus Christ Superstar» ja Black Sabbath olid tollases ideoloogilises kontekstis kristlikud, prohvetlikud, isegi kiriklikud. <span>Villu Jürjo</span></blockquote> <blockquote>Tegime paar spirituaali ja lõpetasime «We Shall Overcome’iga», mis oli meie juhtlugudeks neil aastail. See oli võitluslaul üle terve maailma, ka meie Jeesus-festivali põhilugu, mida vene hipidki usinasti ära õppisid. <span>Jaanus Kärner</span></blockquote> <blockquote>Muidugi need nupud keerati minu arvates algul silmini. Ja sellega andis harjuda. <br>Aga me harjusime ja hakkas meeldimagi. <span>Olav Pärnamets</span></blockquote> <blockquote>Kavasse oli antud teos nime all «Lumen et cantus». Ja siin ongi nüüd see kummaline tolle aja paradoks: mingilt rockbändilt ei oodanud asjaomased vastavat žanri kureerivad ideoloogiavalvurid seda, et keegi neist karvastest ja sulelistest võtab avalikult nõuks ladina keeles Loojat kiita ja Tema poole palvetada. Nojah, öeldi, et neil on lihtsalt sellised «vanamuusika mõjud».<span>Erkki-Sven Tüür</span></blockquote> <blockquote>Instrumentaalset bluusi, džässi ja gospeli stiilis muusikat kuulates võib saada karismaatilise tervenemise. <span>Taavo Remmel</span></blockquote>